Vestmik

et Lennujaamas   »   hr Na aerodromu

35 [kolmkümmend viis]

Lennujaamas

Lennujaamas

35 [trideset i pet]

Na aerodromu

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti horvaadi Mängi Rohkem
Ma sooviksin lendu Ateenasse broneerida. H-io - ---ela--i- r--e-v-r--i------a-----u. H___ / H_____ b__ r__________ l__ z_ A_____ H-i- / H-j-l- b-h r-z-r-i-a-i l-t z- A-e-u- ------------------------------------------- Htio / Htjela bih rezervirati let za Atenu. 0
Kas see on otselend? Da l- -e-to-izr-van-l--? D_ l_ j_ t_ i______ l___ D- l- j- t- i-r-v-n l-t- ------------------------ Da li je to izravan let? 0
Palun üks aknakoht, mittesuitsetaja. Moli-----sto d---ro-or-- -- ---uša--. M____ m_____ d_ p_______ z_ n________ M-l-m m-e-t- d- p-o-o-a- z- n-p-š-č-. ------------------------------------- Molim mjesto do prozora, za nepušače. 0
Ma sooviksin oma broneeringu kinnitada. H-io /-h-j-la b-- ----rd-t- s-oj- r--er-a-i--. H___ / h_____ b__ p________ s____ r___________ H-i- / h-j-l- b-h p-t-r-i-i s-o-u r-z-r-a-i-u- ---------------------------------------------- Htio / htjela bih potvrditi svoju rezervaciju. 0
Ma sooviksin oma broneeringu tühistada. H--o-----j--a---h s--r-i--t---vo-----z-rvaci--. H___ / h_____ b__ s_________ s____ r___________ H-i- / h-j-l- b-h s-o-n-r-t- s-o-u r-z-r-a-i-u- ----------------------------------------------- Htio / htjela bih stornirati svoju rezervaciju. 0
Ma sooviksin oma broneeringut muuta. Htio / --jela-----prom---nit- -v--u--e-ervaciju. H___ / h_____ b__ p__________ s____ r___________ H-i- / h-j-l- b-h p-o-i-e-i-i s-o-u r-z-r-a-i-u- ------------------------------------------------ Htio / htjela bih promijeniti svoju rezervaciju. 0
Millal läheb järgmine lennuk Rooma? K------li--će sl-----i ---k-p-ov -a ---? K___ p_______ s_______ z________ z_ R___ K-d- p-l-j-ć- s-j-d-ć- z-a-o-l-v z- R-m- ---------------------------------------- Kada polijeće sljedeći zrakoplov za Rim? 0
Kas kaks kohta on veel vabad? J--u--- s---o----j---dv- m--s--? J___ l_ s_______ j__ d__ m______ J-s- l- s-o-o-n- j-š d-a m-e-t-? -------------------------------- Jesu li slobodna još dva mjesta? 0
Ei, meil on veel ainult üks koht vaba. Ne--im-mo j-š--a-o -e--o -lob-dno----s-o. N__ i____ j__ s___ j____ s_______ m______ N-, i-a-o j-š s-m- j-d-o s-o-o-n- m-e-t-. ----------------------------------------- Ne, imamo još samo jedno slobodno mjesto. 0
Millal me maandume? K-d- sl--e--m-? K___ s_________ K-d- s-i-e-e-o- --------------- Kada slijećemo? 0
Millal me saabume? Kad- -mo ---o? K___ s__ t____ K-d- s-o t-m-? -------------- Kada smo tamo? 0
Millal sõidab buss kesklinna? Kada--o-i a----us-u --nt-r g--d-? K___ v___ a______ u c_____ g_____ K-d- v-z- a-t-b-s u c-n-a- g-a-a- --------------------------------- Kada vozi autobus u centar grada? 0
Kas see on teie kohver? Da-li-je to V----ofe-? D_ l_ j_ t_ V__ k_____ D- l- j- t- V-š k-f-r- ---------------------- Da li je to Vaš kofer? 0
Kas see on teie kott? D-----je-t- Vaša--o--a? D_ l_ j_ t_ V___ t_____ D- l- j- t- V-š- t-r-a- ----------------------- Da li je to Vaša torba? 0
Kas see on teie pagas? Da l- je--o -a-- ------g-? D_ l_ j_ t_ V___ p________ D- l- j- t- V-š- p-t-j-g-? -------------------------- Da li je to Vaša prtljaga? 0
Kui palju pagasit võin kaasa võtta? Kol-ko pr----g-----u-----j-ti? K_____ p_______ m___ p________ K-l-k- p-t-j-g- m-g- p-n-j-t-? ------------------------------ Koliko prtljaga mogu ponijeti? 0
Kakskümmend kilo. D--dese- k--a. D_______ k____ D-a-e-e- k-l-. -------------- Dvadeset kila. 0
Mis, ainult kakskümmend kilo? Š-----am- --ade-e------? Š___ s___ d_______ k____ Š-o- s-m- d-a-e-e- k-l-? ------------------------ Što, samo dvadeset kila? 0

