Vestmik

et Koolis   »   hr U školi

4 [neli]

Koolis

Koolis

4 [četiri]

U školi

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti horvaadi Mängi Rohkem
Kus me oleme? G--e-s-o --? G___ s__ m__ G-j- s-o m-? ------------ Gdje smo mi? 0
Me oleme koolis. M------- škol-. M_ s__ u š_____ M- s-o u š-o-i- --------------- Mi smo u školi. 0
Meil käib tund. Im--o-n--tav-. I____ n_______ I-a-o n-s-a-u- -------------- Imamo nastavu. 0
Need on õpilased. O-- -- -čen-ci. O__ s_ u_______ O-o s- u-e-i-i- --------------- Ovo su učenici. 0
See on õpetaja. Ovo -e-u---eljic-. O__ j_ u__________ O-o j- u-i-e-j-c-. ------------------ Ovo je učiteljica. 0
See on klass. O-o--e-ra----. O__ j_ r______ O-o j- r-z-e-. -------------- Ovo je razred. 0
Mida me teeme? Š-o----i-o? Š__ r______ Š-o r-d-m-? ----------- Što radimo? 0
Me õpime. Učim-. U_____ U-i-o- ------ Učimo. 0
Me õpime keelt. U---o je--k. U____ j_____ U-i-o j-z-k- ------------ Učimo jezik. 0
Ma õpin inglise keelt. Uč-- --g-es--. U___ e________ U-i- e-g-e-k-. -------------- Učim engleski. 0
Sa õpid hispaania keelt. U-iš-š-anj-----. U___ š__________ U-i- š-a-j-l-k-. ---------------- Učiš španjolski. 0
Ta õpib saksa keelt. On u-i -j--ački. O_ u__ n________ O- u-i n-e-a-k-. ---------------- On uči njemački. 0
Me õpime prantsuse keelt. Uči-- fran----i. U____ f_________ U-i-o f-a-c-s-i- ---------------- Učimo francuski. 0
Te õpite itaalia keelt. U-ite--ali-an-ki. U____ t__________ U-i-e t-l-j-n-k-. ----------------- Učite talijanski. 0
Nad õpivad vene keelt. O-----e -us-i. O__ u__ r_____ O-i u-e r-s-i- -------------- Oni uče ruski. 0
Keeli õppida on huvitav. Uč-t--jez--e--e-in--res-n---. U____ j_____ j_ i____________ U-i-i j-z-k- j- i-t-r-s-n-n-. ----------------------------- Učiti jezike je interesantno. 0
Me tahame inimesi mõista. Ž---mo-r-z-mjet- -ju-e. Ž_____ r________ l_____ Ž-l-m- r-z-m-e-i l-u-e- ----------------------- Želimo razumjeti ljude. 0
Me tahame inimestega rääkida. Ž-limo ra--o--r--i-s-ljud---. Ž_____ r__________ s l_______ Ž-l-m- r-z-o-a-a-i s l-u-i-a- ----------------------------- Želimo razgovarati s ljudima. 0

Lae alla MP3 (.zip failid)

MP3 eesti + horvaadi (1-100) MP3 horvaadi (1-100)
Videot ei leitud!

Emakeelepäev

Kas sa armastad oma emakeelt? Siis peaksid sa seda edaspidi tähistama! Iga aasta 21. veebruaril! Siis on rahvusvaheline emakeelepäev. Seda on tähistatud alates 2000. aastast. Emakeelepäeva loojaks on UNESCO. UNESCO on Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni (ÜRO) alla kuuluv organisatsioon. Organisatsiooni tegevusvaldkondadeks on teadus, haridus ja kultuur. UNESCO tegeleb inimkonna pärimuskultuuri kaitsmisega. Ka keeled on kultuuripärand. Seega tuleb keeli kaitsta, õpetada ja edendada. Keelelist mitmekesisust tähistatakse 21. veebruaril. Hinnanguliselt on maailmas 6000 kuni 7000 keelt. Pooled neist keeltest on aga väljasuremisohus. Iga kahe nädala järel kaob üks keel igaveseks. Samas on iga keel tohutu teadmiste pagas. Ühte keelde on kogunenud terve rahvuse teadmised. Keeles peegeldub ka rahva ajalugu. Keele kaudu pärandatakse edasi kogemusi ja traditsioone. Seepärast on riigi keel osa rahvuse identiteedist. Kui keel sureb välja, kaob rohkem kui ainult sõnad. Neid keeli mälestatakse 21. veebruaril. Inimesed peaksid mõistma, mis tähendus keeltel on. Ja nad peaksid mõtlema, mis nemad saaksid teha, et keeli kaitsta. Seega näita, et su keel on sulle oluline! Küpsetad ehk oma emakeelele koogi? Ja kaunistad selle tekstiga. Ja seda oma emakeeles, loomulikult!
Kas sa teadsid?
Bosnia keel on lõunaslaavi keel. Seda räägitakse peamiselt Bosnias ja Hertsegoviinas. Aga leidub ka rääkijaid Serbias, Horvaatias, Makedoonias ja Montenegros. Bosnia keel on emakeeleks ümbes 2,5 miljonile inimesele. See sarnaneb väga horvaadi ja serbia keelele. Sõnavara, õigekiri ja grammatika erinevad väga vähe. Bosnia keele rääkijad saavad serblastest ja horvaatidest hästi aru. Seetõttu vaieldakse tihti bosnia keele staatuse üle. Mõned keeleteadlased kahtlevad, kas bosnia keel üleüldse omaette keel on. Nad väidavad, et see on kõigest serbohorvaadi keele variatsioon. Bosnia keeles on palju huvitavaid võõrmõjutusi. See ala kuulus varem vaheldumisi nii lääne- kui idamaade hulka. Seetõttu leidub sõnavaras palju araabia-, türgi- ja pärsiakeelseid mõisteid. See on slaavi keelte juures väga harv juhus. See aga teebki bosnia keele unikaalseks.