그가 ---찾-어요--그는-길을-못--았-요.
그_ 길_ 찾____ 그_ 길_ 못 찾____
그- 길- 찾-어-? 그- 길- 못 찾-어-.
-------------------------
그가 길을 찾았어요? 그는 길을 못 찾았어요. 0 ge--a--i---ul c-aj--ss-e-yo---e-n-u--g-l-e-l-m---c--j-a----o-o.g____ g______ c_____________ g______ g______ m__ c_____________g-u-a g-l-e-l c-a---s---o-o- g-u-e-n g-l-e-l m-s c-a---s---o-o----------------------------------------------------------------geuga gil-eul chaj-ass-eoyo? geuneun gil-eul mos chaj-ass-eoyo.
Rohkem keeli
Klõpsake lipul!
Leidis ta tee? Ta ei leidnud teed.
그가 길을 찾았어요? 그는 길을 못 찾았어요.
geuga gil-eul chaj-ass-eoyo? geuneun gil-eul mos chaj-ass-eoyo.
왜-정각에 못 왔어-?
왜 정__ 못 왔___
왜 정-에 못 왔-요-
------------
왜 정각에 못 왔어요? 0 w---jeong-g---e-m-- w-ss-e-yo?w__ j__________ m__ w_________w-e j-o-g-g-g-e m-s w-s---o-o-------------------------------wae jeong-gag-e mos wass-eoyo?
왜-길을 못 찾---?
왜 길_ 못 찾____
왜 길- 못 찾-어-?
------------
왜 길을 못 찾았어요? 0 wa---il---l m-s ---j-------yo?w__ g______ m__ c_____________w-e g-l-e-l m-s c-a---s---o-o-------------------------------wae gil-eul mos chaj-ass-eoyo?
왜 그---해 못 했--?
왜 그_ 이_ 못 했___
왜 그- 이- 못 했-요-
--------------
왜 그를 이해 못 했어요? 0 wae---uleu--i------s -a----e-yo?w__ g______ i___ m__ h__________w-e g-u-e-l i-a- m-s h-e-s-e-y-?--------------------------------wae geuleul ihae mos haess-eoyo?
Täiskasvanutele pole keelte õppimne nii lihtne kui lastele.
Nende aju on juba välja arenenud.
Seepärast ei suuda aju nii kergelt uusi süsteeme luua.
Aga ka täiskasvanuna on võimalik keeli õppida!
Selleks tuleb reisida sinna riiki, kus vastavat keelt räägitakse.
Kõige paremini õpitakse keelt välismaal.
Igaüks, kes on kunagi keeleõppereisil käinud, teab seda.
Uut keelt on kõige parem õppida keele loomulikus keskkonnas.
Uus uuring on selle kohta huvitavale järeldusele jõudnud.
Uurimuses väidetakse, et välismaal inimene ka õpib uut keelt
teistmoodi
!
Aju suudab võõrkeelt töödelda kui oma emakeelt.
Teadlased on ammu arvanud, et on olemas erinevad õppimisprotsessid.
Nüüdseks on katse seda tõestanud.
Grupp katsealuseid pidid õppima välja mõeldud keelt.
Osa inimesi käisid selleks tavatundides.
Teised õppisid keelt simuleeritud reisi situatsioonis.
Antud katsealused pidid orienteeruma võõras keskkonnas.
Kõik, kellega neil kokkupuude oli, rääkisid uut keelt.
Katsealused polnud seega tüüpilised keeleõppijad.
Nad leidsid end tundmatust keelekeskkonnast.
Nad olid sunnitud kiiresti uue keelega abi küsima.
Mõne aja pärast katsealuseid testiti.
Mõlemal grupil oli uuest keelest head teadmised.
Kuid nende ajud töötlseid keeli erinevalt!
‘Välismaal’ õppinute aju aktiivsus oli muljet avaldav.
Nende aju töötles võõrkeele grammatikat kui enda keelt.
Samamoodi töötab aju emakeele puhul.
Keeleõppereis on meeldivaim ja kõige effektiivsem keeleõppe vorm!