Vestmik

et Sidesõnad 4   »   ro Conjuncţii 4

97 [üheksakümmend seitse]

Sidesõnad 4

Sidesõnad 4

97 [nouăzeci şi şapte]

Conjuncţii 4

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti rumeenia Mängi Rohkem
Ta jäi magama, kuigi telekas töötas. El---a-or--t, deşi-t---vizo--l------o---t. E_ a a_______ d___ t__________ e__ p______ E- a a-o-m-t- d-ş- t-l-v-z-r-l e-a p-r-i-. ------------------------------------------ El a adormit, deşi televizorul era pornit. 0
Ta jäi veel, kuigi juba oli hilja. E- - -ai r-m--- --şi -r--d-j- -â--i-. E_ a m__ r_____ d___ e__ d___ t______ E- a m-i r-m-s- d-ş- e-a d-j- t-r-i-. ------------------------------------- El a mai rămas, deşi era deja târziu. 0
Ta ei tulnud, kuigi me leppisime kohtumise kokku. E- n- - venit, deşi ---am---t----âln-re. E_ n_ a v_____ d___ n____ d__ î_________ E- n- a v-n-t- d-ş- n---m d-t î-t-l-i-e- ---------------------------------------- El nu a venit, deşi ne-am dat întâlnire. 0
Telekas töötas. Sellele vaatamata jäi ta magama. T-levi-or-- --a ----it---o--ş- ------do--it. T__________ e__ p______ T_____ e_ a a_______ T-l-v-z-r-l e-a p-r-i-. T-t-ş- e- a a-o-m-t- -------------------------------------------- Televizorul era pornit. Totuşi el a adormit. 0
Oli juba hilja. Sellele vaatamata jäi ta veel. E-- -----tâ-ziu. -----i ---a m-i--ăm-s. E__ d___ t______ T_____ e_ a m__ r_____ E-a d-j- t-r-i-. T-t-ş- e- a m-i r-m-s- --------------------------------------- Era deja târziu. Totuşi el a mai rămas. 0
Me leppisime kohtumise kokku. Sellele vaatamata ta ei tulnud. N---m---t-î-----ir-.-T---ş-----nu-------t. N____ d__ î_________ T_____ e_ n_ a v_____ N---m d-t î-t-l-i-e- T-t-ş- e- n- a v-n-t- ------------------------------------------ Ne-am dat întâlnire. Totuşi el nu a venit. 0
Ehkki tal ei ole juhiluba, sõidab ta autoga. Cu -o----că----are-pe--is- conduce m---na. C_ t____ c_ n_ a__ p______ c______ m______ C- t-a-e c- n- a-e p-r-i-, c-n-u-e m-ş-n-. ------------------------------------------ Cu toate că nu are permis, conduce maşina. 0
Ehkki tänav on libe, sõidab ta kiiresti. C- --a-e -- s----a es-- a-u-eco---, e- c---uce -----e. C_ t____ c_ s_____ e___ a__________ e_ c______ r______ C- t-a-e c- s-r-d- e-t- a-u-e-o-s-, e- c-n-u-e r-p-d-. ------------------------------------------------------ Cu toate că strada este alunecoasă, el conduce repede. 0
Ehkki ta on purjus, sõidab ta rattaga. C- t-ate-----s-e-b-at, m-rg- cu ---i-leta. C_ t____ c_ e___ b____ m____ c_ b_________ C- t-a-e c- e-t- b-a-, m-r-e c- b-c-c-e-a- ------------------------------------------ Cu toate că este beat, merge cu bicicleta. 0
Tal ei ole juhiluba. Sellele vaatamata sõidab ta autoga. El ----re per--s-----o-du--re--Tot-ş------uce ma-i-a. E_ n_ a__ p_____ d_ c_________ T_____ c______ m______ E- n- a-e p-r-i- d- c-n-u-e-e- T-t-ş- c-n-u-e m-ş-n-. ----------------------------------------------------- El nu are permis de conducere. Totuşi conduce maşina. 0
Tänav on libe. Sellele vaatamata sõidab ta nii kiiresti. S-rada--s---a-un-c-asă.-T---ş- con-u----şa re----. S_____ e___ a__________ T_____ c______ a__ r______ S-r-d- e-t- a-u-e-o-s-. T-t-ş- c-n-u-e a-a r-p-d-. -------------------------------------------------- Strada este alunecoasă. Totuşi conduce aşa repede. 0
Ta on purjus. Sellele vaatamata sõidab ta rattaga. E--es-e--e-t. Tot--i---r-e--- bic----t-. E_ e___ b____ T_____ m____ c_ b_________ E- e-t- b-a-. T-t-ş- m-r-e c- b-c-c-e-a- ---------------------------------------- El este beat. Totuşi merge cu bicicleta. 0
Ta ei leia töökohta, kuigi ta on õppinud. D-ş--a-studi-t,-n--gă-eşt- ---post. D___ a s_______ n_ g______ u_ p____ D-ş- a s-u-i-t- n- g-s-ş-e u- p-s-. ----------------------------------- Deşi a studiat, nu găseşte un post. 0
Ta ei lähe arsti juurde, kuigi tal on valud. De-i--r- d-r--i- e---u --r-e-la --di-. D___ a__ d______ e_ n_ m____ l_ m_____ D-ş- a-e d-r-r-, e- n- m-r-e l- m-d-c- -------------------------------------- Deşi are dureri, ea nu merge la medic. 0
Ta ostab auto, kuigi tal ei ole raha. D-şi-n---re -a--, e--cum-ăr- --ma--n-. D___ n_ a__ b____ e_ c______ o m______ D-ş- n- a-e b-n-, e- c-m-ă-ă o m-ş-n-. -------------------------------------- Deşi nu are bani, ea cumpără o maşină. 0
Ta on õppinud. Sellele vaatamata ei leia ta töökohta. Ea-- st-d---.-Totu-i n- -ăs-şte un-post. E_ a s_______ T_____ n_ g______ u_ p____ E- a s-u-i-t- T-t-ş- n- g-s-ş-e u- p-s-. ---------------------------------------- Ea a studiat. Totuşi nu găseşte un post. 0
Tal on valud. Sellele vaatamata ei lähe ta arsti juurde. Ea-ar- --reri--To---- n- -e--e-l- -e-ic. E_ a__ d______ T_____ n_ m____ l_ m_____ E- a-e d-r-r-. T-t-ş- n- m-r-e l- m-d-c- ---------------------------------------- Ea are dureri. Totuşi nu merge la medic. 0
Tal ei ole raha. Sellele vaatamata ostab ta auto. E- n-------ani. -o-uşi--u--ă-ă - m--i--. E_ n_ a__ b____ T_____ c______ o m______ E- n- a-e b-n-. T-t-ş- c-m-ă-ă o m-ş-n-. ---------------------------------------- Ea nu are bani. Totuşi cumpără o maşină. 0

