Vestmik

et Eile – täna – homme   »   ms Semalam – hari ini – esok

10 [kümme]

Eile – täna – homme

Eile – täna – homme

10 [sepuluh]

Semalam – hari ini – esok

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti malai Mängi Rohkem
Eile oli laupäev. S-m---- hari --bt-. S______ h___ S_____ S-m-l-m h-r- S-b-u- ------------------- Semalam hari Sabtu. 0
Eile olin ma kinos. S---lam-sa-- --n---on---y---. S______ s___ m_______ w______ S-m-l-m s-y- m-n-n-o- w-y-n-. ----------------------------- Semalam saya menonton wayang. 0
Film oli huvitav. F-le---tu-m-n-ri-. F____ i__ m_______ F-l-m i-u m-n-r-k- ------------------ Filem itu menarik. 0
Täna on pühapäev. H----in- -a-i--ha-. H___ i__ h___ A____ H-r- i-i h-r- A-a-. ------------------- Hari ini hari Ahad. 0
Täna ma ei tööta. H-----n- s--- ---a- bek--j-. H___ i__ s___ t____ b_______ H-r- i-i s-y- t-d-k b-k-r-a- ---------------------------- Hari ini saya tidak bekerja. 0
Ma jään koju. S--- ti-gg-- di -umah. S___ t______ d_ r_____ S-y- t-n-g-l d- r-m-h- ---------------------- Saya tinggal di rumah. 0
Homme on esmaspäev. Eso--h--i I-n-n. E___ h___ I_____ E-o- h-r- I-n-n- ---------------- Esok hari Isnin. 0
Homme teen jälle tööd. Say--aka---emb--- ----r-a e-ok. S___ a___ k______ b______ e____ S-y- a-a- k-m-a-i b-k-r-a e-o-. ------------------------------- Saya akan kembali bekerja esok. 0
Ma töötan büroos. Saya-be--rj- d--p-j----. S___ b______ d_ p_______ S-y- b-k-r-a d- p-j-b-t- ------------------------ Saya bekerja di pejabat. 0
Kes see on? Si-pak-h--n-? S_______ i___ S-a-a-a- i-i- ------------- Siapakah ini? 0
See on Peter. I-- -eter. I__ P_____ I-i P-t-r- ---------- Ini Peter. 0
Peter on õpilane. Pe-- --------l--a-. P___ i____ p_______ P-t- i-l-h p-l-j-r- ------------------- Pete ialah pelajar. 0
Kes see on? S-a-aka---ni? S_______ i___ S-a-a-a- i-i- ------------- Siapakah ini? 0
See on Martha. I-- -a--h-. I__ M______ I-i M-r-h-. ----------- Ini Martha. 0
Martha on sekretär. M--th--i-lah ------s--a. M_____ i____ s__________ M-r-h- i-l-h s-t-a-s-h-. ------------------------ Martha ialah setiausaha. 0
Peter ja Martha on sõbrad. P-t-r-d-- Ma--- ial-h ka-a-. P____ d__ M____ i____ k_____ P-t-r d-n M-r-a i-l-h k-w-n- ---------------------------- Peter dan Marta ialah kawan. 0
Peter on Martha poiss-sõber. Pet-- ----h ----- Martha. P____ i____ k____ M______ P-t-r i-l-h k-w-n M-r-h-. ------------------------- Peter ialah kawan Martha. 0
Martha on Peteri tüdruksõber. M-r-ha----ah--aw-- P----. M_____ i____ k____ P_____ M-r-h- i-l-h k-w-n P-t-r- ------------------------- Martha ialah kawan Peter. 0

Lae alla MP3 (.zip failid)

MP3 malai (1-100)
Videot ei leitud!

Unes õppimine

Tänapäeval on võõrkeele õppimine osa üldharidussüsteemist. Kui nende õppimine vaid nii tüütu poleks! Meil on häid uudiseid neile, kel on õppimisega raskusi. Muide, me õpime kõige tõhusamalt magades! Hulgaliselt teadustöid on sellele järeldusele jõudnud. Seda teadmist saame me keeleõppes kasutada. Magades töötleme me päeva sündmusi. Meie aju analüüsib uusi kogemusi. Kõik, mida oleme kogenud, mõeldakse uuesti läbi. Ja uus teave kinnistub meie ajju. Materjal, mida oleme õppinud vahetult enne uinumist, talletub eriti hästi. Seepärast võib olla kasulik korrata olulist materjali õhtul. Erinevad unefaasid tegelevad erineva õppematerjaliga. REM-uni on abiks psühhomotoorsel õppimisel. Sellesse kategooriasse kuuluvad muusika ja sport. Seevastu uute teadmiste omandamine toimub sügava une faasis. Siis vaadatakse üle kogu õpitud materjal. Isegi sõnavara ja grammatika! Keelt õppides teeb meie aju väga rasket tööd. Ta peab salvestama uusi sõnu ja reegleid. Kõik tuleb magamise ajal uuesti läbi töötada. Teadlased kutsuvad seda kordusteooriaks. Siiski on oluline, et sa magaksid hästi. Keha ja vaim peavad korralikult taastuma. Alles siis teeb aju tõhusat tööd. Võib öelda, et hea uni = hea tunnetuslik võimekus. Kui meie puhkame, töötab meie aju edasi. Niisiis: Gute Nacht, good night, buona notte, dobrou noc!
Kas sa teadsid?
Briti inglise keel on inglise keele vorm, mida räägitakse Suurbritannias. Ta kuulub läänegermaani keelte hulka. See on emakeeleks 60 miljonile inimesele. See eristub mõneti Ameerika inglise keelest. Seetõttu räägitakse inglise keelest kui pluritsentrilisest keelest. See on keel, millel on mitmeid standardvariante. Erinevused võivad olla näiteks häälduses, sõnavaras ja õigekirjas. Briti inglise keel jaguneb paljudeks dialektideks, mis osaliselt väga erinevad on. Pikka aega peeti dialektirääkijaid harimatuteks ning nad ei saanud häid töökohti. Tänapäeval on see teisiti, isegi kui dialektid Suurbritannias ikka veel suurt rolli mängivad. Briti inglise keeles leidub palju prantsuse keele mõjutusi. See ulatub aastasse 1066, kui normannid Suurbritannia vallutasid. Koloniaalajal aga, vastupidiselt, viis Suurbritannia oma keele teistele mandritele. Nii muutus inglise keel sajandite jooksul maailma tähtsaimaks keeleks. Õppige inglise keelt, aga palun selle originaalversiooni!