Дорога скользкая. Несмотря на это он едет так быстро.
Ta on purjus. Sellele vaatamata sõidab ta rattaga.
Il---t-i--e---al-ré -out-il---it de la -----l-t-e.
I_ e__ i____ M_____ t___ i_ f___ d_ l_ b__________
I- e-t i-r-. M-l-r- t-u- i- f-i- d- l- b-c-c-e-t-.
--------------------------------------------------
Il est ivre. Malgré tout il fait de la bicyclette. 0
Rohkem keeli
Klõpsake lipul!
Ta on purjus. Sellele vaatamata sõidab ta rattaga.
Il est ivre. Malgré tout il fait de la bicyclette.
Она не может найти работу, несмотря на то, что у неё высшее образование.
Ta ei lähe arsti juurde, kuigi tal on valud.
E-l--ne-va pas c-e---e --d--in--u-i-u-elle so----e.
E___ n_ v_ p__ c___ l_ m______ q__________ s_______
E-l- n- v- p-s c-e- l- m-d-c-n q-o-q-’-l-e s-u-f-e-
---------------------------------------------------
Elle ne va pas chez le médecin quoiqu’elle souffre. 0
Rohkem keeli
Klõpsake lipul!
Ta ei lähe arsti juurde, kuigi tal on valud.
Elle ne va pas chez le médecin quoiqu’elle souffre.
У неё высшее образование. Несмотря на это, она не может найти работу.
Tal on valud. Sellele vaatamata ei lähe ta arsti juurde.
Elle -o---re. ---g-é-t---- e--e ne va---s--h----e-mé--cin.
E___ s_______ M_____ t____ e___ n_ v_ p__ c___ l_ m_______
E-l- s-u-f-e- M-l-r- t-u-, e-l- n- v- p-s c-e- l- m-d-c-n-
----------------------------------------------------------
Elle souffre. Malgré tout, elle ne va pas chez le médecin. 0
Rohkem keeli
Klõpsake lipul!
Tal on valud. Sellele vaatamata ei lähe ta arsti juurde.
Elle souffre. Malgré tout, elle ne va pas chez le médecin.
Lapsed õpivad keeli üsna kiiresti.
Täiskasvanutel võtab see tavaliselt kauema aega.
Kuid lapsed ei õpi täiskasvanutest paremini.
Nad lihtsalt õpivad teistmoodi.
Uue keele õppimisel saavutab aju üsna palju.
Aju peab samaaegselt õppima palju erinevaid asju.
Keele õppimisel ei piisa vaid sellele mõtlemisest.
Inimene peab õppima uusi sõnu välja ütlema.
Seepärast peavad kõneorganid õppima uusi liigutusi.
Aju peab õppima toime tulema uute situatsioonidega.
Võõras keeles suhtlemine on väljakutse.
Kuid täiskasvanud õpivad erinevates eluetappides keeli erinevalt.
20-30-aastaselt on täiskasvanud veel õppimisharjumus.
Kool ja õppimine ei ole liiga kauges minevikus.
Seega on aju hästi treenitud.
Niisiis suudab aju omandada võõrkeeli väga kõrgel tasemel.
40-50-aastased inimesed on juba palu õppinud.
Nende ajule on antud kogemused kasuks.
Nad suudavad uut materjali hästi seostada vanade teadmistega.
Selles vanuses õpib inimene hästi asju, mis on talle juba tuttavad.
See võib tähendada näiteks keeli, mis on sarnased keeltega, mida ta on juba varem õppinud.
60- ja 70-aastaselt on tavaliselt inimesel palju vaba aega.
Neil on aega palju harjutada.
See on aga keelte puhul eriti oluline.
Vanemad inimesed õpivad näiteks eriti hästi võõrkeeles kirjutama.
Igas eas on võimalik edukalt õppida.
Aju suudab luua uusi närvirakke ka pärast puberteediiga.
Ja ta naudib seda...