Vestmik

et Sidesõnad 4   »   eo Konjunkcioj 4

97 [üheksakümmend seitse]

Sidesõnad 4

Sidesõnad 4

97 [naŭdek sep]

Konjunkcioj 4

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti esperanto Mängi Rohkem
Ta jäi magama, kuigi telekas töötas. Li e--o-miĝ-s -v-nkam--a -e-evid-lo-e---s --l-i-a. L_ e_________ k______ l_ t_________ e____ ŝ_______ L- e-d-r-i-i- k-a-k-m l- t-l-v-d-l- e-t-s ŝ-l-i-a- -------------------------------------------------- Li endormiĝis kvankam la televidilo estis ŝaltita. 0
Ta jäi veel, kuigi juba oli hilja. L--a-k---ŭ-re--i--k--nka- -am ma--ruis. L_ a______ r_____ k______ j__ m________ L- a-k-r-ŭ r-s-i- k-a-k-m j-m m-l-r-i-. --------------------------------------- Li ankoraŭ restis kvankam jam malfruis. 0
Ta ei tulnud, kuigi me leppisime kohtumise kokku. Li ne -e--- -v--k-- n----k-i--------u-n. L_ n_ v____ k______ n_ f_____ r_________ L- n- v-n-s k-a-k-m n- f-k-i- r-n-e-u-n- ---------------------------------------- Li ne venis kvankam ni fiksis rendevuon. 0
Telekas töötas. Sellele vaatamata jäi ta magama. La tel-vid--o-e--is ---ti--.-Li--a--n--nd-r--ĝ-s. L_ t_________ e____ ŝ_______ L_ t____ e__________ L- t-l-v-d-l- e-t-s ŝ-l-i-a- L- t-m-n e-d-r-i-i-. ------------------------------------------------- La televidilo estis ŝaltita. Li tamen endormiĝis. 0
Oli juba hilja. Sellele vaatamata jäi ta veel. J-- m---ru--- -i -am-n-a--or-ŭ -est--. J__ m________ L_ t____ a______ r______ J-m m-l-r-i-. L- t-m-n a-k-r-ŭ r-s-i-. -------------------------------------- Jam malfruis. Li tamen ankoraŭ restis. 0
Me leppisime kohtumise kokku. Sellele vaatamata ta ei tulnud. N----ksis rendev-o----- ta--n ne ve-i-. N_ f_____ r_________ L_ t____ n_ v_____ N- f-k-i- r-n-e-u-n- L- t-m-n n- v-n-s- --------------------------------------- Ni fiksis rendevuon. Li tamen ne venis. 0
Ehkki tal ei ole juhiluba, sõidab ta autoga. Kv-nk---li--e-hava---ti---r---ilo-,-l--st-r-s. K______ l_ n_ h____ s______________ l_ s______ K-a-k-m l- n- h-v-s s-i-p-r-e-i-o-, l- s-i-a-. ---------------------------------------------- Kvankam li ne havas stirpermesilon, li stiras. 0
Ehkki tänav on libe, sõidab ta kiiresti. K-a-k-m-l--v-j----it--a-, li-rapide-v---r-s. K______ l_ v___ g________ l_ r_____ v_______ K-a-k-m l- v-j- g-i-i-a-, l- r-p-d- v-t-r-s- -------------------------------------------- Kvankam la vojo glitigas, li rapide veturas. 0
Ehkki ta on purjus, sõidab ta rattaga. Kvan-am--- ---ia---l--bi-ik-as. K______ l_ e______ l_ b________ K-a-k-m l- e-r-a-, l- b-c-k-a-. ------------------------------- Kvankam li ebrias, li biciklas. 0
Tal ei ole juhiluba. Sellele vaatamata sõidab ta autoga. Li ne -ava--stir-e-m-s-l----L--t-me- -t--a-. L_ n_ h____ s______________ L_ t____ s______ L- n- h-v-s s-i-p-r-e-i-o-. L- t-m-n s-i-a-. -------------------------------------------- Li ne havas stirpermesilon. Li tamen stiras. 0
Tänav on libe. Sellele vaatamata sõidab ta nii kiiresti. La-v-j- -li--ga-.-Li---m---r-pide ----r-s. L_ v___ g________ L_ t____ r_____ v_______ L- v-j- g-i-i-a-. L- t-m-n r-p-d- v-t-r-s- ------------------------------------------ La vojo glitigas. Li tamen rapide veturas. 0
Ta on purjus. Sellele vaatamata sõidab ta rattaga. L- e-r---.-L---a-e- bi---l--. L_ e______ L_ t____ b________ L- e-r-a-. L- t-m-n b-c-k-a-. ----------------------------- Li ebrias. Li tamen biciklas. 0
Ta ei leia töökohta, kuigi ta on õppinud. Ŝi -----o-as -aboro- k-a-ka--ŝ- stud--. Ŝ_ n_ t_____ l______ k______ ŝ_ s______ Ŝ- n- t-o-a- l-b-r-n k-a-k-m ŝ- s-u-i-. --------------------------------------- Ŝi ne trovas laboron kvankam ŝi studis. 0
Ta ei lähe arsti juurde, kuigi tal on valud. Ŝ- n- ----t-s -u-a-i-ton-kv----m ŝi-h--a- d---r--n. Ŝ_ n_ v______ k_________ k______ ŝ_ h____ d________ Ŝ- n- v-z-t-s k-r-c-s-o- k-a-k-m ŝ- h-v-s d-l-r-j-. --------------------------------------------------- Ŝi ne vizitas kuraciston kvankam ŝi havas dolorojn. 0
Ta ostab auto, kuigi tal ei ole raha. Ŝ--aĉ---- ------kv-nka---- -- havas--o-on. Ŝ_ a_____ a____ k______ ŝ_ n_ h____ m_____ Ŝ- a-e-a- a-t-n k-a-k-m ŝ- n- h-v-s m-n-n- ------------------------------------------ Ŝi aĉetas aŭton kvankam ŝi ne havas monon. 0
Ta on õppinud. Sellele vaatamata ei leia ta töökohta. Ŝi -tu--s. -- -a-en----trov-- -ab-r--. Ŝ_ s______ Ŝ_ t____ n_ t_____ l_______ Ŝ- s-u-i-. Ŝ- t-m-n n- t-o-i- l-b-r-n- -------------------------------------- Ŝi studis. Ŝi tamen ne trovis laboron. 0
Tal on valud. Sellele vaatamata ei lähe ta arsti juurde. Ŝ--h---s -ol-r--n.--i--amen -- v-zi------ra-i-t--. Ŝ_ h____ d________ Ŝ_ t____ n_ v______ k__________ Ŝ- h-v-s d-l-r-j-. Ŝ- t-m-n n- v-z-t-s k-r-c-s-o-. -------------------------------------------------- Ŝi havas dolorojn. Ŝi tamen ne vizitas kuraciston. 0
Tal ei ole raha. Sellele vaatamata ostab ta auto. Ŝi-----av-s--o---.--i--am----ĉetas aŭton. Ŝ_ n_ h____ m_____ Ŝ_ t____ a_____ a_____ Ŝ- n- h-v-s m-n-n- Ŝ- t-m-n a-e-a- a-t-n- ----------------------------------------- Ŝi ne havas monon. Ŝi tamen aĉetas aŭton. 0

