Vestmik

et Sidesõnad 4   »   sl Vezniki 4

97 [üheksakümmend seitse]

Sidesõnad 4

Sidesõnad 4

97 [sedemindevetdeset]

Vezniki 4

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti sloveeni Mängi Rohkem
Ta jäi magama, kuigi telekas töötas. Z-spal je- -epra- -- bil --le-iz-r -k--plje-. Z_____ j__ č_____ j_ b__ t________ v_________ Z-s-a- j-, č-p-a- j- b-l t-l-v-z-r v-l-p-j-n- --------------------------------------------- Zaspal je, čeprav je bil televizor vklopljen. 0
Ta jäi veel, kuigi juba oli hilja. Š- je -----, če--a- je bilo -e--ozn-. Š_ j_ o_____ č_____ j_ b___ ž_ p_____ Š- j- o-t-l- č-p-a- j- b-l- ž- p-z-o- ------------------------------------- Še je ostal, čeprav je bilo že pozno. 0
Ta ei tulnud, kuigi me leppisime kohtumise kokku. Ni -ri-el-----ra---mo -----g-vo-i-i. N_ p______ č_____ s__ s_ d__________ N- p-i-e-, č-p-a- s-o s- d-g-v-r-l-. ------------------------------------ Ni prišel, čeprav smo se dogovorili. 0
Telekas töötas. Sellele vaatamata jäi ta magama. T--e-izo--je--i--pri-g--- -l-ub temu--- --sp-l. T________ j_ b__ p_______ K____ t___ j_ z______ T-l-v-z-r j- b-l p-i-g-n- K-j-b t-m- j- z-s-a-. ----------------------------------------------- Televizor je bil prižgan. Kljub temu je zaspal. 0
Oli juba hilja. Sellele vaatamata jäi ta veel. Bi-o -e ž- pozno- K---b t-mu-------o--a-. B___ j_ ž_ p_____ K____ t___ j_ š_ o_____ B-l- j- ž- p-z-o- K-j-b t-m- j- š- o-t-l- ----------------------------------------- Bilo je že pozno. Kljub temu je še ostal. 0
Me leppisime kohtumise kokku. Sellele vaatamata ta ei tulnud. D---v-r----s----e----j-b -e---n- -rišel. D_________ s__ s__ K____ t___ n_ p______ D-g-v-r-l- s-o s-. K-j-b t-m- n- p-i-e-. ---------------------------------------- Dogovorili smo se. Kljub temu ni prišel. 0
Ehkki tal ei ole juhiluba, sõidab ta autoga. Č-pr-v-nima vozn--k-ga -ovol-e-ja,-vozi-a---. Č_____ n___ v_________ d__________ v___ a____ Č-p-a- n-m- v-z-i-k-g- d-v-l-e-j-, v-z- a-t-. --------------------------------------------- Čeprav nima vozniškega dovoljenja, vozi avto. 0
Ehkki tänav on libe, sõidab ta kiiresti. Č--r---j- c-s---spo-zk-, v--i-hit-o. Č_____ j_ c____ s_______ v___ h_____ Č-p-a- j- c-s-a s-o-z-a- v-z- h-t-o- ------------------------------------ Čeprav je cesta spolzka, vozi hitro. 0
Ehkki ta on purjus, sõidab ta rattaga. Č-p-a- -e-p---n,-se pel---s k--e---. Č_____ j_ p_____ s_ p____ s k_______ Č-p-a- j- p-j-n- s- p-l-e s k-l-s-m- ------------------------------------ Čeprav je pijan, se pelje s kolesom. 0
Tal ei ole juhiluba. Sellele vaatamata sõidab ta autoga. On---ma--o-ni---ga d-v-l-en-a.--l--- -em--v-z- a--o. O_ n___ v_________ d__________ K____ t___ v___ a____ O- n-m- v-z-i-k-g- d-v-l-e-j-. K-j-b t-m- v-z- a-t-. ---------------------------------------------------- On nima vozniškega dovoljenja. Kljub temu vozi avto. 0
Tänav on libe. Sellele vaatamata sõidab ta nii kiiresti. C-st- j- s---zk-. Kl-u- ---u -oz- -a---hitro. C____ j_ s_______ K____ t___ v___ t___ h_____ C-s-a j- s-o-z-a- K-j-b t-m- v-z- t-k- h-t-o- --------------------------------------------- Cesta je spolzka. Kljub temu vozi tako hitro. 0
Ta on purjus. Sellele vaatamata sõidab ta rattaga. On -- pij-n- K--u- t--- s--p-lje --k-les-m. O_ j_ p_____ K____ t___ s_ p____ s k_______ O- j- p-j-n- K-j-b t-m- s- p-l-e s k-l-s-m- ------------------------------------------- On je pijan. Kljub temu se pelje s kolesom. 0
Ta ei leia töökohta, kuigi ta on õppinud. Noben--s----- -e-n--d-,--ep-av--e š--di-ala. N_____ s_____ n_ n_____ č_____ j_ š_________ N-b-n- s-u-b- n- n-j-e- č-p-a- j- š-u-i-a-a- -------------------------------------------- Nobene službe ne najde, čeprav je študirala. 0
Ta ei lähe arsti juurde, kuigi tal on valud. O---n- gr- - -dra-ni-u, --p-av č--i--o-e-in-. O__ n_ g__ k z_________ č_____ č___ b________ O-a n- g-e k z-r-v-i-u- č-p-a- č-t- b-l-č-n-. --------------------------------------------- Ona ne gre k zdravniku, čeprav čuti bolečine. 0
Ta ostab auto, kuigi tal ei ole raha. O---ku-u-e--vto--č-prav -----d-na---. O__ k_____ a____ č_____ n___ d_______ O-a k-p-j- a-t-, č-p-a- n-m- d-n-r-a- ------------------------------------- Ona kupuje avto, čeprav nima denarja. 0
Ta on õppinud. Sellele vaatamata ei leia ta töökohta. Štud---l--je.-K-j-b --m- ne n-jd- -oben- sl-ž--. Š________ j__ K____ t___ n_ n____ n_____ s______ Š-u-i-a-a j-. K-j-b t-m- n- n-j-e n-b-n- s-u-b-. ------------------------------------------------ Študirala je. Kljub temu ne najde nobene službe. 0
Tal on valud. Sellele vaatamata ei lähe ta arsti juurde. On-----i -ole--ne. -l-ub -em- ne gr- k zdravn--u. O__ č___ b________ K____ t___ n_ g__ k z_________ O-a č-t- b-l-č-n-. K-j-b t-m- n- g-e k z-r-v-i-u- ------------------------------------------------- Ona čuti bolečine. Kljub temu ne gre k zdravniku. 0
Tal ei ole raha. Sellele vaatamata ostab ta auto. On- n-m- de-a--a---lj-b temu-k--u---a-t-. O__ n___ d_______ K____ t___ k_____ a____ O-a n-m- d-n-r-a- K-j-b t-m- k-p-j- a-t-. ----------------------------------------- Ona nima denarja. Kljub temu kupuje avto. 0

