Vestmik

et Minevik 2   »   hu Múlt 2

82 [kaheksakümmend kaks]

Minevik 2

Minevik 2

82 [nyolcvankettő]

Múlt 2

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti ungari Mängi Rohkem
Pidid sa kiirabi kutsuma? M-s--- ---t ---t-- -í-n--? M_____ v___ m_____ h______ M-s-á- v-l- m-n-ő- h-v-o-? -------------------------- Muszáj volt mentőt hívnod? 0
Pidid sa arsti kutsuma? M---áj-v-l---z---------í-n-d? M_____ v___ a_ o_____ h______ M-s-á- v-l- a- o-v-s- h-v-o-? ----------------------------- Muszáj volt az orvost hívnod? 0
Pidid sa politsei kutsuma? Mu-záj---lt a--e-d-r----- hívnod? M_____ v___ a r__________ h______ M-s-á- v-l- a r-n-ő-s-g-t h-v-o-? --------------------------------- Muszáj volt a rendőrséget hívnod? 0
Kas teil on see telefoninumber? Hetk tagasi oli mul see veel. M-g-an----e--fo-szám?-Az ----b -----eg-ol-. M_____ a t___________ A_ e____ m__ m_______ M-g-a- a t-l-f-n-z-m- A- e-ő-b m-g m-g-o-t- ------------------------------------------- Megvan a telefonszám? Az előbb még megvolt. 0
Kas teil on see aadress? Hetk tagasi oli mul see veel. M-g----- c-------------m-- -e-v-l-. M_____ a c___ A_ e____ m__ m_______ M-g-a- a c-m- A- e-ő-b m-g m-g-o-t- ----------------------------------- Megvan a cím? Az előbb még megvolt. 0
Kas teil on linnakaart? Hetk tagasi oli mul see veel. M-g-a- --vár-sté-kép- -z-e-ő-b-----m-gv-l-. M_____ a v___________ A_ e____ m__ m_______ M-g-a- a v-r-s-é-k-p- A- e-ő-b m-g m-g-o-t- ------------------------------------------- Megvan a várostérkép? Az előbb még megvolt. 0
Tuli ta täpselt? Ta ei saanud täpselt tulla. Po-----n -öt-? -em -u---- pon-os-n-jön--. P_______ j____ N__ t_____ p_______ j_____ P-n-o-a- j-t-? N-m t-d-t- p-n-o-a- j-n-i- ----------------------------------------- Pontosan jött? Nem tudott pontosan jönni. 0
Leidis ta tee? Ta ei leidnud teed. M----l-lta--z -t-t?--em-------m-gtal-l-i-a---t--. M_________ a_ u____ N__ t____ m_________ a_ u____ M-g-a-á-t- a- u-a-? N-m t-d-a m-g-a-á-n- a- u-a-. ------------------------------------------------- Megtalálta az utat? Nem tudta megtalálni az utat. 0
Sai ta sinust aru? Ta ei saanud minust aru. M---rt------ge-?--em-t-dot- -egé----i. M________ t_____ N__ t_____ m_________ M-g-r-e-t t-g-d- N-m t-d-t- m-g-r-e-i- -------------------------------------- Megértett téged? Nem tudott megérteni. 0
Miks ei saanud sa täpselt tulla? M--r---e--t-d-á--p---o--- j-nni? M____ n__ t_____ p_______ j_____ M-é-t n-m t-d-á- p-n-o-a- j-n-i- -------------------------------- Miért nem tudtál pontosan jönni? 0
Miks sa teed ei leidnud? M-ért-nem t-d--d ---t---ln-----u-a-? M____ n__ t_____ m_________ a_ u____ M-é-t n-m t-d-a- m-g-a-á-n- a- u-a-? ------------------------------------ Miért nem tudtad megtalálni az utat? 0
Miks sa temast aru ei saanud? Mié-t -e--tud--d -t--egé-t--i? M____ n__ t_____ ő_ m_________ M-é-t n-m t-d-a- ő- m-g-r-e-i- ------------------------------ Miért nem tudtad őt megérteni? 0
Ma ei saanud täpselt jõuda kuna ühtegi bussi ei läinud. N------t-----ntos-- --nn-, ---- n-m---tt bu-z. N__ t_____ p_______ j_____ m___ n__ j___ b____ N-m t-d-a- p-n-o-a- j-n-i- m-r- n-m j-t- b-s-. ---------------------------------------------- Nem tudtam pontosan jönni, mert nem jött busz. 0
Ma ei saanud teed leida kuna mul ei olnud linnakaarti. N-m--u-tam-----al---i -----a---me-- n-m-volt-vár-s--r---e-. N__ t_____ m_________ a_ u____ m___ n__ v___ v_____________ N-m t-d-a- m-g-a-á-n- a- u-a-, m-r- n-m v-l- v-r-s-é-k-p-m- ----------------------------------------------------------- Nem tudtam megtalálni az utat, mert nem volt várostérképem. 0
Ma ei saanud temast aru kuna muusika oli nii vali. N-m----t---me---ten-,--ert -l-an---n--s---l--a--en-. N__ t_____ m_________ m___ o____ h_____ v___ a z____ N-m t-d-a- m-g-r-e-i- m-r- o-y-n h-n-o- v-l- a z-n-. ---------------------------------------------------- Nem tudtam megérteni, mert olyan hangos volt a zene. 0
Ma pidin takso võtma. Mu-záj--ol--e---t--it --v-om. M_____ v___ e__ t____ h______ M-s-á- v-l- e-y t-x-t h-v-o-. ----------------------------- Muszáj volt egy taxit hívnom. 0
Ma pidin linnakaardi ostma. Mu--á--v-lt--gy----ost-rk-p-t ---ároln--. M_____ v___ e__ v____________ v__________ M-s-á- v-l- e-y v-r-s-é-k-p-t v-s-r-l-o-. ----------------------------------------- Muszáj volt egy várostérképet vásárolnom. 0
Ma pidin raadio vaiksemaks keerama. Ki ---let- k-p---l-om-a ------. K_ k______ k_________ a r______ K- k-l-e-t k-p-s-l-o- a r-d-ó-. ------------------------------- Ki kellett kapcsolnom a rádiót. 0

