Vestmik

et Minevik 2   »   es Pretérito 2

82 [kaheksakümmend kaks]

Minevik 2

Minevik 2

82 [ochenta y dos]

Pretérito 2

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti hispaania Mängi Rohkem
Pidid sa kiirabi kutsuma? ¿Tu----e---e--ed-r-un--am-u------? ¿_______ q__ p____ u__ a__________ ¿-u-i-t- q-e p-d-r u-a a-b-l-n-i-? ---------------------------------- ¿Tuviste que pedir una ambulancia?
Pidid sa arsti kutsuma? ¿-u-is---qu- --a-ar-al-mé--c-? ¿_______ q__ l_____ a_ m______ ¿-u-i-t- q-e l-a-a- a- m-d-c-? ------------------------------ ¿Tuviste que llamar al médico?
Pidid sa politsei kutsuma? ¿T--i-te-que-l--ma--a-l--po-ic-a? ¿_______ q__ l_____ a l_ p_______ ¿-u-i-t- q-e l-a-a- a l- p-l-c-a- --------------------------------- ¿Tuviste que llamar a la policía?
Kas teil on see telefoninumber? Hetk tagasi oli mul see veel. ¿--e-e (u--ed) e-----e-o -e-t-lé-ono?-H-ce un-mo-en-----n-lo--ení-. ¿_____ (______ e_ n_____ d_ t________ H___ u_ m______ a__ l_ t_____ ¿-i-n- (-s-e-) e- n-m-r- d- t-l-f-n-? H-c- u- m-m-n-o a-n l- t-n-a- ------------------------------------------------------------------- ¿Tiene (usted) el número de teléfono? Hace un momento aún lo tenía.
Kas teil on see aadress? Hetk tagasi oli mul see veel. ¿Tie----ust-d--la d-re--i--? -ac- -- mo-e-to a------t-n--. ¿_____ (______ l_ d_________ H___ u_ m______ a__ l_ t_____ ¿-i-n- (-s-e-) l- d-r-c-i-n- H-c- u- m-m-n-o a-n l- t-n-a- ---------------------------------------------------------- ¿Tiene (usted) la dirección? Hace un momento aún la tenía.
Kas teil on linnakaart? Hetk tagasi oli mul see veel. ¿Tie-e-(-ste-)-e- p-a-o-(-e la-c----d-- ---e -n --men-o-a-n-lo--e-í-. ¿_____ (______ e_ p____ (__ l_ c_______ H___ u_ m______ a__ l_ t_____ ¿-i-n- (-s-e-) e- p-a-o (-e l- c-u-a-)- H-c- u- m-m-n-o a-n l- t-n-a- --------------------------------------------------------------------- ¿Tiene (usted) el plano (de la ciudad)? Hace un momento aún lo tenía.
Tuli ta täpselt? Ta ei saanud täpselt tulla. ¿-É-- --eg- a-t-em-o--N- ---o -l--a- ----e-p-. ¿____ l____ a t______ N_ p___ l_____ a t______ ¿-É-) l-e-ó a t-e-p-? N- p-d- l-e-a- a t-e-p-. ---------------------------------------------- ¿(Él) llegó a tiempo? No pudo llegar a tiempo.
Leidis ta tee? Ta ei leidnud teed. ¿-n-o-t-ó-e- -----o- ---pu-- e-c--t-ar--l-ca-i-o. ¿________ e_ c______ N_ p___ e________ e_ c______ ¿-n-o-t-ó e- c-m-n-? N- p-d- e-c-n-r-r e- c-m-n-. ------------------------------------------------- ¿Encontró el camino? No pudo encontrar el camino.
Sai ta sinust aru? Ta ei saanud minust aru. ¿-e enten--ó---o----p-do--n-ender. ¿__ e________ N_ m_ p___ e________ ¿-e e-t-n-i-? N- m- p-d- e-t-n-e-. ---------------------------------- ¿Te entendió? No me pudo entender.
Miks ei saanud sa täpselt tulla? ¿P-r-qué-no -ud-st- ll--ar - -i-mp-? ¿___ q__ n_ p______ l_____ a t______ ¿-o- q-é n- p-d-s-e l-e-a- a t-e-p-? ------------------------------------ ¿Por qué no pudiste llegar a tiempo?
Miks sa teed ei leidnud? ¿-o----é -o p-diste-enc-ntrar el--ami-o? ¿___ q__ n_ p______ e________ e_ c______ ¿-o- q-é n- p-d-s-e e-c-n-r-r e- c-m-n-? ---------------------------------------- ¿Por qué no pudiste encontrar el camino?
Miks sa temast aru ei saanud? ¿P-r--ué--- -ud-s-e-e-tender--? ¿___ q__ n_ p______ e__________ ¿-o- q-é n- p-d-s-e e-t-n-e-l-? ------------------------------- ¿Por qué no pudiste entenderlo?
Ma ei saanud täpselt jõuda kuna ühtegi bussi ei läinud. N- --de lle--r a-tiemp- -o---- no -a---a --n-ún aut-b-s. N_ p___ l_____ a t_____ p_____ n_ p_____ n_____ a_______ N- p-d- l-e-a- a t-e-p- p-r-u- n- p-s-b- n-n-ú- a-t-b-s- -------------------------------------------------------- No pude llegar a tiempo porque no pasaba ningún autobús.
Ma ei saanud teed leida kuna mul ei olnud linnakaarti. No pude e---n-ra--e--cam--o---rq-e-no -e-----n -l-n-. N_ p___ e________ e_ c_____ p_____ n_ t____ u_ p_____ N- p-d- e-c-n-r-r e- c-m-n- p-r-u- n- t-n-a u- p-a-o- ----------------------------------------------------- No pude encontrar el camino porque no tenía un plano.
Ma ei saanud temast aru kuna muusika oli nii vali. N--pud- e-t-nder-o-----ue--a--ú---a-e---ba-de-a-iado --ta. N_ p___ e_________ p_____ l_ m_____ e_____ d________ a____ N- p-d- e-t-n-e-l- p-r-u- l- m-s-c- e-t-b- d-m-s-a-o a-t-. ---------------------------------------------------------- No pude entenderlo porque la música estaba demasiado alta.
Ma pidin takso võtma. Tu-e -ue--og---un tax-. T___ q__ c____ u_ t____ T-v- q-e c-g-r u- t-x-. ----------------------- Tuve que coger un taxi.
Ma pidin linnakaardi ostma. T--- -u- --m-rar -- p--n- -de-l- -i-d-d-. T___ q__ c______ u_ p____ (__ l_ c_______ T-v- q-e c-m-r-r u- p-a-o (-e l- c-u-a-)- ----------------------------------------- Tuve que comprar un plano (de la ciudad).
Ma pidin raadio vaiksemaks keerama. Tu-e-q-e-----ar l- rad-o. T___ q__ a_____ l_ r_____ T-v- q-e a-a-a- l- r-d-o- ------------------------- Tuve que apagar la radio.

