Vestmik

et Minevik 2   »   ku Dema borî 2

82 [kaheksakümmend kaks]

Minevik 2

Minevik 2

82 [heştê û du]

Dema borî 2

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti kurdi (kurmandži) Mängi Rohkem
Pidid sa kiirabi kutsuma? Di-ê -- --n-î -mb-l-n-- -i--b-? D___ t_ b____ a________ k______ D-v- t- b-n-î a-b-l-n-ê k-r-b-? ------------------------------- Divê te bangî ambûlansê kiriba? 0
Pidid sa arsti kutsuma? D--ê -- --zî-bijî---ki-ib-? D___ t_ g___ b_____ k______ D-v- t- g-z- b-j-ş- k-r-b-? --------------------------- Divê te gazî bijîşk kiriba? 0
Pidid sa politsei kutsuma? Divê-te -a-------î--k---ba? D___ t_ b____ p____ k______ D-v- t- b-n-î p-l-s k-r-b-? --------------------------- Divê te bangî polîs kiriba? 0
Kas teil on see telefoninumber? Hetk tagasi oli mul see veel. L- ge- w--h--ma---t--e--nê ----?----- --n--ta--. L_ g__ w_ h______ t_______ h____ N___ m__ s_____ L- g-l w- h-j-a-a t-l-f-n- h-y-? N-h- m-n s-a-d- ------------------------------------------------ Li gel we hejmara telefunê heye? Niha min stand. 0
Kas teil on see aadress? Hetk tagasi oli mul see veel. Li-g-- w---avnî--n -eye?-------in ----d. L_ g__ w_ n_______ h____ N___ m__ s_____ L- g-l w- n-v-î-a- h-y-? N-h- m-n s-a-d- ---------------------------------------- Li gel we navnîşan heye? Niha min stand. 0
Kas teil on linnakaart? Hetk tagasi oli mul see veel. L--g-- w- p-a-a baj-r -e--?---h--m----ta-d. L_ g__ w_ p____ b____ h____ N___ m__ s_____ L- g-l w- p-a-a b-j-r h-y-? N-h- m-n s-a-d- ------------------------------------------- Li gel we plana bajêr heye? Niha min stand. 0
Tuli ta täpselt? Ta ei saanud täpselt tulla. E--di dem- --e -- ha----î---ka-îbû ----e-----e -- --r-. E_ d_ d___ x__ d_ h___ W_ n_______ d_ d___ x__ d_ w____ E- d- d-m- x-e d- h-t- W- n-k-r-b- d- d-m- x-e d- w-r-. ------------------------------------------------------- Ew di dema xwe de hat? Wî nikarîbû di dema xwe de were. 0
Leidis ta tee? Ta ei leidnud teed. W---ê-dî-?-W--ni-a-î-û----b-----. W_ r_ d___ W_ n_______ r_ b______ W- r- d-t- W- n-k-r-b- r- b-d-t-. --------------------------------- Wî rê dît? Wî nikarîbû rê bidîta. 0
Sai ta sinust aru? Ta ei saanud minust aru. Wî-t- fêm ---? ---ni-ar----m-- -ê---i-e. W_ t_ f__ k___ W_ n_______ m__ f__ b____ W- t- f-m k-r- W- n-k-r-b- m-n f-m b-k-. ---------------------------------------- Wî te fêm kir? Wî nikarîbû min fêm bike. 0
Miks ei saanud sa täpselt tulla? Tu -i-b---i--i -ema---e d- ---atî? T_ j_ b_ ç_ d_ d___ x__ d_ n______ T- j- b- ç- d- d-m- x-e d- n-h-t-? ---------------------------------- Tu ji bo çi di dema xwe de nehatî? 0
Miks sa teed ei leidnud? T-----bo çi----n-d-t? T_ j_ b_ ç_ r_ n_____ T- j- b- ç- r- n-d-t- --------------------- Te ji bo çi rê nedît? 0
Miks sa temast aru ei saanud? T--ji-bo--i ew-f-hm-n-ki-? T_ j_ b_ ç_ e_ f___ n_____ T- j- b- ç- e- f-h- n-k-r- -------------------------- Te ji bo çi ew fehm nekir? 0
Ma ei saanud täpselt jõuda kuna ühtegi bussi ei läinud. Mi---ik-rî-û di-dema-x---de w-r-m -- b-- k----o--- -------. M__ n_______ d_ d___ x__ d_ w____ j_ b__ k_ o_____ t___ b__ M-n n-k-r-b- d- d-m- x-e d- w-r-m j- b-r k- o-o-u- t-n- b-. ----------------------------------------------------------- Min nikarîbû di dema xwe de werim ji ber ku otobus tine bû. 0
Ma ei saanud teed leida kuna mul ei olnud linnakaarti. Min-n--a-îb---- --b--im -i-ber k-----n------e -a--- -i-- b-. M__ n_______ r_ b______ j_ b__ k_ p____ m__ e b____ t___ b__ M-n n-k-r-b- r- b-b-n-m j- b-r k- p-a-a m-n e b-j-r t-n- b-. ------------------------------------------------------------ Min nikarîbû rê bibînim ji ber ku plana min e bajêr tine bû. 0
Ma ei saanud temast aru kuna muusika oli nii vali. Min--i-ar-b- -î-fêm-bi-im--i --- ku--e-g- m-zî-ê----i---b-. M__ n_______ w_ f__ b____ j_ b__ k_ d____ m_____ b_____ b__ M-n n-k-r-b- w- f-m b-k-m j- b-r k- d-n-ê m-z-k- b-l-n- b-. ----------------------------------------------------------- Min nikarîbû wî fêm bikim ji ber ku dengê muzîkê bilind bû. 0
Ma pidin takso võtma. Di-ê mi- --xs--e- b-g-rt-. D___ m__ t_______ b_______ D-v- m-n t-x-i-e- b-g-r-a- -------------------------- Divê min texsiyek bigirta. 0
Ma pidin linnakaardi ostma. D-v----n-pla-a ba--r b----i--. D___ m__ p____ b____ b________ D-v- m-n p-a-a b-j-r b-k-r-y-. ------------------------------ Divê min plana bajêr bikiriya. 0
Ma pidin raadio vaiksemaks keerama. Di-i----in r--y---i-i---. D_____ m__ r____ b_______ D-v-y- m-n r-d-o b-g-r-a- ------------------------- Diviya min radyo bigirta. 0

