Vestmik

et Sidesõnad 4   »   nn Konjunksjonar 4

97 [üheksakümmend seitse]

Sidesõnad 4

Sidesõnad 4

97 [nittisju / sju og nitti]

Konjunksjonar 4

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti nynorsk Mängi Rohkem
Ta jäi magama, kuigi telekas töötas. H-----v-a -jø-- om -V-n sto--å. H__ s____ s____ o_ T___ s__ p__ H-n s-v-a s-ø-v o- T-e- s-o p-. ------------------------------- Han sovna sjølv om TVen sto på. 0
Ta jäi veel, kuigi juba oli hilja. H-n-v--- ve--n---ei s-u--,--j-l---m--e--va- -ei-t. H__ v___ v______ e_ s_____ s____ o_ d__ v__ s_____ H-n v-r- v-r-n-e e- s-u-d- s-ø-v o- d-t v-r s-i-t- -------------------------------------------------- Han vart verande ei stund, sjølv om det var seint. 0
Ta ei tulnud, kuigi me leppisime kohtumise kokku. Ha- -om-i-k-e- ---lv--- vi-h---- e-----a-e. H__ k__ i_____ s____ o_ v_ h____ e_ a______ H-n k-m i-k-e- s-ø-v o- v- h-d-e e- a-t-l-. ------------------------------------------- Han kom ikkje, sjølv om vi hadde ei avtale. 0
Telekas töötas. Sellele vaatamata jäi ta magama. TV-- s-- --,-m-n h-n sov-a-like-e-. T___ s__ p__ m__ h__ s____ l_______ T-e- s-o p-, m-n h-n s-v-a l-k-v-l- ----------------------------------- TVen sto på, men han sovna likevel. 0
Oli juba hilja. Sellele vaatamata jäi ta veel. Det --- se--t,--e--h-- --r---er-n-e li-e-e-. D__ v__ s_____ m__ h__ v___ v______ l_______ D-t v-r s-i-t- m-n h-n v-r- v-r-n-e l-k-v-l- -------------------------------------------- Det var seint, men han vart verande likevel. 0
Me leppisime kohtumise kokku. Sellele vaatamata ta ei tulnud. V- h-d----- -v-al-, -en h-n k-m-i-k-e ---e-el. V_ h____ e_ a______ m__ h__ k__ i____ l_______ V- h-d-e e- a-t-l-, m-n h-n k-m i-k-e l-k-v-l- ---------------------------------------------- Vi hadde ei avtale, men han kom ikkje likevel. 0
Ehkki tal ei ole juhiluba, sõidab ta autoga. Ha- k-y----bil -j----om-h-- -k--e ha- f-r---o--. H__ k_____ b__ s____ o_ h__ i____ h__ f_________ H-n k-y-e- b-l s-ø-v o- h-n i-k-e h-r f-r-r-o-t- ------------------------------------------------ Han køyrer bil sjølv om han ikkje har førarkort. 0
Ehkki tänav on libe, sõidab ta kiiresti. S--l--o-----e- -- --a-t- -øyrer-h-n fo-t. S____ o_ v____ e_ g_____ k_____ h__ f____ S-ø-v o- v-g-n e- g-a-t- k-y-e- h-n f-r-. ----------------------------------------- Sjølv om vegen er glatt, køyrer han fort. 0
Ehkki ta on purjus, sõidab ta rattaga. Sj-lv -m---- -r --l-,--yk-a--h--. S____ o_ h__ e_ f____ s_____ h___ S-ø-v o- h-n e- f-l-, s-k-a- h-n- --------------------------------- Sjølv om han er full, syklar han. 0
Tal ei ole juhiluba. Sellele vaatamata sõidab ta autoga. H-n-har ik--e før--ko--.--i-ev-- -øyre------b--. H__ h__ i____ f_________ L______ k_____ h__ b___ H-n h-r i-k-e f-r-r-o-t- L-k-v-l k-y-e- h-n b-l- ------------------------------------------------ Han har ikkje førarkort. Likevel køyrer han bil. 0
Tänav on libe. Sellele vaatamata sõidab ta nii kiiresti. V-gen--r-g-a--. --k--el k-yre- -an --- ---t. V____ e_ g_____ L______ k_____ h__ f__ f____ V-g-n e- g-a-t- L-k-v-l k-y-e- h-n f-r f-r-. -------------------------------------------- Vegen er glatt. Likevel køyrer han for fort. 0
Ta on purjus. Sellele vaatamata sõidab ta rattaga. Ha- er ful---L--e--l sy-l-r ha-. H__ e_ f____ L______ s_____ h___ H-n e- f-l-. L-k-v-l s-k-a- h-n- -------------------------------- Han er full. Likevel syklar han. 0
Ta ei leia töökohta, kuigi ta on õppinud. Ho-f-nn i---e-arbeid- s--lv-o------ar---u--rt. H_ f___ i____ a______ s____ o_ h_ h__ s_______ H- f-n- i-k-e a-b-i-, s-ø-v o- h- h-r s-u-e-t- ---------------------------------------------- Ho finn ikkje arbeid, sjølv om ho har studert. 0
Ta ei lähe arsti juurde, kuigi tal on valud. H- går --k-e-t-- leg-n- sj--- -m--o-ha------t. H_ g__ i____ t__ l_____ s____ o_ h_ h__ v_____ H- g-r i-k-e t-l l-g-n- s-ø-v o- h- h-r v-n-t- ---------------------------------------------- Ho går ikkje til legen, sjølv om ho har vondt. 0
Ta ostab auto, kuigi tal ei ole raha. H-----per b-l, s-ø-v-o- -o ik--- h-r---ngar. H_ k_____ b___ s____ o_ h_ i____ h__ p______ H- k-ø-e- b-l- s-ø-v o- h- i-k-e h-r p-n-a-. -------------------------------------------- Ho kjøper bil, sjølv om ho ikkje har pengar. 0
Ta on õppinud. Sellele vaatamata ei leia ta töökohta. H- har ---d---.-L---ve--finn ---------a-bei-. H_ h__ s_______ L______ f___ h_ i____ a______ H- h-r s-u-e-t- L-k-v-l f-n- h- i-k-e a-b-i-. --------------------------------------------- Ho har studert. Likevel finn ho ikkje arbeid. 0
Tal on valud. Sellele vaatamata ei lähe ta arsti juurde. Ho-har ---dt--Li-e-el---- -o----j- -il ---en. H_ h__ v_____ L______ g__ h_ i____ t__ l_____ H- h-r v-n-t- L-k-v-l g-r h- i-k-e t-l l-g-n- --------------------------------------------- Ho har vondt. Likevel går ho ikkje til legen. 0
Tal ei ole raha. Sellele vaatamata ostab ta auto. Ho---- i---- penga-. L-k---l k--per ho-b-l. H_ h__ i____ p______ L______ k_____ h_ b___ H- h-r i-k-e p-n-a-. L-k-v-l k-ø-e- h- b-l- ------------------------------------------- Ho har ikkje pengar. Likevel kjøper ho bil. 0

