Vestmik

et Minevik 2   »   ro Trecut 2

82 [kaheksakümmend kaks]

Minevik 2

Minevik 2

82 [optzeci şi doi]

Trecut 2

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti rumeenia Mängi Rohkem
Pidid sa kiirabi kutsuma? A t----i--să--hemi - salva--? A trebuit să chemi o salvare? A t-e-u-t s- c-e-i o s-l-a-e- ----------------------------- A trebuit să chemi o salvare? 0
Pidid sa arsti kutsuma? A-tr-bui- -ă-chemi ---tor-l? A trebuit să chemi doctorul? A t-e-u-t s- c-e-i d-c-o-u-? ---------------------------- A trebuit să chemi doctorul? 0
Pidid sa politsei kutsuma? A----bu-t-să -he-i-po----a? A trebuit să chemi poliţia? A t-e-u-t s- c-e-i p-l-ţ-a- --------------------------- A trebuit să chemi poliţia? 0
Kas teil on see telefoninumber? Hetk tagasi oli mul see veel. Aveţ--nu--r----e----e-----M-i-î-ainte î--av-a- î-c-. Aveţi numărul de telefon? Mai înainte îl aveam încă. A-e-i n-m-r-l d- t-l-f-n- M-i î-a-n-e î- a-e-m î-c-. ---------------------------------------------------- Aveţi numărul de telefon? Mai înainte îl aveam încă. 0
Kas teil on see aadress? Hetk tagasi oli mul see veel. A-e---a-r-s-?-M-- î-aint- o-a---- -n-ă. Aveţi adresa? Mai înainte o aveam încă. A-e-i a-r-s-? M-i î-a-n-e o a-e-m î-c-. --------------------------------------- Aveţi adresa? Mai înainte o aveam încă. 0
Kas teil on linnakaart? Hetk tagasi oli mul see veel. Av--i--a-t--or-şulu------ îna--te o -v----î-c-. Aveţi harta oraşului? Mai înainte o aveam încă. A-e-i h-r-a o-a-u-u-? M-i î-a-n-e o a-e-m î-c-. ----------------------------------------------- Aveţi harta oraşului? Mai înainte o aveam încă. 0
Tuli ta täpselt? Ta ei saanud täpselt tulla. A-v--- la ti-p- -- -u-- -u--t----i ---tim-. A veni la timp? El nu a putut veni la timp. A v-n- l- t-m-? E- n- a p-t-t v-n- l- t-m-. ------------------------------------------- A veni la timp? El nu a putut veni la timp. 0
Leidis ta tee? Ta ei leidnud teed. A gă--t dr--ul?--- ---a --tu---ăsi -rum--. A găsit drumul? El nu a putut găsi drumul. A g-s-t d-u-u-? E- n- a p-t-t g-s- d-u-u-. ------------------------------------------ A găsit drumul? El nu a putut găsi drumul. 0
Sai ta sinust aru? Ta ei saanud minust aru. T--a--n-el--?--l-nu-----p---t--n-eleg-. Te-a înţeles? El nu m-a putut înţelege. T--- î-ţ-l-s- E- n- m-a p-t-t î-ţ-l-g-. --------------------------------------- Te-a înţeles? El nu m-a putut înţelege. 0
Miks ei saanud sa täpselt tulla? De--e-nu ---p---- veni-la---m-? De ce nu ai putut veni la timp? D- c- n- a- p-t-t v-n- l- t-m-? ------------------------------- De ce nu ai putut veni la timp? 0
Miks sa teed ei leidnud? D---e-n- ai pu-u- gă-i d--m-l? De ce nu ai putut găsi drumul? D- c- n- a- p-t-t g-s- d-u-u-? ------------------------------ De ce nu ai putut găsi drumul? 0
Miks sa temast aru ei saanud? D--ce -u l-ai--u--t-î-----ge? De ce nu l-ai putut înţelege? D- c- n- l-a- p-t-t î-ţ-l-g-? ----------------------------- De ce nu l-ai putut înţelege? 0
Ma ei saanud täpselt jõuda kuna ühtegi bussi ei läinud. N- -m --t-t --ni----timp -------- -- - -i-cu--- ---i -n-au-obuz. Nu am putut veni la timp deoarece nu a circulat nici un autobuz. N- a- p-t-t v-n- l- t-m- d-o-r-c- n- a c-r-u-a- n-c- u- a-t-b-z- ---------------------------------------------------------------- Nu am putut veni la timp deoarece nu a circulat nici un autobuz. 0
Ma ei saanud teed leida kuna mul ei olnud linnakaarti. Nu ----u-ut----i dr--u---e-are-e -- -m-avut-- -ar-ă-a -raşu-ui. Nu am putut găsi drumul deoarece nu am avut o hartă a oraşului. N- a- p-t-t g-s- d-u-u- d-o-r-c- n- a- a-u- o h-r-ă a o-a-u-u-. --------------------------------------------------------------- Nu am putut găsi drumul deoarece nu am avut o hartă a oraşului. 0
Ma ei saanud temast aru kuna muusika oli nii vali. Nu---a--p-tut--n---ege-----re-- ------ --a aş--de ta-e. Nu l-am putut înţelege deoarece muzica era aşa de tare. N- l-a- p-t-t î-ţ-l-g- d-o-r-c- m-z-c- e-a a-a d- t-r-. ------------------------------------------------------- Nu l-am putut înţelege deoarece muzica era aşa de tare. 0
Ma pidin takso võtma. A--r-b-i------au u---ax-. A trebuit să iau un taxi. A t-e-u-t s- i-u u- t-x-. ------------------------- A trebuit să iau un taxi. 0
Ma pidin linnakaardi ostma. A--r-bu---s- --m--r o hartă - or--ulu-. A trebuit să cumpăr o hartă a oraşului. A t-e-u-t s- c-m-ă- o h-r-ă a o-a-u-u-. --------------------------------------- A trebuit să cumpăr o hartă a oraşului. 0
Ma pidin raadio vaiksemaks keerama. A tr-b-i- s- o-r--c ra-ioul. A trebuit să opresc radioul. A t-e-u-t s- o-r-s- r-d-o-l- ---------------------------- A trebuit să opresc radioul. 0