Lae alla MP3 (.zip failid)

MP3 kurdi (kurmandži) (1-100)
Videot ei leitud!

Õpi võõrkeelt võõral maal!

Täiskasvanutele pole keelte õppimne nii lihtne kui lastele. Nende aju on juba välja arenenud. Seepärast ei suuda aju nii kergelt uusi süsteeme luua. Aga ka täiskasvanuna on võimalik keeli õppida! Selleks tuleb reisida sinna riiki, kus vastavat keelt räägitakse. Kõige paremini õpitakse keelt välismaal. Igaüks, kes on kunagi keeleõppereisil käinud, teab seda. Uut keelt on kõige parem õppida keele loomulikus keskkonnas. Uus uuring on selle kohta huvitavale järeldusele jõudnud. Uurimuses väidetakse, et välismaal inimene ka õpib uut keelt teistmoodi ! Aju suudab võõrkeelt töödelda kui oma emakeelt. Teadlased on ammu arvanud, et on olemas erinevad õppimisprotsessid. Nüüdseks on katse seda tõestanud. Grupp katsealuseid pidid õppima välja mõeldud keelt. Osa inimesi käisid selleks tavatundides. Teised õppisid keelt simuleeritud reisi situatsioonis. Antud katsealused pidid orienteeruma võõras keskkonnas. Kõik, kellega neil kokkupuude oli, rääkisid uut keelt. Katsealused polnud seega tüüpilised keeleõppijad. Nad leidsid end tundmatust keelekeskkonnast. Nad olid sunnitud kiiresti uue keelega abi küsima. Mõne aja pärast katsealuseid testiti. Mõlemal grupil oli uuest keelest head teadmised. Kuid nende ajud töötlseid keeli erinevalt! ‘Välismaal’ õppinute aju aktiivsus oli muljet avaldav. Nende aju töötles võõrkeele grammatikat kui enda keelt. Samamoodi töötab aju emakeele puhul. Keeleõppereis on meeldivaim ja kõige effektiivsem keeleõppe vorm!