Vestmik

et Minevik 2   »   da Datid 2

82 [kaheksakümmend kaks]

Minevik 2

Minevik 2

82 [toogfirs]

Datid 2

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti taani Mängi Rohkem
Pidid sa kiirabi kutsuma? Måt-e-du-ri--- --te--en---bul----? M____ d_ r____ e____ e_ a_________ M-t-e d- r-n-e e-t-r e- a-b-l-n-e- ---------------------------------- Måtte du ringe efter en ambulance? 0
Pidid sa arsti kutsuma? Mått---u -------ft-- l-ge-? M____ d_ r____ e____ l_____ M-t-e d- r-n-e e-t-r l-g-n- --------------------------- Måtte du ringe efter lægen? 0
Pidid sa politsei kutsuma? M-t------r-n-e----er-p----i-t? M____ d_ r____ e____ p________ M-t-e d- r-n-e e-t-r p-l-t-e-? ------------------------------ Måtte du ringe efter politiet? 0
Kas teil on see telefoninumber? Hetk tagasi oli mul see veel. H-r--u--e-e-o--um--r-t---eg -a- l--e haft--et. H__ d_ t_______________ J__ h__ l___ h___ d___ H-r d- t-l-f-n-u-m-r-t- J-g h-r l-g- h-f- d-t- ---------------------------------------------- Har du telefonnummeret? Jeg har lige haft det. 0
Kas teil on see aadress? Hetk tagasi oli mul see veel. H----- -d----en? Jeg--a- -i---h--- d-n. H__ d_ a________ J__ h__ l___ h___ d___ H-r d- a-r-s-e-? J-g h-r l-g- h-f- d-n- --------------------------------------- Har du adressen? Jeg har lige haft den. 0
Kas teil on linnakaart? Hetk tagasi oli mul see veel. H-- ----o-t-----er ----?-Je- ha- lige-h--- d--. H__ d_ k_____ o___ b____ J__ h__ l___ h___ d___ H-r d- k-r-e- o-e- b-e-? J-g h-r l-g- h-f- d-t- ----------------------------------------------- Har du kortet over byen? Jeg har lige haft det. 0
Tuli ta täpselt? Ta ei saanud täpselt tulla. K-m -a- t----i-e-- --n-ku-ne----e-k-mm--t-l--id--. K__ h__ t__ t_____ H__ k____ i___ k____ t__ t_____ K-m h-n t-l t-d-n- H-n k-n-e i-k- k-m-e t-l t-d-n- -------------------------------------------------- Kom han til tiden? Han kunne ikke komme til tiden. 0
Leidis ta tee? Ta ei leidnud teed. F-n-t -a- v-j----n--un-e -k----in-e--e-. F____ h__ v___ H__ k____ i___ f____ v___ F-n-t h-n v-j- H-n k-n-e i-k- f-n-e v-j- ---------------------------------------- Fandt han vej? Han kunne ikke finde vej. 0
Sai ta sinust aru? Ta ei saanud minust aru. Fo--t-d---n-d--? Han -u--e--kke-f-rst- m-g. F______ h__ d___ H__ k____ i___ f_____ m___ F-r-t-d h-n d-g- H-n k-n-e i-k- f-r-t- m-g- ------------------------------------------- Forstod han dig? Han kunne ikke forstå mig. 0
Miks ei saanud sa täpselt tulla? Hv---or ku-ne du ik-e-komme------i---? H______ k____ d_ i___ k____ t__ t_____ H-o-f-r k-n-e d- i-k- k-m-e t-l t-d-n- -------------------------------------- Hvorfor kunne du ikke komme til tiden? 0
Miks sa teed ei leidnud? Hv----- ku-ne-du-ik-- -inde--ej? H______ k____ d_ i___ f____ v___ H-o-f-r k-n-e d- i-k- f-n-e v-j- -------------------------------- Hvorfor kunne du ikke finde vej? 0
Miks sa temast aru ei saanud? Hv--f-r-k--ne-du i--- -or--å----? H______ k____ d_ i___ f_____ h___ H-o-f-r k-n-e d- i-k- f-r-t- h-m- --------------------------------- Hvorfor kunne du ikke forstå ham? 0
Ma ei saanud täpselt jõuda kuna ühtegi bussi ei läinud. Je----n-- ikk- k-m-- ti- -i---, fo-di -er i-k- --rt---og-n bu-. J__ k____ i___ k____ t__ t_____ f____ d__ i___ k____ n____ b___ J-g k-n-e i-k- k-m-e t-l t-d-n- f-r-i d-r i-k- k-r-e n-g-n b-s- --------------------------------------------------------------- Jeg kunne ikke komme til tiden, fordi der ikke kørte nogen bus. 0
Ma ei saanud teed leida kuna mul ei olnud linnakaarti. Je- kun---ikk--finde -----, f-rdi--e--i--e---vd--e---o-- ov-r -y-n. J__ k____ i___ f____ v_____ f____ j__ i___ h____ e_ k___ o___ b____ J-g k-n-e i-k- f-n-e v-j-n- f-r-i j-g i-k- h-v-e e- k-r- o-e- b-e-. ------------------------------------------------------------------- Jeg kunne ikke finde vejen, fordi jeg ikke havde et kort over byen. 0
Ma ei saanud temast aru kuna muusika oli nii vali. J-g -un-e ikke---rstå -am- ----- mu-----n v-r så --j. J__ k____ i___ f_____ h___ f____ m_______ v__ s_ h___ J-g k-n-e i-k- f-r-t- h-m- f-r-i m-s-k-e- v-r s- h-j- ----------------------------------------------------- Jeg kunne ikke forstå ham, fordi musikken var så høj. 0
Ma pidin takso võtma. J-g -a-----t--il a- t-ge-e- ta--. J__ v__ n___ t__ a_ t___ e_ t____ J-g v-r n-d- t-l a- t-g- e- t-x-. --------------------------------- Jeg var nødt til at tage en taxa. 0
Ma pidin linnakaardi ostma. Jeg---r-n--- til--t--ø-- et-kor- ov-r--yen. J__ v__ n___ t__ a_ k___ e_ k___ o___ b____ J-g v-r n-d- t-l a- k-b- e- k-r- o-e- b-e-. ------------------------------------------- Jeg var nødt til at købe et kort over byen. 0
Ma pidin raadio vaiksemaks keerama. J----ar-nødt-t-- a---lu--- --r ra-io--. J__ v__ n___ t__ a_ s_____ f__ r_______ J-g v-r n-d- t-l a- s-u-k- f-r r-d-o-n- --------------------------------------- Jeg var nødt til at slukke for radioen. 0