Lae alla MP3 (.zip failid)

MP3 eesti + esperanto (1-100) MP3 esperanto (1-100)
Videot ei leitud!

Noored õpivad teistmoodi kui vanad

Lapsed õpivad keeli üsna kiiresti. Täiskasvanutel võtab see tavaliselt kauema aega. Kuid lapsed ei õpi täiskasvanutest paremini. Nad lihtsalt õpivad teistmoodi. Uue keele õppimisel saavutab aju üsna palju. Aju peab samaaegselt õppima palju erinevaid asju. Keele õppimisel ei piisa vaid sellele mõtlemisest. Inimene peab õppima uusi sõnu välja ütlema. Seepärast peavad kõneorganid õppima uusi liigutusi. Aju peab õppima toime tulema uute situatsioonidega. Võõras keeles suhtlemine on väljakutse. Kuid täiskasvanud õpivad erinevates eluetappides keeli erinevalt. 20-30-aastaselt on täiskasvanud veel õppimisharjumus. Kool ja õppimine ei ole liiga kauges minevikus. Seega on aju hästi treenitud. Niisiis suudab aju omandada võõrkeeli väga kõrgel tasemel. 40-50-aastased inimesed on juba palu õppinud. Nende ajule on antud kogemused kasuks. Nad suudavad uut materjali hästi seostada vanade teadmistega. Selles vanuses õpib inimene hästi asju, mis on talle juba tuttavad. See võib tähendada näiteks keeli, mis on sarnased keeltega, mida ta on juba varem õppinud. 60- ja 70-aastaselt on tavaliselt inimesel palju vaba aega. Neil on aega palju harjutada. See on aga keelte puhul eriti oluline. Vanemad inimesed õpivad näiteks eriti hästi võõrkeeles kirjutama. Igas eas on võimalik edukalt õppida. Aju suudab luua uusi närvirakke ka pärast puberteediiga. Ja ta naudib seda...