Vestmik

et Sidesõnad 4   »   no Konjunksjoner 4

97 [üheksakümmend seitse]

Sidesõnad 4

Sidesõnad 4

97 [nittisju / syv og nitti]

Konjunksjoner 4

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti norra Mängi Rohkem
Ta jäi magama, kuigi telekas töötas. H-- s--n-t--s-l- om---e----o-p-. Han sovnet, selv om TVen sto på. H-n s-v-e-, s-l- o- T-e- s-o p-. -------------------------------- Han sovnet, selv om TVen sto på. 0
Ta jäi veel, kuigi juba oli hilja. H---b-----e---o- det var-sent. Han ble, selv om det var sent. H-n b-e- s-l- o- d-t v-r s-n-. ------------------------------ Han ble, selv om det var sent. 0
Ta ei tulnud, kuigi me leppisime kohtumise kokku. H-n--o- ik-e---e-v----v--hadde-avta--. Han kom ikke, selv om vi hadde avtale. H-n k-m i-k-, s-l- o- v- h-d-e a-t-l-. -------------------------------------- Han kom ikke, selv om vi hadde avtale. 0
Telekas töötas. Sellele vaatamata jäi ta magama. TVe- -to p---m-- -i--v-l--o---t-h--. TVen sto på, men likevel sovnet han. T-e- s-o p-, m-n l-k-v-l s-v-e- h-n- ------------------------------------ TVen sto på, men likevel sovnet han. 0
Oli juba hilja. Sellele vaatamata jäi ta veel. Det-var se--,-men-----ve----e h-n. Det var sent, men likevel ble han. D-t v-r s-n-, m-n l-k-v-l b-e h-n- ---------------------------------- Det var sent, men likevel ble han. 0
Me leppisime kohtumise kokku. Sellele vaatamata ta ei tulnud. Vi had-e en---t-le. L----e- --- han-i---. Vi hadde en avtale. Likevel kom han ikke. V- h-d-e e- a-t-l-. L-k-v-l k-m h-n i-k-. ----------------------------------------- Vi hadde en avtale. Likevel kom han ikke. 0
Ehkki tal ei ole juhiluba, sõidab ta autoga. Han kj--er --- se-- om---- -kk--h-r--ør-rko--. Han kjører bil selv om han ikke har førerkort. H-n k-ø-e- b-l s-l- o- h-n i-k- h-r f-r-r-o-t- ---------------------------------------------- Han kjører bil selv om han ikke har førerkort. 0
Ehkki tänav on libe, sõidab ta kiiresti. S--- -- -e----e--gl-t- kj---r--a- --rt. Selv om veien er glatt kjører han fort. S-l- o- v-i-n e- g-a-t k-ø-e- h-n f-r-. --------------------------------------- Selv om veien er glatt kjører han fort. 0
Ehkki ta on purjus, sõidab ta rattaga. Ha---ykle----lv-om ha--er--ul-. Han sykler selv om han er full. H-n s-k-e- s-l- o- h-n e- f-l-. ------------------------------- Han sykler selv om han er full. 0
Tal ei ole juhiluba. Sellele vaatamata sõidab ta autoga. H-- -a--ikke fø-e--o--.--ik--el---ø--r-h---b-l. Han har ikke førerkort. Likevel kjører han bil. H-n h-r i-k- f-r-r-o-t- L-k-v-l k-ø-e- h-n b-l- ----------------------------------------------- Han har ikke førerkort. Likevel kjører han bil. 0
Tänav on libe. Sellele vaatamata sõidab ta nii kiiresti. Vei-- e- g-a-t.-----vel --ø-er-han -å-f-rt. Veien er glatt. Likevel kjører han så fort. V-i-n e- g-a-t- L-k-v-l k-ø-e- h-n s- f-r-. ------------------------------------------- Veien er glatt. Likevel kjører han så fort. 0
Ta on purjus. Sellele vaatamata sõidab ta rattaga. Han--r ----- -i-e--l---kler-han. Han er full. Likevel sykler han. H-n e- f-l-. L-k-v-l s-k-e- h-n- -------------------------------- Han er full. Likevel sykler han. 0
Ta ei leia töökohta, kuigi ta on õppinud. H-n-f-n----in--- st-ll--g---lv o---u---ar-st--ert. Hun finner ingen stilling selv om hun har studert. H-n f-n-e- i-g-n s-i-l-n- s-l- o- h-n h-r s-u-e-t- -------------------------------------------------- Hun finner ingen stilling selv om hun har studert. 0
Ta ei lähe arsti juurde, kuigi tal on valud. H-- går -----til--e--- -e-v -- h-n-------erter. Hun går ikke til legen selv om hun har smerter. H-n g-r i-k- t-l l-g-n s-l- o- h-n h-r s-e-t-r- ----------------------------------------------- Hun går ikke til legen selv om hun har smerter. 0
Ta ostab auto, kuigi tal ei ole raha. H-n-----e----l-s--- -m--u- i-k- --r pen--r. Hun kjøper bil selv om hun ikke har penger. H-n k-ø-e- b-l s-l- o- h-n i-k- h-r p-n-e-. ------------------------------------------- Hun kjøper bil selv om hun ikke har penger. 0
Ta on õppinud. Sellele vaatamata ei leia ta töökohta. H-n ha---t-de----Like--l --nn---h-n ----n--t---ing. Hun har studert. Likevel finner hun ingen stilling. H-n h-r s-u-e-t- L-k-v-l f-n-e- h-n i-g-n s-i-l-n-. --------------------------------------------------- Hun har studert. Likevel finner hun ingen stilling. 0
Tal on valud. Sellele vaatamata ei lähe ta arsti juurde. Hu- h-- sme------Like--l gå- --n-ik------ -eg-n. Hun har smerter. Likevel går hun ikke til legen. H-n h-r s-e-t-r- L-k-v-l g-r h-n i-k- t-l l-g-n- ------------------------------------------------ Hun har smerter. Likevel går hun ikke til legen. 0
Tal ei ole raha. Sellele vaatamata ostab ta auto. H-n har in--- ---ge-.---kev-- k---er--un bil. Hun har ingen penger. Likevel kjøper hun bil. H-n h-r i-g-n p-n-e-. L-k-v-l k-ø-e- h-n b-l- --------------------------------------------- Hun har ingen penger. Likevel kjøper hun bil. 0

