Vestmik

et Sidesõnad 4   »   af Voegwoorde 4

97 [üheksakümmend seitse]

Sidesõnad 4

Sidesõnad 4

97 [sewe en negentig]

Voegwoorde 4

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti afrikaani Mängi Rohkem
Ta jäi magama, kuigi telekas töötas. H--h-- -an--ie --a-- g-r-a-,--l --s --- ----o- aan. H_ h__ a__ d__ s____ g______ a_ w__ d__ t_ n__ a___ H- h-t a-n d-e s-a-p g-r-a-, a- w-s d-e t- n-g a-n- --------------------------------------------------- Hy het aan die slaap geraak, al was die tv nog aan. 0
Ta jäi veel, kuigi juba oli hilja. Hy-h-----g-g--l-,-al-was-dit-a--l--t. H_ h__ n__ g_____ a_ w__ d__ a_ l____ H- h-t n-g g-b-y- a- w-s d-t a- l-a-. ------------------------------------- Hy het nog gebly, al was dit al laat. 0
Ta ei tulnud, kuigi me leppisime kohtumise kokku. H--he----- ---o--n-e---l -----n- ’- afs-r-ak----a-. H_ h__ n__ g____ n___ a_ h__ o__ ’_ a_______ g_____ H- h-t n-e g-k-m n-e- a- h-t o-s ’- a-s-r-a- g-h-d- --------------------------------------------------- Hy het nie gekom nie, al het ons ’n afspraak gehad. 0
Telekas töötas. Sellele vaatamata jäi ta magama. D-e tv---- -an--Te- -pyt- --ar-an--e- -- aa----e s--ap ge--ak. D__ t_ w__ a___ T__ s____ d______ h__ h_ a__ d__ s____ g______ D-e t- w-s a-n- T-n s-y-e d-a-v-n h-t h- a-n d-e s-a-p g-r-a-. -------------------------------------------------------------- Die tv was aan. Ten spyte daarvan het hy aan die slaap geraak. 0
Oli juba hilja. Sellele vaatamata jäi ta veel. Hy-wa- ---d- -aa-.---g --t-h- ----g-b--. H_ w__ r____ l____ T__ h__ h_ n__ g_____ H- w-s r-e-s l-a-. T-g h-t h- n-g g-b-y- ---------------------------------------- Hy was reeds laat. Tog het hy nog gebly. 0
Me leppisime kohtumise kokku. Sellele vaatamata ta ei tulnud. O-s------n -f-----------d--To--h-t h- --- --k-----e. O__ h__ ’_ a_______ g_____ T__ h__ h_ n__ g____ n___ O-s h-t ’- a-s-r-a- g-h-d- T-g h-t h- n-e g-k-m n-e- ---------------------------------------------------- Ons het ’n afspraak gehad. Tog het hy nie gekom nie. 0
Ehkki tal ei ole juhiluba, sõidab ta autoga. A- h----- n-- ----yb---s---e, b-s---r -y-di---o--r. A_ h__ h_ n__ ’_ r______ n___ b______ h_ d__ m_____ A- h-t h- n-e ’- r-b-w-s n-e- b-s-u-r h- d-e m-t-r- --------------------------------------------------- Al het hy nie ’n rybewys nie, bestuur hy die motor. 0
Ehkki tänav on libe, sõidab ta kiiresti. A- -s--ie -tra-t --ad- r- h- v--n--. A_ i_ d__ s_____ g____ r_ h_ v______ A- i- d-e s-r-a- g-a-, r- h- v-n-i-. ------------------------------------ Al is die straat glad, ry hy vinnig. 0
Ehkki ta on purjus, sõidab ta rattaga. Al-i--h----o-k--r- -y f-et-. A_ i_ h_ d_____ r_ h_ f_____ A- i- h- d-o-k- r- h- f-e-s- ---------------------------- Al is hy dronk, ry hy fiets. 0
Tal ei ole juhiluba. Sellele vaatamata sõidab ta autoga. H--h-- ------y-ewys ---. --n --y-- --a---n----t-ur hy-die --t-r. H_ h__ g___ r______ n___ T__ s____ d______ b______ h_ d__ m_____ H- h-t g-e- r-b-w-s n-e- T-n s-y-e d-a-v-n b-s-u-r h- d-e m-t-r- ---------------------------------------------------------------- Hy het geen rybewys nie. Ten spyte daarvan bestuur hy die motor. 0
Tänav on libe. Sellele vaatamata sõidab ta nii kiiresti. Die-st---- i--gl--- Te- s-y-e---a--a- ----y-vi--ig. D__ s_____ i_ g____ T__ s____ d______ r_ h_ v______ D-e s-r-a- i- g-a-. T-n s-y-e d-a-v-n r- h- v-n-i-. --------------------------------------------------- Die straat is glad. Ten spyte daarvan ry hy vinnig. 0
Ta on purjus. Sellele vaatamata sõidab ta rattaga. Hy-i- --o-k----n---yte daa-va- ry hy-f--ts. H_ i_ d_____ T__ s____ d______ r_ h_ f_____ H- i- d-o-k- T-n s-y-e d-a-v-n r- h- f-e-s- ------------------------------------------- Hy is dronk. Ten spyte daarvan ry hy fiets. 0
Ta ei leia töökohta, kuigi ta on õppinud. Sy v--- --e --rk-nie- a-------y-ge--ude--. S_ v___ n__ w___ n___ a_ h__ s_ g_________ S- v-n- n-e w-r- n-e- a- h-t s- g-s-u-e-r- ------------------------------------------ Sy vind nie werk nie, al het sy gestudeer. 0
Ta ei lähe arsti juurde, kuigi tal on valud. Sy -a---n---n- ’n d--t-r---e-ni-- ---h-t--- p--. S_ g___ n__ n_ ’_ d_____ t__ n___ a_ h__ s_ p___ S- g-a- n-e n- ’- d-k-e- t-e n-e- a- h-t s- p-n- ------------------------------------------------ Sy gaan nie na ’n dokter toe nie, al het sy pyn. 0
Ta ostab auto, kuigi tal ei ole raha. S- k-op -n--ot--- -l --t sy --- -e----i-. S_ k___ ’_ m_____ a_ h__ s_ n__ g___ n___ S- k-o- ’- m-t-r- a- h-t s- n-e g-l- n-e- ----------------------------------------- Sy koop ’n motor, al het sy nie geld nie. 0
Ta on õppinud. Sellele vaatamata ei leia ta töökohta. S----- --stud---- --- spyte-daa-v-- v--- sy------we------. S_ h__ g_________ T__ s____ d______ v___ s_ g___ w___ n___ S- h-t g-s-u-e-r- T-n s-y-e d-a-v-n v-n- s- g-e- w-r- n-e- ---------------------------------------------------------- Sy het gestudeer. Ten spyte daarvan vind sy geen werk nie. 0
Tal on valud. Sellele vaatamata ei lähe ta arsti juurde. S- --t-p-n. Ten--py---------n g--n--- --- -- -ie --k--r-t-e -ie. S_ h__ p___ T__ s____ d______ g___ s_ n__ n_ d__ d_____ t__ n___ S- h-t p-n- T-n s-y-e d-a-v-n g-a- s- n-e n- d-e d-k-e- t-e n-e- ---------------------------------------------------------------- Sy het pyn. Ten spyte daarvan gaan sy nie na die dokter toe nie. 0
Tal ei ole raha. Sellele vaatamata ostab ta auto. Sy-h-t --en-g------e.---n-----e daar--- -o-p sy ----o--r. S_ h__ g___ g___ n___ T__ s____ d______ k___ s_ ’_ m_____ S- h-t g-e- g-l- n-e- T-n s-y-e d-a-v-n k-o- s- ’- m-t-r- --------------------------------------------------------- Sy het geen geld nie. Ten spyte daarvan koop sy ’n motor. 0

