Vestmik

et Minevik 2   »   sl Preteklost 2

82 [kaheksakümmend kaks]

Minevik 2

Minevik 2

82 [dvainosemdeset]

Preteklost 2

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti sloveeni Mängi Rohkem
Pidid sa kiirabi kutsuma? Ali-si mo-al(a--p-kl---t- re-i---? A__ s_ m_______ p________ r_______ A-i s- m-r-l-a- p-k-i-a-i r-š-l-a- ---------------------------------- Ali si moral(a) poklicati rešilca? 0
Pidid sa arsti kutsuma? A-i--i-m---l-a--p---ica-i-z---vni--? A__ s_ m_______ p________ z_________ A-i s- m-r-l-a- p-k-i-a-i z-r-v-i-a- ------------------------------------ Ali si moral(a) poklicati zdravnika? 0
Pidid sa politsei kutsuma? Al- ----o-a---) ------a-i--ol--ij-? A__ s_ m_______ p________ p________ A-i s- m-r-l-a- p-k-i-a-i p-l-c-j-? ----------------------------------- Ali si moral(a) poklicati policijo? 0
Kas teil on see telefoninumber? Hetk tagasi oli mul see veel. Al------e -elefo---o-š-e-i-k---Pra--a- sem-jo še--me-(--. A__ i____ t_________ š________ P______ s__ j_ š_ i_______ A-i i-a-e t-l-f-n-k- š-e-i-k-? P-a-k-r s-m j- š- i-e-(-)- --------------------------------------------------------- Ali imate telefonsko številko? Pravkar sem jo še imel(a). 0
Kas teil on see aadress? Hetk tagasi oli mul see veel. A-i i-a-e-naslo-- -ra---- se- -a-š- -m--(-). A__ i____ n______ P______ s__ g_ š_ i_______ A-i i-a-e n-s-o-? P-a-k-r s-m g- š- i-e-(-)- -------------------------------------------- Ali imate naslov? Pravkar sem ga še imel(a). 0
Kas teil on linnakaart? Hetk tagasi oli mul see veel. A---i-a-e -ačr- mesta? -r--k-r s-m-g-----ime-(a). A__ i____ n____ m_____ P______ s__ g_ š_ i_______ A-i i-a-e n-č-t m-s-a- P-a-k-r s-m g- š- i-e-(-)- ------------------------------------------------- Ali imate načrt mesta? Pravkar sem ga še imel(a). 0
Tuli ta täpselt? Ta ei saanud täpselt tulla. Je -ri----to---- ----i m--el --i---pra---asno. J_ p_____ t_____ O_ n_ m____ p____ p__________ J- p-i-e- t-č-o- O- n- m-g-l p-i-i p-a-o-a-n-. ---------------------------------------------- Je prišel točno? On ni mogel priti pravočasno. 0
Leidis ta tee? Ta ei leidnud teed. Je n-šel ------- -o-el---j-- ----. J_ n____ p___ N_ m____ n____ p____ J- n-š-l p-t- N- m-g-l n-j-i p-t-. ---------------------------------- Je našel pot? Ni mogel najti poti. 0
Sai ta sinust aru? Ta ei saanud minust aru. T- j---a-u---?--i me mog-- --zum---. T_ j_ r_______ N_ m_ m____ r________ T- j- r-z-m-l- N- m- m-g-l r-z-m-t-. ------------------------------------ Te je razumel? Ni me mogel razumeti. 0
Miks ei saanud sa täpselt tulla? Z--aj--isi -o--l --o-la)-p---i to-n-? Z____ n___ m____ (______ p____ t_____ Z-k-j n-s- m-g-l (-o-l-) p-i-i t-č-o- ------------------------------------- Zakaj nisi mogel (mogla) priti točno? 0
Miks sa teed ei leidnud? Z--a--nisi mogel ------- n---- -o--? Z____ n___ m____ (______ n____ p____ Z-k-j n-s- m-g-l (-o-l-) n-j-i p-t-? ------------------------------------ Zakaj nisi mogel (mogla) najti poti? 0
Miks sa temast aru ei saanud? Zakaj--- -is---og---(--gl-)-------ti? Z____ g_ n___ m____ (______ r________ Z-k-j g- n-s- m-g-l (-o-l-) r-z-m-t-? ------------------------------------- Zakaj ga nisi mogel (mogla) razumeti? 0
Ma ei saanud täpselt jõuda kuna ühtegi bussi ei läinud. Nis---m--el --ogl-)--rit- t-č--, ------ ------noben avto---. N____ m____ (______ p____ t_____ k__ n_ v____ n____ a_______ N-s-m m-g-l (-o-l-) p-i-i t-č-o- k-r n- v-z-l n-b-n a-t-b-s- ------------------------------------------------------------ Nisem mogel (mogla) priti točno, ker ni vozil noben avtobus. 0
Ma ei saanud teed leida kuna mul ei olnud linnakaarti. N--em-m---- -mogl-- najt- ----,-ker--is-- ime---) na-r---mes--. N____ m____ (______ n____ p____ k__ n____ i______ n_____ m_____ N-s-m m-g-l (-o-l-) n-j-i p-t-, k-r n-s-m i-e-(-) n-č-t- m-s-a- --------------------------------------------------------------- Nisem mogel (mogla) najti poti, ker nisem imel(a) načrta mesta. 0
Ma ei saanud temast aru kuna muusika oli nii vali. N--em ga-m-gel-(-----)-r-zu-e-i, ker--- --la-gl--b- -ako g-asna. N____ g_ m____ (______ r________ k__ j_ b___ g_____ t___ g______ N-s-m g- m-g-l (-o-l-) r-z-m-t-, k-r j- b-l- g-a-b- t-k- g-a-n-. ---------------------------------------------------------------- Nisem ga mogel (mogla) razumeti, ker je bila glasba tako glasna. 0
Ma pidin takso võtma. Mor---a- --m-vze-i --ksi. M_______ s__ v____ t_____ M-r-l-a- s-m v-e-i t-k-i- ------------------------- Moral(a) sem vzeti taksi. 0
Ma pidin linnakaardi ostma. Mora---- sem --pi-------- me-t-. M_______ s__ k_____ n____ m_____ M-r-l-a- s-m k-p-t- n-č-t m-s-a- -------------------------------- Moral(a) sem kupiti načrt mesta. 0
Ma pidin raadio vaiksemaks keerama. Mora-(a) s---iz-lop--i radio. M_______ s__ i________ r_____ M-r-l-a- s-m i-k-o-i-i r-d-o- ----------------------------- Moral(a) sem izklopiti radio. 0