Lae alla MP3 (.zip failid)

Videot ei leitud!

Noored õpivad teistmoodi kui vanad

Lapsed õpivad keeli üsna kiiresti. Täiskasvanutel võtab see tavaliselt kauema aega. Kuid lapsed ei õpi täiskasvanutest paremini. Nad lihtsalt õpivad teistmoodi. Uue keele õppimisel saavutab aju üsna palju. Aju peab samaaegselt õppima palju erinevaid asju. Keele õppimisel ei piisa vaid sellele mõtlemisest. Inimene peab õppima uusi sõnu välja ütlema. Seepärast peavad kõneorganid õppima uusi liigutusi. Aju peab õppima toime tulema uute situatsioonidega. Võõras keeles suhtlemine on väljakutse. Kuid täiskasvanud õpivad erinevates eluetappides keeli erinevalt. 20-30-aastaselt on täiskasvanud veel õppimisharjumus. Kool ja õppimine ei ole liiga kauges minevikus. Seega on aju hästi treenitud. Niisiis suudab aju omandada võõrkeeli väga kõrgel tasemel. 40-50-aastased inimesed on juba palu õppinud. Nende ajule on antud kogemused kasuks. Nad suudavad uut materjali hästi seostada vanade teadmistega. Selles vanuses õpib inimene hästi asju, mis on talle juba tuttavad. See võib tähendada näiteks keeli, mis on sarnased keeltega, mida ta on juba varem õppinud. 60- ja 70-aastaselt on tavaliselt inimesel palju vaba aega. Neil on aega palju harjutada. See on aga keelte puhul eriti oluline. Vanemad inimesed õpivad näiteks eriti hästi võõrkeeles kirjutama. Igas eas on võimalik edukalt õppida. Aju suudab luua uusi närvirakke ka pärast puberteediiga. Ja ta naudib seda...