Lae alla MP3 (.zip failid)

MP3 eesti + ungari (1-100) MP3 ungari (1-100)
Videot ei leitud!

Õpi võõrkeelt võõral maal!

Täiskasvanutele pole keelte õppimne nii lihtne kui lastele. Nende aju on juba välja arenenud. Seepärast ei suuda aju nii kergelt uusi süsteeme luua. Aga ka täiskasvanuna on võimalik keeli õppida! Selleks tuleb reisida sinna riiki, kus vastavat keelt räägitakse. Kõige paremini õpitakse keelt välismaal. Igaüks, kes on kunagi keeleõppereisil käinud, teab seda. Uut keelt on kõige parem õppida keele loomulikus keskkonnas. Uus uuring on selle kohta huvitavale järeldusele jõudnud. Uurimuses väidetakse, et välismaal inimene ka õpib uut keelt teistmoodi ! Aju suudab võõrkeelt töödelda kui oma emakeelt. Teadlased on ammu arvanud, et on olemas erinevad õppimisprotsessid. Nüüdseks on katse seda tõestanud. Grupp katsealuseid pidid õppima välja mõeldud keelt. Osa inimesi käisid selleks tavatundides. Teised õppisid keelt simuleeritud reisi situatsioonis. Antud katsealused pidid orienteeruma võõras keskkonnas. Kõik, kellega neil kokkupuude oli, rääkisid uut keelt. Katsealused polnud seega tüüpilised keeleõppijad. Nad leidsid end tundmatust keelekeskkonnast. Nad olid sunnitud kiiresti uue keelega abi küsima. Mõne aja pärast katsealuseid testiti. Mõlemal grupil oli uuest keelest head teadmised. Kuid nende ajud töötlseid keeli erinevalt! ‘Välismaal’ õppinute aju aktiivsus oli muljet avaldav. Nende aju töötles võõrkeele grammatikat kui enda keelt. Samamoodi töötab aju emakeele puhul. Keeleõppereis on meeldivaim ja kõige effektiivsem keeleõppe vorm!