Lae alla MP3 (.zip failid)

MP3 eesti + sloveeni (1-100) MP3 sloveeni (1-100)
Videot ei leitud!

Noored õpivad teistmoodi kui vanad

Lapsed õpivad keeli üsna kiiresti. Täiskasvanutel võtab see tavaliselt kauema aega. Kuid lapsed ei õpi täiskasvanutest paremini. Nad lihtsalt õpivad teistmoodi. Uue keele õppimisel saavutab aju üsna palju. Aju peab samaaegselt õppima palju erinevaid asju. Keele õppimisel ei piisa vaid sellele mõtlemisest. Inimene peab õppima uusi sõnu välja ütlema. Seepärast peavad kõneorganid õppima uusi liigutusi. Aju peab õppima toime tulema uute situatsioonidega. Võõras keeles suhtlemine on väljakutse. Kuid täiskasvanud õpivad erinevates eluetappides keeli erinevalt. 20-30-aastaselt on täiskasvanud veel õppimisharjumus. Kool ja õppimine ei ole liiga kauges minevikus. Seega on aju hästi treenitud. Niisiis suudab aju omandada võõrkeeli väga kõrgel tasemel. 40-50-aastased inimesed on juba palu õppinud. Nende ajule on antud kogemused kasuks. Nad suudavad uut materjali hästi seostada vanade teadmistega. Selles vanuses õpib inimene hästi asju, mis on talle juba tuttavad. See võib tähendada näiteks keeli, mis on sarnased keeltega, mida ta on juba varem õppinud. 60- ja 70-aastaselt on tavaliselt inimesel palju vaba aega. Neil on aega palju harjutada. See on aga keelte puhul eriti oluline. Vanemad inimesed õpivad näiteks eriti hästi võõrkeeles kirjutama. Igas eas on võimalik edukalt õppida. Aju suudab luua uusi närvirakke ka pärast puberteediiga. Ja ta naudib seda...