Vestmik

et midagi soovima   »   hr nešto željeti

70 [seitsekümmend]

midagi soovima

midagi soovima

70 [sedamdeset]

nešto željeti

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti horvaadi Mängi Rohkem
Kas te sooviksite suitsetada? Žel-te l---u----? Ž_____ l_ p______ Ž-l-t- l- p-š-t-? ----------------- Želite li pušiti? 0
Kas te sooviksite tantsida? Žel-te l----esat-? Ž_____ l_ p_______ Ž-l-t- l- p-e-a-i- ------------------ Želite li plesati? 0
Kas te sooviksite jalutama minna? Ž-li-- li -----t-ti? Ž_____ l_ s_ š______ Ž-l-t- l- s- š-t-t-? -------------------- Želite li se šetati? 0
Ma sooviksin suitsetada. Ž-----p-ši--. Ž____ p______ Ž-l-m p-š-t-. ------------- Želim pušiti. 0
Soovid sa sigaretti? Ž---š-l- c-gar-tu? Ž____ l_ c________ Ž-l-š l- c-g-r-t-? ------------------ Želiš li cigaretu? 0
Ta soovib tuld. O- -eli--a---. O_ ž___ v_____ O- ž-l- v-t-u- -------------- On želi vatru. 0
Ma sooviksin midagi juua. Že--m----t--pi--. Ž____ n____ p____ Ž-l-m n-š-o p-t-. ----------------- Želim nešto piti. 0
Ma sooviksin midagi süüa. Ž--i- n-što j-s-i. Ž____ n____ j_____ Ž-l-m n-š-o j-s-i- ------------------ Želim nešto jesti. 0
Ma sooviksin veidi puhata. Ž--i- -e -alo-o--ori-i. Ž____ s_ m___ o________ Ž-l-m s- m-l- o-m-r-t-. ----------------------- Želim se malo odmoriti. 0
Ma sooviksin teilt midagi küsida. Ž--i--Va--neš-o -it---. Ž____ V__ n____ p______ Ž-l-m V-s n-š-o p-t-t-. ----------------------- Želim Vas nešto pitati. 0
Ma sooviksin teilt midagi paluda. Že--m-Vas-----o zam---ti. Ž____ V__ n____ z________ Ž-l-m V-s n-š-o z-m-l-t-. ------------------------- Želim Vas nešto zamoliti. 0
Ma sooviksin teile midagi välja teha. Že----Va---a---što--o--a--. Ž____ V__ n_ n____ p_______ Ž-l-m V-s n- n-š-o p-z-a-i- --------------------------- Želim Vas na nešto pozvati. 0
Mida te soovite, palun? Št---e-i--, molim? Š__ ž______ m_____ Š-a ž-l-t-, m-l-m- ------------------ Šta želite, molim? 0
Soovite te kohvi? Želite -i-ka--? Ž_____ l_ k____ Ž-l-t- l- k-v-? --------------- Želite li kavu? 0
Või soovite te pigem teed? Ili-že-it- r-d--e -aj? I__ ž_____ r_____ č___ I-i ž-l-t- r-d-j- č-j- ---------------------- Ili želite radije čaj? 0
Me soovime koju sõita. Ž-limo s- ---iti-ku--. Ž_____ s_ v_____ k____ Ž-l-m- s- v-z-t- k-ć-. ---------------------- Želimo se voziti kući. 0
Soovite te taksot? Ž-li-e -i ----i? Ž_____ l_ t_____ Ž-l-t- l- t-k-i- ---------------- Želite li taksi? 0
Nad soovivad helistada. O-i-ž-le --l-f--i-at-. O__ ž___ t____________ O-i ž-l- t-l-f-n-r-t-. ---------------------- Oni žele telefonirati. 0

Lae alla MP3 (.zip failid)

MP3 eesti + horvaadi (1-100) MP3 horvaadi (1-100)
Videot ei leitud!

Kaks keelt = kaks kõnekeskust!

Ajule pole oluline, millist keelt me õpime. Seda seetõttu, et ajul on erinevate keelte jaoks erinevad salvestamise kohad. Kõiki õpitud keeli ei salvestata ühte kohta. Keeled, mida õpime täiskasvanuna, salvestuvad oma piirkonda. See tähendab, et aju töötleb uusi reegleid erinevas kohas. Need ei ole salvestatud samas piirkonnas kui emakeel. Samas kakskeelsed inimesed kasutavad ainult ühte ajupiirkonda. Mitmed uuringud on sellisele järeldusele jõudnud. Neuroteadlased uurida mitmeid katseisikuid. Katsealused rääkisid ladusalt kahte keelt. Üks osa katserühmast oli aga kakskeelne. Teine osa seevastu oli teist keelt õppinud hilisemas elus. Teadlased mõõtsid keeleeksami ajal aju aktiivsust. Nii said nad jälgida, millised aju piirkonnad katse ajal töötasid. Ja nad nägid, et ‘hilistel’ õppijatel oli kaks kõnekeskust! Teadlased on juba pikka aega kahtlustanud, et see nii võib olla. Ajukahjustusega inimestel on teistsugused sümptomid. Niisiis võib ajukahjustus tekitada kõnehäireteni. Kannatanud ei suuda enam nii hästi hääldada või sõnu mõista. Aga kakskeelsetel õnnetuse ohvritel on mõnikord ebatavalised sümptomid. Nende kõnehäired ei mõjuta alati mõlemat keelt. Kuiviga on saanud vaid üks aju osa, võib teised veel toimida. Sellisel juhul räägib patsient üht keelt paremini kui teist. Kaht erinevat keelt ka taasõpitakse erineva kiirusega. See tõestab, et keeled ei salvestu samas kohas. Kuna neid ei õpitud ühel ajal, moodustuvad kaks keskust. Endiselt pole teada, kuidas meie aju suudab mitut keelt hallata. Kuid uued leiud võivad viia uute õppestrateegiateni.