Lae alla MP3 (.zip failid)

MP3 eesti + rumeenia (1-100) MP3 rumeenia (1-100)
Videot ei leitud!

Noored õpivad teistmoodi kui vanad

Lapsed õpivad keeli üsna kiiresti. Täiskasvanutel võtab see tavaliselt kauema aega. Kuid lapsed ei õpi täiskasvanutest paremini. Nad lihtsalt õpivad teistmoodi. Uue keele õppimisel saavutab aju üsna palju. Aju peab samaaegselt õppima palju erinevaid asju. Keele õppimisel ei piisa vaid sellele mõtlemisest. Inimene peab õppima uusi sõnu välja ütlema. Seepärast peavad kõneorganid õppima uusi liigutusi. Aju peab õppima toime tulema uute situatsioonidega. Võõras keeles suhtlemine on väljakutse. Kuid täiskasvanud õpivad erinevates eluetappides keeli erinevalt. 20-30-aastaselt on täiskasvanud veel õppimisharjumus. Kool ja õppimine ei ole liiga kauges minevikus. Seega on aju hästi treenitud. Niisiis suudab aju omandada võõrkeeli väga kõrgel tasemel. 40-50-aastased inimesed on juba palu õppinud. Nende ajule on antud kogemused kasuks. Nad suudavad uut materjali hästi seostada vanade teadmistega. Selles vanuses õpib inimene hästi asju, mis on talle juba tuttavad. See võib tähendada näiteks keeli, mis on sarnased keeltega, mida ta on juba varem õppinud. 60- ja 70-aastaselt on tavaliselt inimesel palju vaba aega. Neil on aega palju harjutada. See on aga keelte puhul eriti oluline. Vanemad inimesed õpivad näiteks eriti hästi võõrkeeles kirjutama. Igas eas on võimalik edukalt õppida. Aju suudab luua uusi närvirakke ka pärast puberteediiga. Ja ta naudib seda...