Vestmik

et Minevik 2   »   ro Trecut 2

82 [kaheksakümmend kaks]

Minevik 2

Minevik 2

82 [optzeci şi doi]

Trecut 2

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti rumeenia Mängi Rohkem
Pidid sa kiirabi kutsuma? A---e--i- s---h--- - -a-vare? A t______ s_ c____ o s_______ A t-e-u-t s- c-e-i o s-l-a-e- ----------------------------- A trebuit să chemi o salvare? 0
Pidid sa arsti kutsuma? A--r-b--- să--h--i ---to---? A t______ s_ c____ d________ A t-e-u-t s- c-e-i d-c-o-u-? ---------------------------- A trebuit să chemi doctorul? 0
Pidid sa politsei kutsuma? A-t--buit s- ch--- -ol--ia? A t______ s_ c____ p_______ A t-e-u-t s- c-e-i p-l-ţ-a- --------------------------- A trebuit să chemi poliţia? 0
Kas teil on see telefoninumber? Hetk tagasi oli mul see veel. A--ţi-nu-ăru-----t-lefon--Mai-----nte ----v--- în-ă. A____ n______ d_ t_______ M__ î______ î_ a____ î____ A-e-i n-m-r-l d- t-l-f-n- M-i î-a-n-e î- a-e-m î-c-. ---------------------------------------------------- Aveţi numărul de telefon? Mai înainte îl aveam încă. 0
Kas teil on see aadress? Hetk tagasi oli mul see veel. A--ţ---dre--? Mai -n--nte-o-a-ea--î-c-. A____ a______ M__ î______ o a____ î____ A-e-i a-r-s-? M-i î-a-n-e o a-e-m î-c-. --------------------------------------- Aveţi adresa? Mai înainte o aveam încă. 0
Kas teil on linnakaart? Hetk tagasi oli mul see veel. A-e-- ha--a ora------ M---în---te----vea- -nc-. A____ h____ o________ M__ î______ o a____ î____ A-e-i h-r-a o-a-u-u-? M-i î-a-n-e o a-e-m î-c-. ----------------------------------------------- Aveţi harta oraşului? Mai înainte o aveam încă. 0
Tuli ta täpselt? Ta ei saanud täpselt tulla. A---n--la------------ a----ut ve-i l--t-mp. A v___ l_ t____ E_ n_ a p____ v___ l_ t____ A v-n- l- t-m-? E- n- a p-t-t v-n- l- t-m-. ------------------------------------------- A veni la timp? El nu a putut veni la timp. 0
Leidis ta tee? Ta ei leidnud teed. A-g-s---d-----?-El -u-- putut -ăs--d---u-. A g____ d______ E_ n_ a p____ g___ d______ A g-s-t d-u-u-? E- n- a p-t-t g-s- d-u-u-. ------------------------------------------ A găsit drumul? El nu a putut găsi drumul. 0
Sai ta sinust aru? Ta ei saanud minust aru. T--a-în--l-s? El n----a--u--t î-----g-. T___ î_______ E_ n_ m__ p____ î________ T--- î-ţ-l-s- E- n- m-a p-t-t î-ţ-l-g-. --------------------------------------- Te-a înţeles? El nu m-a putut înţelege. 0
Miks ei saanud sa täpselt tulla? De--e nu-ai-pu-u- ve---la -i-p? D_ c_ n_ a_ p____ v___ l_ t____ D- c- n- a- p-t-t v-n- l- t-m-? ------------------------------- De ce nu ai putut veni la timp? 0
Miks sa teed ei leidnud? De--e-n- a- --t-t-găsi-dru---? D_ c_ n_ a_ p____ g___ d______ D- c- n- a- p-t-t g-s- d-u-u-? ------------------------------ De ce nu ai putut găsi drumul? 0
Miks sa temast aru ei saanud? D- -e-n--l-a- ---u----ţ-leg-? D_ c_ n_ l___ p____ î________ D- c- n- l-a- p-t-t î-ţ-l-g-? ----------------------------- De ce nu l-ai putut înţelege? 0
Ma ei saanud täpselt jõuda kuna ühtegi bussi ei läinud. N---m ---u- -en---- -i-p d---r-c------ --rc-l---n-ci -- ---o---. N_ a_ p____ v___ l_ t___ d_______ n_ a c_______ n___ u_ a_______ N- a- p-t-t v-n- l- t-m- d-o-r-c- n- a c-r-u-a- n-c- u- a-t-b-z- ---------------------------------------------------------------- Nu am putut veni la timp deoarece nu a circulat nici un autobuz. 0
Ma ei saanud teed leida kuna mul ei olnud linnakaarti. Nu -m p--u- -ă-- ---mu- -e-ar--e-nu--m ---t - h---- a -raşu--i. N_ a_ p____ g___ d_____ d_______ n_ a_ a___ o h____ a o________ N- a- p-t-t g-s- d-u-u- d-o-r-c- n- a- a-u- o h-r-ă a o-a-u-u-. --------------------------------------------------------------- Nu am putut găsi drumul deoarece nu am avut o hartă a oraşului. 0
Ma ei saanud temast aru kuna muusika oli nii vali. Nu --am ----t -n-e---e--eo---ce ---ica--ra---a--- -a-e. N_ l___ p____ î_______ d_______ m_____ e__ a__ d_ t____ N- l-a- p-t-t î-ţ-l-g- d-o-r-c- m-z-c- e-a a-a d- t-r-. ------------------------------------------------------- Nu l-am putut înţelege deoarece muzica era aşa de tare. 0
Ma pidin takso võtma. A--re---- -- -a- u------. A t______ s_ i__ u_ t____ A t-e-u-t s- i-u u- t-x-. ------------------------- A trebuit să iau un taxi. 0
Ma pidin linnakaardi ostma. A trebu----ă--um-ăr-o-ha----a--raşul-i. A t______ s_ c_____ o h____ a o________ A t-e-u-t s- c-m-ă- o h-r-ă a o-a-u-u-. --------------------------------------- A trebuit să cumpăr o hartă a oraşului. 0
Ma pidin raadio vaiksemaks keerama. A---e-ui- -ă----es--ra--oul. A t______ s_ o_____ r_______ A t-e-u-t s- o-r-s- r-d-o-l- ---------------------------- A trebuit să opresc radioul. 0

