Vestmik

et midagi pidama   »   ms perlukan sesuatu

72 [seitsekümmend kaks]

midagi pidama

midagi pidama

72 [tujuh puluh dua]

perlukan sesuatu

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti malai Mängi Rohkem
pidama pe-lu p____ p-r-u ----- perlu 0
Ma pean kirja ära saatma. S-ya----lu-m--g--n----sur-- it-. S___ p____ m_________ s____ i___ S-y- p-r-u m-n-h-n-a- s-r-t i-u- -------------------------------- Saya perlu menghantar surat itu. 0
Ma pean hotellile maksma. Sa-- ----u -e--aya- h----. S___ p____ m_______ h_____ S-y- p-r-u m-m-a-a- h-t-l- -------------------------- Saya perlu membayar hotel. 0
Sa pead varakult tõusma. A-ak p-rl--b----n ----. A___ p____ b_____ a____ A-a- p-r-u b-n-u- a-a-. ----------------------- Awak perlu bangun awal. 0
Sa pead palju töötama. Awa- perl----k-rj- -e-g-- b-nyak. A___ p____ b______ d_____ b______ A-a- p-r-u b-k-r-a d-n-a- b-n-a-. --------------------------------- Awak perlu bekerja dengan banyak. 0
Sa pead täpne olema. Aw---p-r----en-pa-- ---a. A___ p____ m_______ m____ A-a- p-r-u m-n-p-t- m-s-. ------------------------- Awak perlu menepati masa. 0
Ta peab tankima. D-a -erl---e--i-i-m-n--------ta. D__ p____ m______ m_____ k______ D-a p-r-u m-n-i-i m-n-a- k-r-t-. -------------------------------- Dia perlu mengisi minyak kereta. 0
Ta peab autot parandama. D-a----l- m--baiki---ret- -t-. D__ p____ m_______ k_____ i___ D-a p-r-u m-m-a-k- k-r-t- i-u- ------------------------------ Dia perlu membaiki kereta itu. 0
Ta peab autot pesema. Di--p-r-- --n-u-i----eta---u. D__ p____ m______ k_____ i___ D-a p-r-u m-n-u-i k-r-t- i-u- ----------------------------- Dia perlu mencuci kereta itu. 0
Ta peab sisseoste tegema. Dia ---l--p-r-- -e----i--el--. D__ p____ p____ m_____________ D-a p-r-u p-r-i m-m-e-i-b-l-h- ------------------------------ Dia perlu pergi membeli-belah. 0
Ta peab korterit puhastama. D-- pe--u -e-b---i-k-n ---r---n. D__ p____ m___________ a________ D-a p-r-u m-m-e-s-h-a- a-a-t-e-. -------------------------------- Dia perlu membersihkan apartmen. 0
Ta peab pesu ära pesema. Di- p--l- men--c--pa-a--n. D__ p____ m______ p_______ D-a p-r-u m-n-u-i p-k-i-n- -------------------------- Dia perlu mencuci pakaian. 0
Me peame kohe kooli minema. K--- pe-l- p---i--ek-l------g------era. K___ p____ p____ s______ d_____ s______ K-t- p-r-u p-r-i s-k-l-h d-n-a- s-g-r-. --------------------------------------- Kita perlu pergi sekolah dengan segera. 0
Me peame kohe tööle minema. Kit--p--lu --r-i---rja-d---an -e----. K___ p____ p____ k____ d_____ s______ K-t- p-r-u p-r-i k-r-a d-n-a- s-g-r-. ------------------------------------- Kita perlu pergi kerja dengan segera. 0
Me peame kohe arsti juurde minema. K--------u--erj--pa--okt-r-----a- --g-r-. K___ p____ b_______ d_____ d_____ s______ K-t- p-r-u b-r-u-p- d-k-o- d-n-a- s-g-r-. ----------------------------------------- Kita perlu berjumpa doktor dengan segera. 0
Te peate bussi ootama. K-mu--emu- ----u menu--gu bas. K___ s____ p____ m_______ b___ K-m- s-m-a p-r-u m-n-n-g- b-s- ------------------------------ Kamu semua perlu menunggu bas. 0
Te peate rongi ootama. Kamu --m----er-u-----n----ker-----p-. K___ s____ p____ m_______ k_____ a___ K-m- s-m-a p-r-u m-n-n-g- k-r-t- a-i- ------------------------------------- Kamu semua perlu menunggu kereta api. 0
Te peate taksot ootama. Kamu s-mua-perl- m---ng-u---ks-. K___ s____ p____ m_______ t_____ K-m- s-m-a p-r-u m-n-n-g- t-k-i- -------------------------------- Kamu semua perlu menunggu teksi. 0

Lae alla MP3 (.zip failid)

MP3 malai (1-100)
Videot ei leitud!

Miks on nii palju erinevaid keeli?

Tänapäeval on maailmas rohkem kui 6000 erinevat keelt. Seepärast on meil vaja tõlke ja tõlkijaid. Väga kaua aega tagasi rääkisid kõik veel sama keelt. See muutus, kui inimesed hakkasid välja rändama. Nad jätsid oma Aafrika kodumaa ja kolisid üle maailma laiali. Rändamine tõi kaasa keelelise eraldamine. Sest igal rahval tekkis oma suhtlusvorm. Ühest protokeelest arenes välja palju erinevaid keeli. Aga inimene ei jäänud ühte paika väga kauaks. Nii et keeled eraldusid üksteisest aina rohkem. Mingil hetkel polnud ühine algupära enam äratuntav. Peale selle ei elanud inimesed tuhandeid aastaid isolatsioonis. Neil oli alati kontakt teiste rahvastega. See muutis keeli. Nad võtsid üle võõrkeele elemente või nad ühinesid. Selle tõttu pole keelte arenemine kunagi peatunud. Seega, keelte rohkus tuleneb rändest ja kontaktist teiste rahvastega. Miks keeled nii erinevad on, on juba teine küsimus. Iga evolutsioon järgib teatud reegleid. Niisiis peab kusagil olema ka põhjus, miks keeled on sellised nagu nad on. Sellepärast on teadlased aastaid keeli uurinud. Nad tahaksid teada, miks keeled erinevalt arenevad. Et seda uurida, tuleb uurida keelte ajalugu. Siis on võimalik kindlaks teha, millal ja milline muutus aset leidis. Ei ole veel teada, mis keele arengut mõjutab. Kultuurilised tegurid tunduvad olevat tähtsamad kui bioloogilised tegurid. Ehk siis nende keeli on kujundanud erinevate rahvaste ajalood. Ilmselgelt ütlevad keeled meile rohkem, kui me teame ...