Vestmik

et Minevik 2   »   it Passato 2

82 [kaheksakümmend kaks]

Minevik 2

Minevik 2

82 [ottantadue]

Passato 2

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti itaalia Mängi Rohkem
Pidid sa kiirabi kutsuma? H-i--ov-t- --ia-ar--l--mbul--za? H__ d_____ c_______ l___________ H-i d-v-t- c-i-m-r- l-a-b-l-n-a- -------------------------------- Hai dovuto chiamare l’ambulanza? 0
Pidid sa arsti kutsuma? H-i-do-u-- -----a----l-m--i-o? H__ d_____ c_______ i_ m______ H-i d-v-t- c-i-m-r- i- m-d-c-? ------------------------------ Hai dovuto chiamare il medico? 0
Pidid sa politsei kutsuma? Ha- ----t- --i-mare l--p-li--a? H__ d_____ c_______ l_ p_______ H-i d-v-t- c-i-m-r- l- p-l-z-a- ------------------------------- Hai dovuto chiamare la polizia? 0
Kas teil on see telefoninumber? Hetk tagasi oli mul see veel. H---l -umero-d---el-f-n-? U- mom-n-o fa -e-l------. H_ i_ n_____ d_ t________ U_ m______ f_ c_ l_______ H- i- n-m-r- d- t-l-f-n-? U- m-m-n-o f- c- l-a-e-o- --------------------------------------------------- Ha il numero di telefono? Un momento fa ce l’avevo. 0
Kas teil on see aadress? Hetk tagasi oli mul see veel. H- l’------zz-?-Un mome-to-----e-l--v--o. H_ l___________ U_ m______ f_ c_ l_______ H- l-i-d-r-z-o- U- m-m-n-o f- c- l-a-e-o- ----------------------------------------- Ha l’indirizzo? Un momento fa ce l’avevo. 0
Kas teil on linnakaart? Hetk tagasi oli mul see veel. H- la----nt--d-l-- c-t----U--m-me-to-f---- --a-e--. H_ l_ p_____ d____ c_____ U_ m______ f_ c_ l_______ H- l- p-a-t- d-l-a c-t-à- U- m-m-n-o f- c- l-a-e-o- --------------------------------------------------- Ha la pianta della città? Un momento fa ce l’avevo. 0
Tuli ta täpselt? Ta ei saanud täpselt tulla. È sta-----n-ua--?---n -----s---o--- e-s--- punt--le. È s____ p________ N__ è r_______ a_ e_____ p________ È s-a-o p-n-u-l-? N-n è r-u-c-t- a- e-s-r- p-n-u-l-. ---------------------------------------------------- È stato puntuale? Non è riuscito ad essere puntuale. 0
Leidis ta tee? Ta ei leidnud teed. H- tr-va-o-la----ada- No------c--- a--r---r--l--s----a. H_ t______ l_ s______ N__ r_______ a t______ l_ s______ H- t-o-a-o l- s-r-d-? N-n r-u-c-v- a t-o-a-e l- s-r-d-. ------------------------------------------------------- Ha trovato la strada? Non riusciva a trovare la strada. 0
Sai ta sinust aru? Ta ei saanud minust aru. T--c--iva? --n ---sci-------pir--. T_ c______ N__ r_______ a c_______ T- c-p-v-? N-n r-u-c-v- a c-p-r-i- ---------------------------------- Ti capiva? Non riusciva a capirmi. 0
Miks ei saanud sa täpselt tulla? Pe--h- n-n s-- ----cito ----r-i---------ua-me---? P_____ n__ s__ r_______ a_ a_______ p____________ P-r-h- n-n s-i r-u-c-t- a- a-r-v-r- p-n-u-l-e-t-? ------------------------------------------------- Perché non sei riuscito ad arrivare puntualmente? 0
Miks sa teed ei leidnud? P--ché n-n--iu----i-a--ro-a-- -a --r---? P_____ n__ r_______ a t______ l_ s______ P-r-h- n-n r-u-c-v- a t-o-a-e l- s-r-d-? ---------------------------------------- Perché non riuscivi a trovare la strada? 0
Miks sa temast aru ei saanud? Pe-c-- --- --usc--i a-cap-rl-? P_____ n__ r_______ a c_______ P-r-h- n-n r-u-c-v- a c-p-r-o- ------------------------------ Perché non riuscivi a capirlo? 0
Ma ei saanud täpselt jõuda kuna ühtegi bussi ei läinud. N-n-s--- r--sci-o------ri-a-e ---t---me-te---e-c-é--’-u-o--s--on----iva. N__ s___ r_______ a_ a_______ p____________ p_____ l________ n__ v______ N-n s-n- r-u-c-t- a- a-r-v-r- p-n-u-l-e-t-, p-r-h- l-a-t-b-s n-n v-n-v-. ------------------------------------------------------------------------ Non sono riuscito ad arrivare puntualmente, perché l’autobus non veniva. 0
Ma ei saanud teed leida kuna mul ei olnud linnakaarti. N-n so-- r--s-i-- -------re la st-ad-- pe--hé---n av-----a --a-ta ---l--ci---. N__ s___ r_______ a t______ l_ s______ p_____ n__ a____ l_ p_____ d____ c_____ N-n s-n- r-u-c-t- a t-o-a-e l- s-r-d-, p-r-h- n-n a-e-o l- p-a-t- d-l-a c-t-à- ------------------------------------------------------------------------------ Non sono riuscito a trovare la strada, perché non avevo la pianta della città. 0
Ma ei saanud temast aru kuna muusika oli nii vali. N-- son- ---sc----- --p-r-o,-perc-- la mu-----era -------a--a. N__ s___ r_______ a c_______ p_____ l_ m_____ e__ t_____ a____ N-n s-n- r-u-c-t- a c-p-r-o- p-r-h- l- m-s-c- e-a t-o-p- a-t-. -------------------------------------------------------------- Non sono riuscito a capirlo, perché la musica era troppo alta. 0
Ma pidin takso võtma. H- d-v-----r-n-ere-un -assì. H_ d_____ p_______ u_ t_____ H- d-v-t- p-e-d-r- u- t-s-ì- ---------------------------- Ho dovuto prendere un tassì. 0
Ma pidin linnakaardi ostma. Ho-d-v-t- -omprar----- p-a--a della --ttà. H_ d_____ c_______ u__ p_____ d____ c_____ H- d-v-t- c-m-r-r- u-a p-a-t- d-l-a c-t-à- ------------------------------------------ Ho dovuto comprare una pianta della città. 0
Ma pidin raadio vaiksemaks keerama. H- d--ut--s-egner- l- -adi-. H_ d_____ s_______ l_ r_____ H- d-v-t- s-e-n-r- l- r-d-o- ---------------------------- Ho dovuto spegnere la radio. 0