Lae alla MP3 (.zip failid)

MP3 eesti + taani (1-100) MP3 taani (1-100)
Videot ei leitud!

Õpi võõrkeelt võõral maal!

Täiskasvanutele pole keelte õppimne nii lihtne kui lastele. Nende aju on juba välja arenenud. Seepärast ei suuda aju nii kergelt uusi süsteeme luua. Aga ka täiskasvanuna on võimalik keeli õppida! Selleks tuleb reisida sinna riiki, kus vastavat keelt räägitakse. Kõige paremini õpitakse keelt välismaal. Igaüks, kes on kunagi keeleõppereisil käinud, teab seda. Uut keelt on kõige parem õppida keele loomulikus keskkonnas. Uus uuring on selle kohta huvitavale järeldusele jõudnud. Uurimuses väidetakse, et välismaal inimene ka õpib uut keelt teistmoodi ! Aju suudab võõrkeelt töödelda kui oma emakeelt. Teadlased on ammu arvanud, et on olemas erinevad õppimisprotsessid. Nüüdseks on katse seda tõestanud. Grupp katsealuseid pidid õppima välja mõeldud keelt. Osa inimesi käisid selleks tavatundides. Teised õppisid keelt simuleeritud reisi situatsioonis. Antud katsealused pidid orienteeruma võõras keskkonnas. Kõik, kellega neil kokkupuude oli, rääkisid uut keelt. Katsealused polnud seega tüüpilised keeleõppijad. Nad leidsid end tundmatust keelekeskkonnast. Nad olid sunnitud kiiresti uue keelega abi küsima. Mõne aja pärast katsealuseid testiti. Mõlemal grupil oli uuest keelest head teadmised. Kuid nende ajud töötlseid keeli erinevalt! ‘Välismaal’ õppinute aju aktiivsus oli muljet avaldav. Nende aju töötles võõrkeele grammatikat kui enda keelt. Samamoodi töötab aju emakeele puhul. Keeleõppereis on meeldivaim ja kõige effektiivsem keeleõppe vorm!