Õppimine muudab aju

Neile, kes teevad tihti trenni, vormivad oma keha. Aga väidetavalt on sama võimalik teha ka oma ajuga. See tähendab, et keele õppimiseks on vaja rohkem kui ainult annet. Sama oluline on regulaarne harjutamine. Sest harjutamine võib aju ehitusele positiivselt mõjutada. Muidugi eriline keeleanne tavaliselt päritav. Sellest hoolimata võib intensiivne keele kasutamine muuta teatud ajustruktuure. Kõnekeskuse maht suureneb. Samuti muutub palju harjutavate inimeste närvirakkude hulk. Pikka aega usuti, et aju on muutmatu. Usuti, et mida me lapsena ei õpi, seda ei õpi me kunagi. Aju uurivad teadlased aga on tulnud täiesti teistsugusele järeldusele. Nad suutsid tõestada, et meie aju on vilgas elu lõpuni. Võiks öelda, et see toimib nagu lihas. Seetõttu jätkab aju kasvamist kuni vanaduseni. Ajus töödeldakse igat sisendit. Aga kui aju treenitakse, töötleb see sisendeid palju paremini. See tähendab, et aju töötab kiiremini ja tõhusamalt. See põhimõte kehtib nii noortele kui vanadele inimestele võrdselt. Kuid aju treenimiseks pole ilmtingimata vaja õppida. Väga hästi mõjub ka lugemine. Keerukas kirjandus arendab eriti meie kõnekeskust. See tähendab, et meie sõnavara laieneb. Lisaks paraneb meie keeletunnetus. Huvitav on asjaolu, et keelt ei töötle vaid kõnekeskus. Piirkond, mis tegeleb motoorsete oskustega, tegeleb samuti uue teabe töötlemisega. Seetõttu on oluline stimuleerida kogu aju nii tihti kui võimalik. Niisiis: Kasuta nii oma keha KUI KA aju!
Kas sa teadsid?
Portugali keel kuulub romaani keelte hulka. See on lähedalt suguluses hispaania ja katalaani keelega. See arenes rooma sõdurite räägitud vulgaarladina keelest. Euroopa portugali keel on emakeeleks umbes 10 miljonile inimesele. See on aga ka üks tähtsamaid maailmakeeli... See ulatub Portugali kui koloniaalvõimu minevikku. 15. ja 16. sajandil viis meresõitjaterahvus oma keele teistele mandritele. Veel tänagi räägitakse mõnes Aafrika ja Aasia osas portugali keelt. Nende riikide keeled lähtuvad enamasti tugevasti euroopa eeskujust. Brasiilias on see teistmoodi. Seal räägitaval keelel on nii mõnigi eripära ning see kehtib eraldi variandina. Siiski saavad portugallased ja brasiillased tavaliselt teineteisest hästi aru. Üle maailma räägib portugali keelt kokku üle 240 miljoni inimese. Lisaks on olemas 20 kreoolkeelt, mis portugali keelel baseeruvad. Portugali keel kuulub tänapäeval maailmakeelte hulka.