Lae alla MP3 (.zip failid)

MP3 eesti + itaalia (1-100) MP3 itaalia (1-100)
Videot ei leitud!

Õpi võõrkeelt võõral maal!

Täiskasvanutele pole keelte õppimne nii lihtne kui lastele. Nende aju on juba välja arenenud. Seepärast ei suuda aju nii kergelt uusi süsteeme luua. Aga ka täiskasvanuna on võimalik keeli õppida! Selleks tuleb reisida sinna riiki, kus vastavat keelt räägitakse. Kõige paremini õpitakse keelt välismaal. Igaüks, kes on kunagi keeleõppereisil käinud, teab seda. Uut keelt on kõige parem õppida keele loomulikus keskkonnas. Uus uuring on selle kohta huvitavale järeldusele jõudnud. Uurimuses väidetakse, et välismaal inimene ka õpib uut keelt teistmoodi ! Aju suudab võõrkeelt töödelda kui oma emakeelt. Teadlased on ammu arvanud, et on olemas erinevad õppimisprotsessid. Nüüdseks on katse seda tõestanud. Grupp katsealuseid pidid õppima välja mõeldud keelt. Osa inimesi käisid selleks tavatundides. Teised õppisid keelt simuleeritud reisi situatsioonis. Antud katsealused pidid orienteeruma võõras keskkonnas. Kõik, kellega neil kokkupuude oli, rääkisid uut keelt. Katsealused polnud seega tüüpilised keeleõppijad. Nad leidsid end tundmatust keelekeskkonnast. Nad olid sunnitud kiiresti uue keelega abi küsima. Mõne aja pärast katsealuseid testiti. Mõlemal grupil oli uuest keelest head teadmised. Kuid nende ajud töötlseid keeli erinevalt! ‘Välismaal’ õppinute aju aktiivsus oli muljet avaldav. Nende aju töötles võõrkeele grammatikat kui enda keelt. Samamoodi töötab aju emakeele puhul. Keeleõppereis on meeldivaim ja kõige effektiivsem keeleõppe vorm!