Т- н- с- нам-ра раб--а,-в-п-ек- -- - сл---ала.
Т_ н_ с_ н_____ р______ в______ ч_ е с________
Т- н- с- н-м-р- р-б-т-, в-п-е-и ч- е с-е-в-л-.
----------------------------------------------
Тя не си намира работа, въпреки че е следвала. 0 T-a ---si namir------ta, -y------che--e-------la.T__ n_ s_ n_____ r______ v______ c__ y_ s________T-a n- s- n-m-r- r-b-t-, v-p-e-i c-e y- s-e-v-l-.-------------------------------------------------Tya ne si namira rabota, vypreki che ye sledvala.
Она не может найти работу, несмотря на то, что у неё высшее образование.
Ta ei lähe arsti juurde, kuigi tal on valud.
Т- -- оти---н- ле---- в----ки че -м----лк-.
Т_ н_ о____ н_ л_____ в______ ч_ и__ б_____
Т- н- о-и-а н- л-к-р- в-п-е-и ч- и-а б-л-и-
-------------------------------------------
Тя не отива на лекар, въпреки че има болки. 0 T----- o--va--a-lek--- v-preki---e ------lk-.T__ n_ o____ n_ l_____ v______ c__ i__ b_____T-a n- o-i-a n- l-k-r- v-p-e-i c-e i-a b-l-i----------------------------------------------Tya ne otiva na lekar, vypreki che ima bolki.
У неё высшее образование. Несмотря на это, она не может найти работу.
Tal on valud. Sellele vaatamata ei lähe ta arsti juurde.
Тя и---бо-к-. Въпреки -о----я н----ив------ек--.
Т_ и__ б_____ В______ т___ т_ н_ о____ н_ л_____
Т- и-а б-л-и- В-п-е-и т-в- т- н- о-и-а н- л-к-р-
------------------------------------------------
Тя има болки. Въпреки това тя не отива на лекар. 0 T-a-i-- -ol------------to-- t-- ne ---v- n- -eka-.T__ i__ b_____ V______ t___ t__ n_ o____ n_ l_____T-a i-a b-l-i- V-p-e-i t-v- t-a n- o-i-a n- l-k-r---------------------------------------------------Tya ima bolki. Vypreki tova tya ne otiva na lekar.
Rohkem keeli
Klõpsake lipul!
Tal on valud. Sellele vaatamata ei lähe ta arsti juurde.
Тя има болки. Въпреки това тя не отива на лекар.
Tya ima bolki. Vypreki tova tya ne otiva na lekar.
Lapsed õpivad keeli üsna kiiresti.
Täiskasvanutel võtab see tavaliselt kauema aega.
Kuid lapsed ei õpi täiskasvanutest paremini.
Nad lihtsalt õpivad teistmoodi.
Uue keele õppimisel saavutab aju üsna palju.
Aju peab samaaegselt õppima palju erinevaid asju.
Keele õppimisel ei piisa vaid sellele mõtlemisest.
Inimene peab õppima uusi sõnu välja ütlema.
Seepärast peavad kõneorganid õppima uusi liigutusi.
Aju peab õppima toime tulema uute situatsioonidega.
Võõras keeles suhtlemine on väljakutse.
Kuid täiskasvanud õpivad erinevates eluetappides keeli erinevalt.
20-30-aastaselt on täiskasvanud veel õppimisharjumus.
Kool ja õppimine ei ole liiga kauges minevikus.
Seega on aju hästi treenitud.
Niisiis suudab aju omandada võõrkeeli väga kõrgel tasemel.
40-50-aastased inimesed on juba palu õppinud.
Nende ajule on antud kogemused kasuks.
Nad suudavad uut materjali hästi seostada vanade teadmistega.
Selles vanuses õpib inimene hästi asju, mis on talle juba tuttavad.
See võib tähendada näiteks keeli, mis on sarnased keeltega, mida ta on juba varem õppinud.
60- ja 70-aastaselt on tavaliselt inimesel palju vaba aega.
Neil on aega palju harjutada.
See on aga keelte puhul eriti oluline.
Vanemad inimesed õpivad näiteks eriti hästi võõrkeeles kirjutama.
Igas eas on võimalik edukalt õppida.
Aju suudab luua uusi närvirakke ka pärast puberteediiga.
Ja ta naudib seda...