Vestmik

et midagi pidama   »   hr nešto morati

72 [seitsekümmend kaks]

midagi pidama

midagi pidama

72 [sedamdeset i dva]

nešto morati

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti horvaadi Mängi Rohkem
pidama m--ati m_____ m-r-t- ------ morati 0
Ma pean kirja ära saatma. M---m poslat- p-sm-. M____ p______ p_____ M-r-m p-s-a-i p-s-o- -------------------- Moram poslati pismo. 0
Ma pean hotellile maksma. Mo-am-p-a---i -ot-l. M____ p______ h_____ M-r-m p-a-i-i h-t-l- -------------------- Moram platiti hotel. 0
Sa pead varakult tõusma. Mor----a---u--a-i. M____ r___ u______ M-r-š r-n- u-t-t-. ------------------ Moraš rano ustati. 0
Sa pead palju töötama. Mo--š -u----adi-i. M____ p___ r______ M-r-š p-n- r-d-t-. ------------------ Moraš puno raditi. 0
Sa pead täpne olema. M-raš---t- --čan / t--na. M____ b___ t____ / t_____ M-r-š b-t- t-č-n / t-č-a- ------------------------- Moraš biti točan / točna. 0
Ta peab tankima. O- --r-------i-i---zervo--. O_ m___ n_______ r_________ O- m-r- n-p-n-t- r-z-r-o-r- --------------------------- On mora napuniti rezervoar. 0
Ta peab autot parandama. On---r----pr-vit---ut-. O_ m___ p________ a____ O- m-r- p-p-a-i-i a-t-. ----------------------- On mora popraviti auto. 0
Ta peab autot pesema. O---o-a -pra-i -u--. O_ m___ o_____ a____ O- m-r- o-r-t- a-t-. -------------------- On mora oprati auto. 0
Ta peab sisseoste tegema. O-- m-r--ku--vati. O__ m___ k________ O-a m-r- k-p-v-t-. ------------------ Ona mora kupovati. 0
Ta peab korterit puhastama. O-a m-----i--i-- s--n. O__ m___ č______ s____ O-a m-r- č-s-i-i s-a-. ---------------------- Ona mora čistiti stan. 0
Ta peab pesu ära pesema. O-a -o-a--rati-----j-. O__ m___ p____ r______ O-a m-r- p-a-i r-b-j-. ---------------------- Ona mora prati rublje. 0
Me peame kohe kooli minema. Mor--o ---a- --- --ško-u. M_____ o____ i__ u š_____ M-r-m- o-m-h i-i u š-o-u- ------------------------- Moramo odmah ići u školu. 0
Me peame kohe tööle minema. M----- -dmah ----na posao. M_____ o____ i__ n_ p_____ M-r-m- o-m-h i-i n- p-s-o- -------------------------- Moramo odmah ići na posao. 0
Me peame kohe arsti juurde minema. M----o-o--a- -ć--k--ij-č-i--. M_____ o____ i__ k l_________ M-r-m- o-m-h i-i k l-j-č-i-u- ----------------------------- Moramo odmah ići k liječniku. 0
Te peate bussi ootama. Mo-a------at- -ut-b--. M_____ č_____ a_______ M-r-t- č-k-t- a-t-b-s- ---------------------- Morate čekati autobus. 0
Te peate rongi ootama. M----- č----i-vlak. M_____ č_____ v____ M-r-t- č-k-t- v-a-. ------------------- Morate čekati vlak. 0
Te peate taksot ootama. Morat- --k-t--tak-i. M_____ č_____ t_____ M-r-t- č-k-t- t-k-i- -------------------- Morate čekati taksi. 0

Lae alla MP3 (.zip failid)

MP3 eesti + horvaadi (1-100) MP3 horvaadi (1-100)
Videot ei leitud!

Miks on nii palju erinevaid keeli?

Tänapäeval on maailmas rohkem kui 6000 erinevat keelt. Seepärast on meil vaja tõlke ja tõlkijaid. Väga kaua aega tagasi rääkisid kõik veel sama keelt. See muutus, kui inimesed hakkasid välja rändama. Nad jätsid oma Aafrika kodumaa ja kolisid üle maailma laiali. Rändamine tõi kaasa keelelise eraldamine. Sest igal rahval tekkis oma suhtlusvorm. Ühest protokeelest arenes välja palju erinevaid keeli. Aga inimene ei jäänud ühte paika väga kauaks. Nii et keeled eraldusid üksteisest aina rohkem. Mingil hetkel polnud ühine algupära enam äratuntav. Peale selle ei elanud inimesed tuhandeid aastaid isolatsioonis. Neil oli alati kontakt teiste rahvastega. See muutis keeli. Nad võtsid üle võõrkeele elemente või nad ühinesid. Selle tõttu pole keelte arenemine kunagi peatunud. Seega, keelte rohkus tuleneb rändest ja kontaktist teiste rahvastega. Miks keeled nii erinevad on, on juba teine küsimus. Iga evolutsioon järgib teatud reegleid. Niisiis peab kusagil olema ka põhjus, miks keeled on sellised nagu nad on. Sellepärast on teadlased aastaid keeli uurinud. Nad tahaksid teada, miks keeled erinevalt arenevad. Et seda uurida, tuleb uurida keelte ajalugu. Siis on võimalik kindlaks teha, millal ja milline muutus aset leidis. Ei ole veel teada, mis keele arengut mõjutab. Kultuurilised tegurid tunduvad olevat tähtsamad kui bioloogilised tegurid. Ehk siis nende keeli on kujundanud erinevate rahvaste ajalood. Ilmselgelt ütlevad keeled meile rohkem, kui me teame ...