Vestmik

et Minevik 2   »   nn Fortid 2

82 [kaheksakümmend kaks]

Minevik 2

Minevik 2

82 [åttito]

Fortid 2

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti nynorsk Mängi Rohkem
Pidid sa kiirabi kutsuma? Må-t------in-je sj-keb-l--? M____ d_ r_____ s__________ M-t-e d- r-n-j- s-u-e-i-e-? --------------------------- Måtte du ringje sjukebilen? 0
Pidid sa arsti kutsuma? Må-te-----in--e--e-en? M____ d_ r_____ l_____ M-t-e d- r-n-j- l-g-n- ---------------------- Måtte du ringje legen? 0
Pidid sa politsei kutsuma? Må-t--du -----e po---i--? M____ d_ r_____ p________ M-t-e d- r-n-j- p-l-t-e-? ------------------------- Måtte du ringje politiet? 0
Kas teil on see telefoninumber? Hetk tagasi oli mul see veel. H-r--u-n--m-ret?--g --d-- d-t i ----. H__ d_ n________ E_ h____ d__ i s____ H-r d- n-m-e-e-? E- h-d-e d-t i s-a-. ------------------------------------- Har du nummeret? Eg hadde det i stad. 0
Kas teil on see aadress? Hetk tagasi oli mul see veel. H-- d- adr---a? Eg-h-d-- ho i s-ad. H__ d_ a_______ E_ h____ h_ i s____ H-r d- a-r-s-a- E- h-d-e h- i s-a-. ----------------------------------- Har du adressa? Eg hadde ho i stad. 0
Kas teil on linnakaart? Hetk tagasi oli mul see veel. H-r----b---r-et---g ha--- -e--i s-ad. H__ d_ b________ E_ h____ d__ i s____ H-r d- b-k-r-e-? E- h-d-e d-t i s-a-. ------------------------------------- Har du bykartet? Eg hadde det i stad. 0
Tuli ta täpselt? Ta ei saanud täpselt tulla. K---h-- i---de? Han--r---d--ik--- å --m--i -i--. K__ h__ i t____ H__ g______ i____ å k___ i t____ K-m h-n i t-d-? H-n g-e-d-e i-k-e å k-m- i t-d-. ------------------------------------------------ Kom han i tide? Han greidde ikkje å kome i tide. 0
Leidis ta tee? Ta ei leidnud teed. F--- h-n--e--n? Ha- fann -kkje --g-n. F___ h__ v_____ H__ f___ i____ v_____ F-n- h-n v-g-n- H-n f-n- i-k-e v-g-n- ------------------------------------- Fann han vegen? Han fann ikkje vegen. 0
Sai ta sinust aru? Ta ei saanud minust aru. F-r-to ----d-----a- -u--- i-----f--st- m-g. F_____ h__ d___ H__ k____ i____ f_____ m___ F-r-t- h-n d-g- H-n k-n-e i-k-e f-r-t- m-g- ------------------------------------------- Forsto han deg? Han kunne ikkje forstå meg. 0
Miks ei saanud sa täpselt tulla? K-ifo- k---e-d- -kkje kome i --de? K_____ k____ d_ i____ k___ i t____ K-i-o- k-n-e d- i-k-e k-m- i t-d-? ---------------------------------- Kvifor kunne du ikkje kome i tide? 0
Miks sa teed ei leidnud? K-if----ann d---k--e-veg--? K_____ f___ d_ i____ v_____ K-i-o- f-n- d- i-k-e v-g-n- --------------------------- Kvifor fann du ikkje vegen? 0
Miks sa temast aru ei saanud? Kvi------rs-- d--han i-k--? K_____ f_____ d_ h__ i_____ K-i-o- f-r-t- d- h-n i-k-e- --------------------------- Kvifor forsto du han ikkje? 0
Ma ei saanud täpselt jõuda kuna ühtegi bussi ei läinud. Eg -om-i-k-----ti-e -------et-ik--e -jek- b--s. E_ k__ i____ i t___ f____ d__ i____ g____ b____ E- k-m i-k-e i t-d- f-r-i d-t i-k-e g-e-k b-s-. ----------------------------------------------- Eg kom ikkje i tide fordi det ikkje gjekk buss. 0
Ma ei saanud teed leida kuna mul ei olnud linnakaarti. Eg --n---k-j--v-ge--f------g----je-h-dde -art. E_ f___ i____ v____ f____ e_ i____ h____ k____ E- f-n- i-k-e v-g-n f-r-i e- i-k-e h-d-e k-r-. ---------------------------------------------- Eg fann ikkje vegen fordi eg ikkje hadde kart. 0
Ma ei saanud temast aru kuna muusika oli nii vali. Eg k-nne---k---f-rst- --n ------m--i---n---r-s- h--. E_ k____ i____ f_____ h__ f____ m_______ v__ s_ h___ E- k-n-e i-k-e f-r-t- h-n f-r-i m-s-k-e- v-r s- h-g- ---------------------------------------------------- Eg kunne ikkje forstå han fordi musikken var så høg. 0
Ma pidin takso võtma. Eg-m--te--a e-n --os-e. E_ m____ t_ e__ d______ E- m-t-e t- e-n d-o-j-. ----------------------- Eg måtte ta ein drosje. 0
Ma pidin linnakaardi ostma. Eg ---te-k--pe-eit--art. E_ m____ k____ e__ k____ E- m-t-e k-ø-e e-t k-r-. ------------------------ Eg måtte kjøpe eit kart. 0
Ma pidin raadio vaiksemaks keerama. Eg m-t---s-- -v r--ioe-. E_ m____ s__ a_ r_______ E- m-t-e s-å a- r-d-o-n- ------------------------ Eg måtte slå av radioen. 0

