Vestmik

et Minevik 2   »   fi Menneisyysmuoto 2

82 [kaheksakümmend kaks]

Minevik 2

Minevik 2

82 [kahdeksankymmentäkaksi]

Menneisyysmuoto 2

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti soome Mängi Rohkem
Pidid sa kiirabi kutsuma? P---k- si--- ---t-a--ambu---s-i? P_____ s____ s______ a__________ P-t-k- s-n-n s-i-t-a a-b-l-n-s-? -------------------------------- Pitikö sinun soittaa ambulanssi? 0
Pidid sa arsti kutsuma? P-tik- ---un s-i--aa -ääk-ri? P_____ s____ s______ l_______ P-t-k- s-n-n s-i-t-a l-ä-ä-i- ----------------------------- Pitikö sinun soittaa lääkäri? 0
Pidid sa politsei kutsuma? Piti-ö ---un s--t--a -----s-? P_____ s____ s______ p_______ P-t-k- s-n-n s-i-t-a p-l-i-i- ----------------------------- Pitikö sinun soittaa poliisi? 0
Kas teil on see telefoninumber? Hetk tagasi oli mul see veel. On-o-tei-l--pu--l---um--o- -inul-a o-- -e vie-- -sken. O___ t_____ p_____________ M______ o__ s_ v____ ä_____ O-k- t-i-l- p-h-l-n-u-e-o- M-n-l-a o-i s- v-e-ä ä-k-n- ------------------------------------------------------ Onko teillä puhelinnumero? Minulla oli se vielä äsken. 0
Kas teil on see aadress? Hetk tagasi oli mul see veel. O-k---e--lä -so--e? -sk-- -in-l----l- se ---lä. O___ t_____ o______ Ä____ m______ o__ s_ v_____ O-k- t-i-l- o-o-t-? Ä-k-n m-n-l-a o-i s- v-e-ä- ----------------------------------------------- Onko teillä osoite? Äsken minulla oli se vielä. 0
Kas teil on linnakaart? Hetk tagasi oli mul see veel. Onko----l---k--pun--n-k-rt-a? Ä-ke----null--oli-s- -iel-. O___ t_____ k________ k______ Ä____ m______ o__ s_ v_____ O-k- t-i-l- k-u-u-g-n k-r-t-? Ä-k-n m-n-l-a o-i s- v-e-ä- --------------------------------------------------------- Onko teillä kaupungin kartta? Äsken minulla oli se vielä. 0
Tuli ta täpselt? Ta ei saanud täpselt tulla. T-l-k- -ä---j-i-s---H-- e- --in-t t--la ----s-a. T_____ h__ a_______ H__ e_ v_____ t____ a_______ T-l-k- h-n a-o-s-a- H-n e- v-i-u- t-l-a a-o-s-a- ------------------------------------------------ Tuliko hän ajoissa? Hän ei voinut tulla ajoissa. 0
Leidis ta tee? Ta ei leidnud teed. Löysik--h---t-en- -ä- ei ---nu---öy-ää t-e--. L______ h__ t____ H__ e_ v_____ l_____ t_____ L-y-i-ö h-n t-e-? H-n e- v-i-u- l-y-ä- t-e-ä- --------------------------------------------- Löysikö hän tien? Hän ei voinut löytää tietä. 0
Sai ta sinust aru? Ta ei saanud minust aru. Ym----i---hä- s---a?---n-ei ymm-rtän-t --n--. Y________ h__ s_____ H__ e_ y_________ m_____ Y-m-r-i-ö h-n s-n-a- H-n e- y-m-r-ä-y- m-n-a- --------------------------------------------- Ymmärsikö hän sinua? Hän ei ymmärtänyt minua. 0
Miks ei saanud sa täpselt tulla? Mi--i-et-v---ut ---------i-s-? M____ e_ v_____ t____ a_______ M-k-i e- v-i-u- t-l-a a-o-s-a- ------------------------------ Miksi et voinut tulla ajoissa? 0
Miks sa teed ei leidnud? Miksi e- ---n-t lö-t-- t----? M____ e_ v_____ l_____ t_____ M-k-i e- v-i-u- l-y-ä- t-e-ä- ----------------------------- Miksi et voinut löytää tietä? 0
Miks sa temast aru ei saanud? Mik-i -- -oi-ut y--ä--ä- h-n--? M____ e_ v_____ y_______ h_____ M-k-i e- v-i-u- y-m-r-ä- h-n-ä- ------------------------------- Miksi et voinut ymmärtää häntä? 0
Ma ei saanud täpselt jõuda kuna ühtegi bussi ei läinud. En-----u- t--l- a---s-a,---s-- -ussi ei-men--t. E_ v_____ t____ a_______ k____ b____ e_ m______ E- v-i-u- t-l-a a-o-s-a- k-s-a b-s-i e- m-n-y-. ----------------------------------------------- En voinut tulla ajoissa, koska bussi ei mennyt. 0
Ma ei saanud teed leida kuna mul ei olnud linnakaarti. E- vo---- ------ -iet-, kos-a-minul-a--i--l--- kau--ngi- --r----. E_ v_____ l_____ t_____ k____ m______ e_ o____ k________ k_______ E- v-i-u- l-y-ä- t-e-ä- k-s-a m-n-l-a e- o-l-t k-u-u-g-n k-r-t-a- ----------------------------------------------------------------- En voinut löytää tietä, koska minulla ei ollut kaupungin karttaa. 0
Ma ei saanud temast aru kuna muusika oli nii vali. En--oi----y----t-ä h-n-ä----s--------k-- o---niin-ko-----. E_ v_____ y_______ h_____ k____ m_______ o__ n___ k_______ E- v-i-u- y-m-r-ä- h-n-ä- k-s-a m-s-i-k- o-i n-i- k-v-l-a- ---------------------------------------------------------- En voinut ymmärtää häntä, koska musiikki oli niin kovalla. 0
Ma pidin takso võtma. M------i-- -t-aa--a-s-. M____ p___ o____ t_____ M-n-n p-t- o-t-a t-k-i- ----------------------- Minun piti ottaa taksi. 0
Ma pidin linnakaardi ostma. M-nun -i-i o-ta- ---p-n-i- ka-t--. M____ p___ o____ k________ k______ M-n-n p-t- o-t-a k-u-u-g-n k-r-t-. ---------------------------------- Minun piti ostaa kaupungin kartta. 0
Ma pidin raadio vaiksemaks keerama. M--u- -i-- -ammuttaa-r----. M____ p___ s________ r_____ M-n-n p-t- s-m-u-t-a r-d-o- --------------------------- Minun piti sammuttaa radio. 0