Lae alla MP3 (.zip failid)

MP3 eesti + afrikaani (1-100) MP3 afrikaani (1-100)
Videot ei leitud!

Noored õpivad teistmoodi kui vanad

Lapsed õpivad keeli üsna kiiresti. Täiskasvanutel võtab see tavaliselt kauema aega. Kuid lapsed ei õpi täiskasvanutest paremini. Nad lihtsalt õpivad teistmoodi. Uue keele õppimisel saavutab aju üsna palju. Aju peab samaaegselt õppima palju erinevaid asju. Keele õppimisel ei piisa vaid sellele mõtlemisest. Inimene peab õppima uusi sõnu välja ütlema. Seepärast peavad kõneorganid õppima uusi liigutusi. Aju peab õppima toime tulema uute situatsioonidega. Võõras keeles suhtlemine on väljakutse. Kuid täiskasvanud õpivad erinevates eluetappides keeli erinevalt. 20-30-aastaselt on täiskasvanud veel õppimisharjumus. Kool ja õppimine ei ole liiga kauges minevikus. Seega on aju hästi treenitud. Niisiis suudab aju omandada võõrkeeli väga kõrgel tasemel. 40-50-aastased inimesed on juba palu õppinud. Nende ajule on antud kogemused kasuks. Nad suudavad uut materjali hästi seostada vanade teadmistega. Selles vanuses õpib inimene hästi asju, mis on talle juba tuttavad. See võib tähendada näiteks keeli, mis on sarnased keeltega, mida ta on juba varem õppinud. 60- ja 70-aastaselt on tavaliselt inimesel palju vaba aega. Neil on aega palju harjutada. See on aga keelte puhul eriti oluline. Vanemad inimesed õpivad näiteks eriti hästi võõrkeeles kirjutama. Igas eas on võimalik edukalt õppida. Aju suudab luua uusi närvirakke ka pärast puberteediiga. Ja ta naudib seda...