Lae alla MP3 (.zip failid)

MP3 eesti + nynorsk (1-100) MP3 nynorsk (1-100)
Videot ei leitud!

Õpi võõrkeelt võõral maal!

Täiskasvanutele pole keelte õppimne nii lihtne kui lastele. Nende aju on juba välja arenenud. Seepärast ei suuda aju nii kergelt uusi süsteeme luua. Aga ka täiskasvanuna on võimalik keeli õppida! Selleks tuleb reisida sinna riiki, kus vastavat keelt räägitakse. Kõige paremini õpitakse keelt välismaal. Igaüks, kes on kunagi keeleõppereisil käinud, teab seda. Uut keelt on kõige parem õppida keele loomulikus keskkonnas. Uus uuring on selle kohta huvitavale järeldusele jõudnud. Uurimuses väidetakse, et välismaal inimene ka õpib uut keelt teistmoodi ! Aju suudab võõrkeelt töödelda kui oma emakeelt. Teadlased on ammu arvanud, et on olemas erinevad õppimisprotsessid. Nüüdseks on katse seda tõestanud. Grupp katsealuseid pidid õppima välja mõeldud keelt. Osa inimesi käisid selleks tavatundides. Teised õppisid keelt simuleeritud reisi situatsioonis. Antud katsealused pidid orienteeruma võõras keskkonnas. Kõik, kellega neil kokkupuude oli, rääkisid uut keelt. Katsealused polnud seega tüüpilised keeleõppijad. Nad leidsid end tundmatust keelekeskkonnast. Nad olid sunnitud kiiresti uue keelega abi küsima. Mõne aja pärast katsealuseid testiti. Mõlemal grupil oli uuest keelest head teadmised. Kuid nende ajud töötlseid keeli erinevalt! ‘Välismaal’ õppinute aju aktiivsus oli muljet avaldav. Nende aju töötles võõrkeele grammatikat kui enda keelt. Samamoodi töötab aju emakeele puhul. Keeleõppereis on meeldivaim ja kõige effektiivsem keeleõppe vorm!