Õpi võõrkeelt võõral maal!

Täiskasvanutele pole keelte õppimne nii lihtne kui lastele. Nende aju on juba välja arenenud. Seepärast ei suuda aju nii kergelt uusi süsteeme luua. Aga ka täiskasvanuna on võimalik keeli õppida! Selleks tuleb reisida sinna riiki, kus vastavat keelt räägitakse. Kõige paremini õpitakse keelt välismaal. Igaüks, kes on kunagi keeleõppereisil käinud, teab seda. Uut keelt on kõige parem õppida keele loomulikus keskkonnas. Uus uuring on selle kohta huvitavale järeldusele jõudnud. Uurimuses väidetakse, et välismaal inimene ka õpib uut keelt teistmoodi ! Aju suudab võõrkeelt töödelda kui oma emakeelt. Teadlased on ammu arvanud, et on olemas erinevad õppimisprotsessid. Nüüdseks on katse seda tõestanud. Grupp katsealuseid pidid õppima välja mõeldud keelt. Osa inimesi käisid selleks tavatundides. Teised õppisid keelt simuleeritud reisi situatsioonis. Antud katsealused pidid orienteeruma võõras keskkonnas. Kõik, kellega neil kokkupuude oli, rääkisid uut keelt. Katsealused polnud seega tüüpilised keeleõppijad. Nad leidsid end tundmatust keelekeskkonnast. Nad olid sunnitud kiiresti uue keelega abi küsima. Mõne aja pärast katsealuseid testiti. Mõlemal grupil oli uuest keelest head teadmised. Kuid nende ajud töötlseid keeli erinevalt! ‘Välismaal’ õppinute aju aktiivsus oli muljet avaldav. Nende aju töötles võõrkeele grammatikat kui enda keelt. Samamoodi töötab aju emakeele puhul. Keeleõppereis on meeldivaim ja kõige effektiivsem keeleõppe vorm!