Lae alla MP3 (.zip failid)

MP3 eesti + sloveeni (1-100) MP3 sloveeni (1-100)
Videot ei leitud!

Õpi võõrkeelt võõral maal!

Täiskasvanutele pole keelte õppimne nii lihtne kui lastele. Nende aju on juba välja arenenud. Seepärast ei suuda aju nii kergelt uusi süsteeme luua. Aga ka täiskasvanuna on võimalik keeli õppida! Selleks tuleb reisida sinna riiki, kus vastavat keelt räägitakse. Kõige paremini õpitakse keelt välismaal. Igaüks, kes on kunagi keeleõppereisil käinud, teab seda. Uut keelt on kõige parem õppida keele loomulikus keskkonnas. Uus uuring on selle kohta huvitavale järeldusele jõudnud. Uurimuses väidetakse, et välismaal inimene ka õpib uut keelt teistmoodi ! Aju suudab võõrkeelt töödelda kui oma emakeelt. Teadlased on ammu arvanud, et on olemas erinevad õppimisprotsessid. Nüüdseks on katse seda tõestanud. Grupp katsealuseid pidid õppima välja mõeldud keelt. Osa inimesi käisid selleks tavatundides. Teised õppisid keelt simuleeritud reisi situatsioonis. Antud katsealused pidid orienteeruma võõras keskkonnas. Kõik, kellega neil kokkupuude oli, rääkisid uut keelt. Katsealused polnud seega tüüpilised keeleõppijad. Nad leidsid end tundmatust keelekeskkonnast. Nad olid sunnitud kiiresti uue keelega abi küsima. Mõne aja pärast katsealuseid testiti. Mõlemal grupil oli uuest keelest head teadmised. Kuid nende ajud töötlseid keeli erinevalt! ‘Välismaal’ õppinute aju aktiivsus oli muljet avaldav. Nende aju töötles võõrkeele grammatikat kui enda keelt. Samamoodi töötab aju emakeele puhul. Keeleõppereis on meeldivaim ja kõige effektiivsem keeleõppe vorm!