Lae alla MP3 (.zip failid)

MP3 eesti + soome (1-100) MP3 soome (1-100)
Videot ei leitud!

Õpi võõrkeelt võõral maal!

Täiskasvanutele pole keelte õppimne nii lihtne kui lastele. Nende aju on juba välja arenenud. Seepärast ei suuda aju nii kergelt uusi süsteeme luua. Aga ka täiskasvanuna on võimalik keeli õppida! Selleks tuleb reisida sinna riiki, kus vastavat keelt räägitakse. Kõige paremini õpitakse keelt välismaal. Igaüks, kes on kunagi keeleõppereisil käinud, teab seda. Uut keelt on kõige parem õppida keele loomulikus keskkonnas. Uus uuring on selle kohta huvitavale järeldusele jõudnud. Uurimuses väidetakse, et välismaal inimene ka õpib uut keelt teistmoodi ! Aju suudab võõrkeelt töödelda kui oma emakeelt. Teadlased on ammu arvanud, et on olemas erinevad õppimisprotsessid. Nüüdseks on katse seda tõestanud. Grupp katsealuseid pidid õppima välja mõeldud keelt. Osa inimesi käisid selleks tavatundides. Teised õppisid keelt simuleeritud reisi situatsioonis. Antud katsealused pidid orienteeruma võõras keskkonnas. Kõik, kellega neil kokkupuude oli, rääkisid uut keelt. Katsealused polnud seega tüüpilised keeleõppijad. Nad leidsid end tundmatust keelekeskkonnast. Nad olid sunnitud kiiresti uue keelega abi küsima. Mõne aja pärast katsealuseid testiti. Mõlemal grupil oli uuest keelest head teadmised. Kuid nende ajud töötlseid keeli erinevalt! ‘Välismaal’ õppinute aju aktiivsus oli muljet avaldav. Nende aju töötles võõrkeele grammatikat kui enda keelt. Samamoodi töötab aju emakeele puhul. Keeleõppereis on meeldivaim ja kõige effektiivsem keeleõppe vorm!