О--је--ош----а-,--а----е---ћ-б----к-сно.
О_ ј_ ј__ о_____ и___ ј_ в__ б___ к_____
О- ј- ј-ш о-т-о- и-к- ј- в-ћ б-л- к-с-о-
----------------------------------------
Он је још остао, иако је већ било касно. 0 O- je--oš os------a-- -e---ć----o--a--o.O_ j_ j__ o_____ i___ j_ v__ b___ k_____O- j- j-š o-t-o- i-k- j- v-c- b-l- k-s-o------------------------------------------On je još ostao, iako je već bilo kasno.
Он водит машину, несмотря на то, что у него нет прав.
Ehkki tänav on libe, sõidab ta kiiresti.
Он--оз- ----------ј---л-----ли---а.
О_ в___ б___ и___ ј_ у____ к_______
О- в-з- б-з- и-к- ј- у-и-а к-и-а-а-
-----------------------------------
Он вози брзо иако је улица клизава. 0 On --z--b-zo---ko -e--l-ca--liza--.O_ v___ b___ i___ j_ u____ k_______O- v-z- b-z- i-k- j- u-i-a k-i-a-a------------------------------------On vozi brzo iako je ulica klizava.
О---не --л-зи-рад-- ---т---ак---- --уд---ла.
О__ н_ н_____ р____ м____ и___ ј_ с_________
О-а н- н-л-з- р-д-о м-с-о и-к- ј- с-у-и-а-а-
--------------------------------------------
Она не налази радно место иако је студирала. 0 O-- -e -a--zi-radn- mesto---------s---i---a.O__ n_ n_____ r____ m____ i___ j_ s_________O-a n- n-l-z- r-d-o m-s-o i-k- j- s-u-i-a-a---------------------------------------------Ona ne nalazi radno mesto iako je studirala.
Она не может найти работу, несмотря на то, что у неё высшее образование.
Ta ei lähe arsti juurde, kuigi tal on valud.
Он- не---е --к--у -а-о --а-бол---.
О__ н_ и__ л_____ и___ и__ б______
О-а н- и-е л-к-р- и-к- и-а б-л-в-.
----------------------------------
Она не иде лекару иако има болове. 0 On- ne-i---le--ru ia-- --a-bol-ve.O__ n_ i__ l_____ i___ i__ b______O-a n- i-e l-k-r- i-k- i-a b-l-v-.----------------------------------Ona ne ide lekaru iako ima bolove.
Lapsed õpivad keeli üsna kiiresti.
Täiskasvanutel võtab see tavaliselt kauema aega.
Kuid lapsed ei õpi täiskasvanutest paremini.
Nad lihtsalt õpivad teistmoodi.
Uue keele õppimisel saavutab aju üsna palju.
Aju peab samaaegselt õppima palju erinevaid asju.
Keele õppimisel ei piisa vaid sellele mõtlemisest.
Inimene peab õppima uusi sõnu välja ütlema.
Seepärast peavad kõneorganid õppima uusi liigutusi.
Aju peab õppima toime tulema uute situatsioonidega.
Võõras keeles suhtlemine on väljakutse.
Kuid täiskasvanud õpivad erinevates eluetappides keeli erinevalt.
20-30-aastaselt on täiskasvanud veel õppimisharjumus.
Kool ja õppimine ei ole liiga kauges minevikus.
Seega on aju hästi treenitud.
Niisiis suudab aju omandada võõrkeeli väga kõrgel tasemel.
40-50-aastased inimesed on juba palu õppinud.
Nende ajule on antud kogemused kasuks.
Nad suudavad uut materjali hästi seostada vanade teadmistega.
Selles vanuses õpib inimene hästi asju, mis on talle juba tuttavad.
See võib tähendada näiteks keeli, mis on sarnased keeltega, mida ta on juba varem õppinud.
60- ja 70-aastaselt on tavaliselt inimesel palju vaba aega.
Neil on aega palju harjutada.
See on aga keelte puhul eriti oluline.
Vanemad inimesed õpivad näiteks eriti hästi võõrkeeles kirjutama.
Igas eas on võimalik edukalt õppida.
Aju suudab luua uusi närvirakke ka pärast puberteediiga.
Ja ta naudib seda...