Lae alla MP3 (.zip failid)

Videot ei leitud!

Õpi võõrkeelt võõral maal!

Täiskasvanutele pole keelte õppimne nii lihtne kui lastele. Nende aju on juba välja arenenud. Seepärast ei suuda aju nii kergelt uusi süsteeme luua. Aga ka täiskasvanuna on võimalik keeli õppida! Selleks tuleb reisida sinna riiki, kus vastavat keelt räägitakse. Kõige paremini õpitakse keelt välismaal. Igaüks, kes on kunagi keeleõppereisil käinud, teab seda. Uut keelt on kõige parem õppida keele loomulikus keskkonnas. Uus uuring on selle kohta huvitavale järeldusele jõudnud. Uurimuses väidetakse, et välismaal inimene ka õpib uut keelt teistmoodi ! Aju suudab võõrkeelt töödelda kui oma emakeelt. Teadlased on ammu arvanud, et on olemas erinevad õppimisprotsessid. Nüüdseks on katse seda tõestanud. Grupp katsealuseid pidid õppima välja mõeldud keelt. Osa inimesi käisid selleks tavatundides. Teised õppisid keelt simuleeritud reisi situatsioonis. Antud katsealused pidid orienteeruma võõras keskkonnas. Kõik, kellega neil kokkupuude oli, rääkisid uut keelt. Katsealused polnud seega tüüpilised keeleõppijad. Nad leidsid end tundmatust keelekeskkonnast. Nad olid sunnitud kiiresti uue keelega abi küsima. Mõne aja pärast katsealuseid testiti. Mõlemal grupil oli uuest keelest head teadmised. Kuid nende ajud töötlseid keeli erinevalt! ‘Välismaal’ õppinute aju aktiivsus oli muljet avaldav. Nende aju töötles võõrkeele grammatikat kui enda keelt. Samamoodi töötab aju emakeele puhul. Keeleõppereis on meeldivaim ja kõige effektiivsem keeleõppe vorm!