Lae alla MP3 (.zip failid)

MP3 eesti + hispaania (1-100) MP3 hispaania (1-100)
Videot ei leitud!

Õpi võõrkeelt võõral maal!

Täiskasvanutele pole keelte õppimne nii lihtne kui lastele. Nende aju on juba välja arenenud. Seepärast ei suuda aju nii kergelt uusi süsteeme luua. Aga ka täiskasvanuna on võimalik keeli õppida! Selleks tuleb reisida sinna riiki, kus vastavat keelt räägitakse. Kõige paremini õpitakse keelt välismaal. Igaüks, kes on kunagi keeleõppereisil käinud, teab seda. Uut keelt on kõige parem õppida keele loomulikus keskkonnas. Uus uuring on selle kohta huvitavale järeldusele jõudnud. Uurimuses väidetakse, et välismaal inimene ka õpib uut keelt teistmoodi ! Aju suudab võõrkeelt töödelda kui oma emakeelt. Teadlased on ammu arvanud, et on olemas erinevad õppimisprotsessid. Nüüdseks on katse seda tõestanud. Grupp katsealuseid pidid õppima välja mõeldud keelt. Osa inimesi käisid selleks tavatundides. Teised õppisid keelt simuleeritud reisi situatsioonis. Antud katsealused pidid orienteeruma võõras keskkonnas. Kõik, kellega neil kokkupuude oli, rääkisid uut keelt. Katsealused polnud seega tüüpilised keeleõppijad. Nad leidsid end tundmatust keelekeskkonnast. Nad olid sunnitud kiiresti uue keelega abi küsima. Mõne aja pärast katsealuseid testiti. Mõlemal grupil oli uuest keelest head teadmised. Kuid nende ajud töötlseid keeli erinevalt! ‘Välismaal’ õppinute aju aktiivsus oli muljet avaldav. Nende aju töötles võõrkeele grammatikat kui enda keelt. Samamoodi töötab aju emakeele puhul. Keeleõppereis on meeldivaim ja kõige effektiivsem keeleõppe vorm!