Lae alla MP3 (.zip failid)

MP3 eesti + nynorsk (1-100) MP3 nynorsk (1-100)
Videot ei leitud!

Noored õpivad teistmoodi kui vanad

Lapsed õpivad keeli üsna kiiresti. Täiskasvanutel võtab see tavaliselt kauema aega. Kuid lapsed ei õpi täiskasvanutest paremini. Nad lihtsalt õpivad teistmoodi. Uue keele õppimisel saavutab aju üsna palju. Aju peab samaaegselt õppima palju erinevaid asju. Keele õppimisel ei piisa vaid sellele mõtlemisest. Inimene peab õppima uusi sõnu välja ütlema. Seepärast peavad kõneorganid õppima uusi liigutusi. Aju peab õppima toime tulema uute situatsioonidega. Võõras keeles suhtlemine on väljakutse. Kuid täiskasvanud õpivad erinevates eluetappides keeli erinevalt. 20-30-aastaselt on täiskasvanud veel õppimisharjumus. Kool ja õppimine ei ole liiga kauges minevikus. Seega on aju hästi treenitud. Niisiis suudab aju omandada võõrkeeli väga kõrgel tasemel. 40-50-aastased inimesed on juba palu õppinud. Nende ajule on antud kogemused kasuks. Nad suudavad uut materjali hästi seostada vanade teadmistega. Selles vanuses õpib inimene hästi asju, mis on talle juba tuttavad. See võib tähendada näiteks keeli, mis on sarnased keeltega, mida ta on juba varem õppinud. 60- ja 70-aastaselt on tavaliselt inimesel palju vaba aega. Neil on aega palju harjutada. See on aga keelte puhul eriti oluline. Vanemad inimesed õpivad näiteks eriti hästi võõrkeeles kirjutama. Igas eas on võimalik edukalt õppida. Aju suudab luua uusi närvirakke ka pärast puberteediiga. Ja ta naudib seda...