Vestmik

et Minevik 2   »   af Verlede tyd 2

82 [kaheksakümmend kaks]

Minevik 2

Minevik 2

82 [twee en tagtig]

Verlede tyd 2

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti afrikaani Mängi Rohkem
Pidid sa kiirabi kutsuma? Moes--y ’n----u--------? M___ j_ ’_ a_______ b___ M-e- j- ’- a-b-l-n- b-l- ------------------------ Moes jy ’n ambulans bel? 0
Pidid sa arsti kutsuma? Moes-j- -ie---kt---b-l? M___ j_ d__ d_____ b___ M-e- j- d-e d-k-e- b-l- ----------------------- Moes jy die dokter bel? 0
Pidid sa politsei kutsuma? M--s jy--------i------l? M___ j_ d__ p______ b___ M-e- j- d-e p-l-s-e b-l- ------------------------ Moes jy die polisie bel? 0
Kas teil on see telefoninumber? Hetk tagasi oli mul see veel. H-t u---e-tel-f--nno-m-r------et-dit-n------n---g----. H__ u d__ t______________ E_ h__ d__ n_____ n__ g_____ H-t u d-e t-l-f-o-n-m-e-? E- h-t d-t n-t-o- n-g g-h-d- ------------------------------------------------------ Het u die telefoonnommer? Ek het dit netnou nog gehad. 0
Kas teil on see aadress? Hetk tagasi oli mul see veel. H-- - ----a---s?--k --- -i----t-ou no- -----. H__ u d__ a_____ E_ h__ d__ n_____ n__ g_____ H-t u d-e a-r-s- E- h-t d-t n-t-o- n-g g-h-d- --------------------------------------------- Het u die adres? Ek het dit netnou nog gehad. 0
Kas teil on linnakaart? Hetk tagasi oli mul see veel. H-- u-d-e ----s-aar-- Ek---- -it n-tn-u--o--g-had. H__ u d__ s__________ E_ h__ d__ n_____ n__ g_____ H-t u d-e s-a-s-a-r-? E- h-t d-t n-t-o- n-g g-h-d- -------------------------------------------------- Het u die stadskaart? Ek het dit netnou nog gehad. 0
Tuli ta täpselt? Ta ei saanud täpselt tulla. H-t -y be--d---e--m- -y--o---ie ----d- ko- ni-. H__ h_ b_____ g_____ H_ k__ n__ b_____ k__ n___ H-t h- b-t-d- g-k-m- H- k-n n-e b-t-d- k-m n-e- ----------------------------------------------- Het hy betyds gekom? Hy kon nie betyds kom nie. 0
Leidis ta tee? Ta ei leidnud teed. Het--y d-e---g g--i--- Hy --n n----i--we--------i-. H__ h_ d__ w__ g______ H_ k__ n__ d__ w__ v___ n___ H-t h- d-e w-g g-v-n-? H- k-n n-e d-e w-g v-n- n-e- --------------------------------------------------- Het hy die weg gevind? Hy kon nie die weg vind nie. 0
Sai ta sinust aru? Ta ei saanud minust aru. He--h- j-u v--staan?----kon-m- ----ver--aa- -ie. H__ h_ j__ v________ H_ k__ m_ n__ v_______ n___ H-t h- j-u v-r-t-a-? H- k-n m- n-e v-r-t-a- n-e- ------------------------------------------------ Het hy jou verstaan? Hy kon my nie verstaan nie. 0
Miks ei saanud sa täpselt tulla? Waa--m ----jy---- betyd- k---n-e? W_____ k__ j_ n__ b_____ k__ n___ W-a-o- k-n j- n-e b-t-d- k-m n-e- --------------------------------- Waarom kon jy nie betyds kom nie? 0
Miks sa teed ei leidnud? W---om-k-n--y -ie--i--we- vi-----e? W_____ k__ j_ n__ d__ w__ v___ n___ W-a-o- k-n j- n-e d-e w-g v-n- n-e- ----------------------------------- Waarom kon jy nie die weg vind nie? 0
Miks sa temast aru ei saanud? W-a----kon-jy-hom n-e--er-taa--nie? W_____ k__ j_ h__ n__ v_______ n___ W-a-o- k-n j- h-m n-e v-r-t-a- n-e- ----------------------------------- Waarom kon jy hom nie verstaan nie? 0
Ma ei saanud täpselt jõuda kuna ühtegi bussi ei läinud. Ek-k-n---- --tyds---es ---,-o-da- ---r -i- ’- -us-w-s n-e. E_ k__ n__ b_____ w___ n___ o____ d___ n__ ’_ b__ w__ n___ E- k-n n-e b-t-d- w-e- n-e- o-d-t d-a- n-e ’- b-s w-s n-e- ---------------------------------------------------------- Ek kon nie betyds wees nie, omdat daar nie ’n bus was nie. 0
Ma ei saanud teed leida kuna mul ei olnud linnakaarti. E- k---n-- die w-- -i-d --e,-om-a---k-nie -n k-a------a- he--ni-. E_ k__ n__ d__ w__ v___ n___ o____ e_ n__ ’_ k____ g____ h__ n___ E- k-n n-e d-e w-g v-n- n-e- o-d-t e- n-e ’- k-a-t g-h-d h-t n-e- ----------------------------------------------------------------- Ek kon nie die weg vind nie, omdat ek nie ’n kaart gehad het nie. 0
Ma ei saanud temast aru kuna muusika oli nii vali. E---o---om---e ve-s---n-ni- o--a--die m-si---------d -as. E_ k__ h__ n__ v_______ n__ o____ d__ m_____ s_ h___ w___ E- k-n h-m n-e v-r-t-a- n-e o-d-t d-e m-s-e- s- h-r- w-s- --------------------------------------------------------- Ek kon hom nie verstaan nie omdat die musiek so hard was. 0
Ma pidin takso võtma. E--mo-- ----ax- -eem. E_ m___ ’_ t___ n____ E- m-e- ’- t-x- n-e-. --------------------- Ek moes ’n taxi neem. 0
Ma pidin linnakaardi ostma. Ek --e---- st-ds---r--k---. E_ m___ ’_ s_________ k____ E- m-e- ’- s-a-s-a-r- k-o-. --------------------------- Ek moes ’n stadskaart koop. 0
Ma pidin raadio vaiksemaks keerama. Ek -o-- d-e -a-i--a---akel. E_ m___ d__ r____ a________ E- m-e- d-e r-d-o a-s-a-e-. --------------------------- Ek moes die radio afskakel. 0

