Vestmik

et Sidesõnad 4   »   no Konjunksjoner 4

97 [üheksakümmend seitse]

Sidesõnad 4

Sidesõnad 4

97 [nittisju / syv og nitti]

Konjunksjoner 4

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti norra Mängi Rohkem
Ta jäi magama, kuigi telekas töötas. H-n-so-n-t-----v-o- -Ve----o på. H__ s______ s___ o_ T___ s__ p__ H-n s-v-e-, s-l- o- T-e- s-o p-. -------------------------------- Han sovnet, selv om TVen sto på. 0
Ta jäi veel, kuigi juba oli hilja. Ha- b-e--s------ d-- -ar-se--. H__ b___ s___ o_ d__ v__ s____ H-n b-e- s-l- o- d-t v-r s-n-. ------------------------------ Han ble, selv om det var sent. 0
Ta ei tulnud, kuigi me leppisime kohtumise kokku. H----om i-k-, --l- ---vi---d-e-a---le. H__ k__ i____ s___ o_ v_ h____ a______ H-n k-m i-k-, s-l- o- v- h-d-e a-t-l-. -------------------------------------- Han kom ikke, selv om vi hadde avtale. 0
Telekas töötas. Sellele vaatamata jäi ta magama. T-en-s-- -å--men -ik-----s---et -an. T___ s__ p__ m__ l______ s_____ h___ T-e- s-o p-, m-n l-k-v-l s-v-e- h-n- ------------------------------------ TVen sto på, men likevel sovnet han. 0
Oli juba hilja. Sellele vaatamata jäi ta veel. De--v---s-n-- men---ke-e------han. D__ v__ s____ m__ l______ b__ h___ D-t v-r s-n-, m-n l-k-v-l b-e h-n- ---------------------------------- Det var sent, men likevel ble han. 0
Me leppisime kohtumise kokku. Sellele vaatamata ta ei tulnud. V- ha--- -- a--ale--L-k-ve--k-m h-n----e. V_ h____ e_ a______ L______ k__ h__ i____ V- h-d-e e- a-t-l-. L-k-v-l k-m h-n i-k-. ----------------------------------------- Vi hadde en avtale. Likevel kom han ikke. 0
Ehkki tal ei ole juhiluba, sõidab ta autoga. H---kjø-e- bil ---- om-ha- i-ke--a----re---rt. H__ k_____ b__ s___ o_ h__ i___ h__ f_________ H-n k-ø-e- b-l s-l- o- h-n i-k- h-r f-r-r-o-t- ---------------------------------------------- Han kjører bil selv om han ikke har førerkort. 0
Ehkki tänav on libe, sõidab ta kiiresti. S-lv-om--ei-n-er gl-tt---ør----a----r-. S___ o_ v____ e_ g____ k_____ h__ f____ S-l- o- v-i-n e- g-a-t k-ø-e- h-n f-r-. --------------------------------------- Selv om veien er glatt kjører han fort. 0
Ehkki ta on purjus, sõidab ta rattaga. H-n sy-l-- se-v--m han--r fu--. H__ s_____ s___ o_ h__ e_ f____ H-n s-k-e- s-l- o- h-n e- f-l-. ------------------------------- Han sykler selv om han er full. 0
Tal ei ole juhiluba. Sellele vaatamata sõidab ta autoga. H-n ----i--e-------ort- Lik-vel-kj--e- -a-----. H__ h__ i___ f_________ L______ k_____ h__ b___ H-n h-r i-k- f-r-r-o-t- L-k-v-l k-ø-e- h-n b-l- ----------------------------------------------- Han har ikke førerkort. Likevel kjører han bil. 0
Tänav on libe. Sellele vaatamata sõidab ta nii kiiresti. V-ie- -r glat-. Li----l---ør---han -å ---t. V____ e_ g_____ L______ k_____ h__ s_ f____ V-i-n e- g-a-t- L-k-v-l k-ø-e- h-n s- f-r-. ------------------------------------------- Veien er glatt. Likevel kjører han så fort. 0
Ta on purjus. Sellele vaatamata sõidab ta rattaga. Han--r --ll- Li---el-syk-er-han. H__ e_ f____ L______ s_____ h___ H-n e- f-l-. L-k-v-l s-k-e- h-n- -------------------------------- Han er full. Likevel sykler han. 0
Ta ei leia töökohta, kuigi ta on õppinud. H----in--r i-ge- s--llin---e-- om-h-- -ar-s------. H__ f_____ i____ s_______ s___ o_ h__ h__ s_______ H-n f-n-e- i-g-n s-i-l-n- s-l- o- h-n h-r s-u-e-t- -------------------------------------------------- Hun finner ingen stilling selv om hun har studert. 0
Ta ei lähe arsti juurde, kuigi tal on valud. Hun -å---kk- -------e- -el-----h-n -ar s-e--e-. H__ g__ i___ t__ l____ s___ o_ h__ h__ s_______ H-n g-r i-k- t-l l-g-n s-l- o- h-n h-r s-e-t-r- ----------------------------------------------- Hun går ikke til legen selv om hun har smerter. 0
Ta ostab auto, kuigi tal ei ole raha. Hu--kj------i- s-lv--- ----i------r--enger. H__ k_____ b__ s___ o_ h__ i___ h__ p______ H-n k-ø-e- b-l s-l- o- h-n i-k- h-r p-n-e-. ------------------------------------------- Hun kjøper bil selv om hun ikke har penger. 0
Ta on õppinud. Sellele vaatamata ei leia ta töökohta. Hun --- ---d-rt. -i--vel--inn-- hun i--en stilling. H__ h__ s_______ L______ f_____ h__ i____ s________ H-n h-r s-u-e-t- L-k-v-l f-n-e- h-n i-g-n s-i-l-n-. --------------------------------------------------- Hun har studert. Likevel finner hun ingen stilling. 0
Tal on valud. Sellele vaatamata ei lähe ta arsti juurde. H-n-h-r --er-er. Like--l --r---n -----t-l -ege-. H__ h__ s_______ L______ g__ h__ i___ t__ l_____ H-n h-r s-e-t-r- L-k-v-l g-r h-n i-k- t-l l-g-n- ------------------------------------------------ Hun har smerter. Likevel går hun ikke til legen. 0
Tal ei ole raha. Sellele vaatamata ostab ta auto. Hu----- --gen-pe----- -ik-v-l-k------h-n bi-. H__ h__ i____ p______ L______ k_____ h__ b___ H-n h-r i-g-n p-n-e-. L-k-v-l k-ø-e- h-n b-l- --------------------------------------------- Hun har ingen penger. Likevel kjøper hun bil. 0

