Vestmik

et Minevik 1   »   hr Prošlost 1

81 [kaheksakümmend üks]

Minevik 1

Minevik 1

81 [osamdeset i jedan]

Prošlost 1

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti horvaadi Mängi Rohkem
kirjutama pi-a-i p_____ p-s-t- ------ pisati 0
Ta kirjutas kirja. On--e -a-isa- -ismo. O_ j_ n______ p_____ O- j- n-p-s-o p-s-o- -------------------- On je napisao pismo. 0
Ja tema kirjutas kaardi. A-----j- na-isa-- r--gle-nicu. A o__ j_ n_______ r___________ A o-a j- n-p-s-l- r-z-l-d-i-u- ------------------------------ A ona je napisala razglednicu. 0
lugema či---i č_____ č-t-t- ------ čitati 0
Ta luges ajakirja. O- je či----i-u--ri-a---č---p--. O_ j_ č____ i__________ č_______ O- j- č-t-o i-u-t-i-a-i č-s-p-s- -------------------------------- On je čitao ilustrirani časopis. 0
Ja ta luges raamatut. A--n- -- čit--a-k--ig-. A o__ j_ č_____ k______ A o-a j- č-t-l- k-j-g-. ----------------------- A ona je čitala knjigu. 0
võtma u--ti u____ u-e-i ----- uzeti 0
Ta võttis sigareti. O- -e-u-----i--retu. O_ j_ u___ c________ O- j- u-e- c-g-r-t-. -------------------- On je uzeo cigaretu. 0
Ta võttis tüki šokolaadi. On- -e-u-e-a k------oko--de. O__ j_ u____ k____ č________ O-a j- u-e-a k-m-d č-k-l-d-. ---------------------------- Ona je uzela komad čokolade. 0
Ta oli truu, kuid tema oli truudusetu. O- -- --o ----eran,-ali o-a j--b-l- v---na. O_ j_ b__ n________ a__ o__ j_ b___ v______ O- j- b-o n-v-e-a-, a-i o-a j- b-l- v-e-n-. ------------------------------------------- On je bio nevjeran, ali ona je bila vjerna. 0
Ta oli laisk, kuid tema oli usin. On ---bi----je-, a-i--------b--- ---j----. O_ j_ b__ l_____ a__ o__ j_ b___ v________ O- j- b-o l-j-n- a-i o-a j- b-l- v-i-e-n-. ------------------------------------------ On je bio lijen, ali ona je bila vrijedna. 0
Ta oli vaene, kuid tema oli rikas. O- j---io-sir----an----- on- je ------o-a--. O_ j_ b__ s_________ a__ o__ j_ b___ b______ O- j- b-o s-r-m-š-n- a-i o-a j- b-l- b-g-t-. -------------------------------------------- On je bio siromašan, ali ona je bila bogata. 0
Tal ei olnud raha vaid võlad. On-ni-e--ma--n-v---, -ego -ug-ve. O_ n___ i___ n______ n___ d______ O- n-j- i-a- n-v-c-, n-g- d-g-v-. --------------------------------- On nije imao novaca, nego dugove. 0
Tal ei olnud õnne vaid õnnetust. O----j--im-o-sre-e- ne-o-pe-. O_ n___ i___ s_____ n___ p___ O- n-j- i-a- s-e-e- n-g- p-h- ----------------------------- On nije imao sreće, nego peh. 0
Tal ei olnud edu vaid äpardumisi. On-ni-- im---usp---,--ego n-u-p---. O_ n___ i___ u______ n___ n________ O- n-j- i-a- u-p-e-, n-g- n-u-p-e-. ----------------------------------- On nije imao uspjeh, nego neuspjeh. 0
Ta ei olnud rahul vaid rahulolematu. O- -ije---o -a--v-lja-,----o nez----o-j-n. O_ n___ b__ z__________ n___ n____________ O- n-j- b-o z-d-v-l-a-, n-g- n-z-d-v-l-a-. ------------------------------------------ On nije bio zadovoljan, nego nezadovoljan. 0
Ta ei olnud õnnelik vaid õnnetu. On--i-e-b-o sretan- n-go-n-s--tan. O_ n___ b__ s______ n___ n________ O- n-j- b-o s-e-a-, n-g- n-s-e-a-. ---------------------------------- On nije bio sretan, nego nesretan. 0
Ta ei olnud sümpaatne vaid ebasümpaatne. O---i-e-----s---ati-an--n--o --ti--tičan. O_ n___ b__ s__________ n___ a___________ O- n-j- b-o s-m-a-i-a-, n-g- a-t-p-t-č-n- ----------------------------------------- On nije bio simpatičan, nego antipatičan. 0

Lae alla MP3 (.zip failid)

MP3 eesti + horvaadi (1-100) MP3 horvaadi (1-100)
Videot ei leitud!

Kuidas lapsed korralikult rääkima õpivad?

Niipea kui laps sünnib, hakkab ta teistega suhtlema. Beebid hakkavad nutma, kui nad midagi tahavad. Juba mõne kuu möödudes suudavad nad mõne sõna öelda. Kahe aasta möödudes suudavad nad umbes kolme sõnalisi lauseid teha. Lapse rääkima hakkamist ei saa mõjutada. Kuid me saame mõjutada, kui hästi nad oma emakeelt õpivad! Selle juures tuleb arvesse võtta paari asjaolu. Eelkõige on oluline, et laps on alati motiveeritud õppima. Ta peab tundma, et ta teeb rääkides edusamme. Beebidele meeldib saada positiivse tagasisisidena naeratusi. Vanemad lapsed otsivad oma keskkonnaga dialoogi. Nende keelekasutust mõjutavad neid ümbritsevad inimesed. Seepärast on oluline nende vanemate ja õpetajate keeleoskus. Lapsed peavad ka mõistma, et keel on väärtuslik! Kuid õppimine peaks alati olema lõbus. Lastele raamatute ettelugemine näitab neile, kui põnev keel olla võib. Vanemad peaksid ka lastega koos aega veetma nii palju kui võimalik. Kui laps midagi kogeb, tahab ta sellest kellelegi rääkida. Kakskeelsed lapsed vajavad kindlaid reegleid. Nad peavad mõistma, mis keeles kellegagi rääkida. Nii õpib nende aju kaht keelt üksteisest eristama. Kooliteed alustades laste keel muutub. Siis õpivad nad uue kõnekeele. Siis on oluline, et vanemad panevad tähele, kuidas nende laps räägib. Uuringud näitavad, et esimene keel jääb ajju igaveseks. Mida õpime lapsena, jääb meid saatma terveks eluks. Laps, kes õpib oma emakeelt korralikult, teenib sellest hiljem kasu. Ta õpib uusi asju kiiremini ja paremini - ja mitte ainult võõrkeeli...