Lae alla MP3 (.zip failid)

MP3 eesti + afrikaani (1-100) MP3 afrikaani (1-100)
Videot ei leitud!

Õpi võõrkeelt võõral maal!

Täiskasvanutele pole keelte õppimne nii lihtne kui lastele. Nende aju on juba välja arenenud. Seepärast ei suuda aju nii kergelt uusi süsteeme luua. Aga ka täiskasvanuna on võimalik keeli õppida! Selleks tuleb reisida sinna riiki, kus vastavat keelt räägitakse. Kõige paremini õpitakse keelt välismaal. Igaüks, kes on kunagi keeleõppereisil käinud, teab seda. Uut keelt on kõige parem õppida keele loomulikus keskkonnas. Uus uuring on selle kohta huvitavale järeldusele jõudnud. Uurimuses väidetakse, et välismaal inimene ka õpib uut keelt teistmoodi ! Aju suudab võõrkeelt töödelda kui oma emakeelt. Teadlased on ammu arvanud, et on olemas erinevad õppimisprotsessid. Nüüdseks on katse seda tõestanud. Grupp katsealuseid pidid õppima välja mõeldud keelt. Osa inimesi käisid selleks tavatundides. Teised õppisid keelt simuleeritud reisi situatsioonis. Antud katsealused pidid orienteeruma võõras keskkonnas. Kõik, kellega neil kokkupuude oli, rääkisid uut keelt. Katsealused polnud seega tüüpilised keeleõppijad. Nad leidsid end tundmatust keelekeskkonnast. Nad olid sunnitud kiiresti uue keelega abi küsima. Mõne aja pärast katsealuseid testiti. Mõlemal grupil oli uuest keelest head teadmised. Kuid nende ajud töötlseid keeli erinevalt! ‘Välismaal’ õppinute aju aktiivsus oli muljet avaldav. Nende aju töötles võõrkeele grammatikat kui enda keelt. Samamoodi töötab aju emakeele puhul. Keeleõppereis on meeldivaim ja kõige effektiivsem keeleõppe vorm!