Me leppisime kohtumise kokku. Sellele vaatamata ta ei tulnud.
Мы дамо---і-я----глед-яч- -а-гэт---н -е---ый-о-.
М_ д__________ Н_________ н_ г___ ё_ н_ п_______
М- д-м-в-л-с-. Н-г-е-з-ч- н- г-т- ё- н- п-ы-ш-ў-
------------------------------------------------
Мы дамовіліся. Нягледзячы на гэта ён не прыйшоў. 0 M- da-----іs--. N-a-le-zya--- -a g--a-y-- ne --y----u.M_ d___________ N____________ n_ g___ y__ n_ p________M- d-m-v-l-s-a- N-a-l-d-y-c-y n- g-t- y-n n- p-y-s-o-.------------------------------------------------------My damovіlіsya. Nyagledzyachy na geta yon ne pryyshou.
Rohkem keeli
Klõpsake lipul!
Me leppisime kohtumise kokku. Sellele vaatamata ta ei tulnud.
Мы дамовіліся. Нягледзячы на гэта ён не прыйшоў.
My damovіlіsya. Nyagledzyachy na geta yon ne pryyshou.
Она не может найти работу, несмотря на то, что у неё высшее образование.
Ta ei lähe arsti juurde, kuigi tal on valud.
Ян---е ідзе----д-ктара---а------е-бол-.
Я__ н_ і___ д_ д_______ х___ ў я_ б____
Я-а н- і-з- д- д-к-а-а- х-ц- ў я- б-л-.
---------------------------------------
Яна не ідзе да доктара, хаця ў яе болі. 0 Yan- -e---ze--a--okta-a,-kh---ya u --y----lі.Y___ n_ і___ d_ d_______ k______ u y___ b____Y-n- n- і-z- d- d-k-a-a- k-a-s-a u y-y- b-l-.---------------------------------------------Yana ne іdze da doktara, khatsya u yaye bolі.
Она покупает машину, несмотря на то, что у неё нет денег.
Ta on õppinud. Sellele vaatamata ei leia ta töökohta.
Яна -уч-л--- ў В-У- -------я-ы-н- -э-а --а--е -----дзіц- ---цы.
Я__ в_______ ў В___ Н_________ н_ г___ я__ н_ з_________ п_____
Я-а в-ч-л-с- ў В-У- Н-г-е-з-ч- н- г-т- я-а н- з-а-о-з-ц- п-а-ы-
---------------------------------------------------------------
Яна вучылася ў ВНУ. Нягледзячы на гэта яна не знаходзіць працы. 0 Y--a --chyl---a u -N-- N--g----y-chy -- ge-a--a-- n- z---h-dzіt-’--r---y.Y___ v_________ u V___ N____________ n_ g___ y___ n_ z___________ p______Y-n- v-c-y-a-y- u V-U- N-a-l-d-y-c-y n- g-t- y-n- n- z-a-h-d-і-s- p-a-s-.-------------------------------------------------------------------------Yana vuchylasya u VNU. Nyagledzyachy na geta yana ne znakhodzіts’ pratsy.
Rohkem keeli
Klõpsake lipul!
Ta on õppinud. Sellele vaatamata ei leia ta töökohta.
Яна вучылася ў ВНУ. Нягледзячы на гэта яна не знаходзіць працы.
Yana vuchylasya u VNU. Nyagledzyachy na geta yana ne znakhodzіts’ pratsy.
У неё высшее образование. Несмотря на это, она не может найти работу.
Tal on valud. Sellele vaatamata ei lähe ta arsti juurde.
У-я- --л---Няг----ячы-------- --а н- --з- ---д--та-а.
У я_ б____ Н_________ н_ г___ я__ н_ і___ д_ д_______
У я- б-л-. Н-г-е-з-ч- н- г-т- я-а н- і-з- д- д-к-а-а-
-----------------------------------------------------
У яе болі. Нягледзячы на гэта яна не ідзе да доктара. 0 U -a-e------ --a--ed--ac-- -- geta -a-- n-----------oktara.U y___ b____ N____________ n_ g___ y___ n_ і___ d_ d_______U y-y- b-l-. N-a-l-d-y-c-y n- g-t- y-n- n- і-z- d- d-k-a-a------------------------------------------------------------U yaye bolі. Nyagledzyachy na geta yana ne іdze da doktara.
Rohkem keeli
Klõpsake lipul!
Tal on valud. Sellele vaatamata ei lähe ta arsti juurde.
У яе болі. Нягледзячы на гэта яна не ідзе да доктара.
U yaye bolі. Nyagledzyachy na geta yana ne іdze da doktara.
Lapsed õpivad keeli üsna kiiresti.
Täiskasvanutel võtab see tavaliselt kauema aega.
Kuid lapsed ei õpi täiskasvanutest paremini.
Nad lihtsalt õpivad teistmoodi.
Uue keele õppimisel saavutab aju üsna palju.
Aju peab samaaegselt õppima palju erinevaid asju.
Keele õppimisel ei piisa vaid sellele mõtlemisest.
Inimene peab õppima uusi sõnu välja ütlema.
Seepärast peavad kõneorganid õppima uusi liigutusi.
Aju peab õppima toime tulema uute situatsioonidega.
Võõras keeles suhtlemine on väljakutse.
Kuid täiskasvanud õpivad erinevates eluetappides keeli erinevalt.
20-30-aastaselt on täiskasvanud veel õppimisharjumus.
Kool ja õppimine ei ole liiga kauges minevikus.
Seega on aju hästi treenitud.
Niisiis suudab aju omandada võõrkeeli väga kõrgel tasemel.
40-50-aastased inimesed on juba palu õppinud.
Nende ajule on antud kogemused kasuks.
Nad suudavad uut materjali hästi seostada vanade teadmistega.
Selles vanuses õpib inimene hästi asju, mis on talle juba tuttavad.
See võib tähendada näiteks keeli, mis on sarnased keeltega, mida ta on juba varem õppinud.
60- ja 70-aastaselt on tavaliselt inimesel palju vaba aega.
Neil on aega palju harjutada.
See on aga keelte puhul eriti oluline.
Vanemad inimesed õpivad näiteks eriti hästi võõrkeeles kirjutama.
Igas eas on võimalik edukalt õppida.
Aju suudab luua uusi närvirakke ka pärast puberteediiga.
Ja ta naudib seda...