Lae alla MP3 (.zip failid)

MP3 eesti + norra (1-100) MP3 norra (1-100)
Videot ei leitud!

Noored õpivad teistmoodi kui vanad

Lapsed õpivad keeli üsna kiiresti. Täiskasvanutel võtab see tavaliselt kauema aega. Kuid lapsed ei õpi täiskasvanutest paremini. Nad lihtsalt õpivad teistmoodi. Uue keele õppimisel saavutab aju üsna palju. Aju peab samaaegselt õppima palju erinevaid asju. Keele õppimisel ei piisa vaid sellele mõtlemisest. Inimene peab õppima uusi sõnu välja ütlema. Seepärast peavad kõneorganid õppima uusi liigutusi. Aju peab õppima toime tulema uute situatsioonidega. Võõras keeles suhtlemine on väljakutse. Kuid täiskasvanud õpivad erinevates eluetappides keeli erinevalt. 20-30-aastaselt on täiskasvanud veel õppimisharjumus. Kool ja õppimine ei ole liiga kauges minevikus. Seega on aju hästi treenitud. Niisiis suudab aju omandada võõrkeeli väga kõrgel tasemel. 40-50-aastased inimesed on juba palu õppinud. Nende ajule on antud kogemused kasuks. Nad suudavad uut materjali hästi seostada vanade teadmistega. Selles vanuses õpib inimene hästi asju, mis on talle juba tuttavad. See võib tähendada näiteks keeli, mis on sarnased keeltega, mida ta on juba varem õppinud. 60- ja 70-aastaselt on tavaliselt inimesel palju vaba aega. Neil on aega palju harjutada. See on aga keelte puhul eriti oluline. Vanemad inimesed õpivad näiteks eriti hästi võõrkeeles kirjutama. Igas eas on võimalik edukalt õppida. Aju suudab luua uusi närvirakke ka pärast puberteediiga. Ja ta naudib seda...