Vestmik

et Diskoteegis   »   ms Di disko

46 [nelikümmend kuus]

Diskoteegis

Diskoteegis

46 [empat puluh enam]

Di disko

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti malai Mängi Rohkem
Kas see koht siin on vaba? Ada-a--temp-t--ni--os--g? A_____ t_____ i__ k______ A-a-a- t-m-a- i-i k-s-n-? ------------------------- Adakah tempat ini kosong? 0
Kas ma võin teiega istuda? Bo--hk-- s-ya-d-d-k d---eb-l-h-a-a-? B_______ s___ d____ d_ s______ a____ B-l-h-a- s-y- d-d-k d- s-b-l-h a-a-? ------------------------------------ Bolehkah saya duduk di sebelah awak? 0
Meeleldi. S---h -ent-. S____ t_____ S-d-h t-n-u- ------------ Sudah tentu. 0
Kuidas teile muusika meeldib? Ad-kah --da--uk--muzi--i-i? A_____ a___ s___ m____ i___ A-a-a- a-d- s-k- m-z-k i-i- --------------------------- Adakah anda suka muzik ini? 0
Veidi valju. Se--k-t -e--a-u --at. S______ t______ k____ S-d-k-t t-r-a-u k-a-. --------------------- Sedikit terlalu kuat. 0
Kuid bänd mängib päris hästi. T---------p--a--it--be--ai- de---n-baik. T_____ k_______ i__ b______ d_____ b____ T-t-p- k-m-u-a- i-u b-r-a-n d-n-a- b-i-. ---------------------------------------- Tetapi kumpulan itu bermain dengan baik. 0
Kas te käite tihti siin? Ad--ah -n-a s-ring -e -i--? A_____ a___ s_____ k_ s____ A-a-a- a-d- s-r-n- k- s-n-? --------------------------- Adakah anda sering ke sini? 0
Ei, see on esimene kord. T--ak--i----a-i---rt---. T_____ i__ k___ p_______ T-d-k- i-i k-l- p-r-a-a- ------------------------ Tidak, ini kali pertama. 0
Ma ei ole kunagi siin käinud. Say---i-ak--e--a---------. S___ t____ p_____ k_ s____ S-y- t-d-k p-r-a- k- s-n-. -------------------------- Saya tidak pernah ke sini. 0
Kas te tantsite? Mah-k-- --da----ar-? M______ a___ m______ M-h-k-h a-d- m-n-r-? -------------------- Mahukah anda menari? 0
Hiljem võib-olla. M--gk---k-m--i-n. M______ k________ M-n-k-n k-m-d-a-. ----------------- Mungkin kemudian. 0
Ma ei oska eriti hästi tantsida. S--a-tida- b-l-h--enari--eng-- ba--. S___ t____ b____ m_____ d_____ b____ S-y- t-d-k b-l-h m-n-r- d-n-a- b-i-. ------------------------------------ Saya tidak boleh menari dengan baik. 0
See on väga lihtne. Men-r--agak-m-d-h. M_____ a___ m_____ M-n-r- a-a- m-d-h- ------------------ Menari agak mudah. 0
Ma näitan teile. S--- --a- --njuk-a---ep--- anda. S___ a___ t________ k_____ a____ S-y- a-a- t-n-u-k-n k-p-d- a-d-. -------------------------------- Saya akan tunjukkan kepada anda. 0
Ei, parem mõni teine kord. T--a-, le--h-b--k----n---l-. T_____ l____ b___ l___ k____ T-d-k- l-b-h b-i- l-i- k-l-. ---------------------------- Tidak, lebih baik lain kali. 0
Ootate te kedagi? Ad--a--an----e--ng -en-n-g- s-se-r-ng? A_____ a___ s_____ m_______ s_________ A-a-a- a-d- s-d-n- m-n-n-g- s-s-o-a-g- -------------------------------------- Adakah anda sedang menunggu seseorang? 0
Jah, oma poiss-sõpra. Y-,-sa-a---n--g-u -awan saya. Y__ s___ m_______ k____ s____ Y-, s-y- m-n-n-g- k-w-n s-y-. ----------------------------- Ya, saya menunggu kawan saya. 0
Sealt tagant ta tulebki! Itu d--! I__ d___ I-u d-a- -------- Itu dia! 0

Lae alla MP3 (.zip failid)

MP3 malai (1-100)
Videot ei leitud!

Geenid mõjutavad keelt

Meie esivanematest sõltub see, millist keelt me räägime. Kuid meie keelt mõjutavad ka meie geenid. Sellisele järeldusele on jõudnud Šoti teadlased. Nad uurisid, kuidas inglise keel erineb hiina keelest. Seejuures avastasid nad, et ka geenidel on oma roll. Kuna geenid mõjutavad meie aju arenemist. See tähendab, et nad kujundavad meie aju ehitust. Nii määratakse ära, kui hästi me suudame keeli õppida. Selle jaoks on vaja kahte geeni. Kui ühte konkreetset variant pole, arenevad tonaalsed keeled. Niisiis kõnelevad tonaalseid keeli inimesed ilma nende geenivariantideta. Tonaalsete keelte puhul määrab sõnade tähendust tooni kõrgus. Tonaalsete keelte hulka kuulub näiteks hiina keel. Kui vastav geen on domineeriv, arenevad teistsugused keeled. Inglise keel ei ole tonaalne keel. Antud geenivariandid ei ole ühtlaselt jaotunud. See tähendab, et nad esinevad maailmas erinevate sagedusega. Kuid keeled jäävad ellu vaid siis, neid pärandatakse edasi. Et seda teha, peavad lapsed saama imiteerida oma vanemate keelt. Seega peavad nad olema võimelised hästi keelt õppima. Alles siis kandubsee põlvest põlve edasi. Tonaalse keele tekkimisele aitab kaasa vanem geenivariant. Niisiis oli minevikus ilmselt rohkem tonaalseid keeli kui tänapäeval. Kuid ei tohi ülehinnata geneetilise komponente. Nad keelte arenemise küsimuses vaid abiks. Kuid pole olemas inglise või hiina keele geeni. Igaüks võib õppida ükskõik millist keelt. Selleks pole vaja geene, vaid pigem uudishimu ja distsipliini!
Kas sa teadsid?
Tai keel kuulub tai-kadai keelte perekonda. See on emakeeleks umbes 20 miljonile inimesele. Tai keel, erinevalt teistest lääne keeltest, on toonkeel. Toonkeelte puhul otsustab silpide hääldus nende tähenduse. Enamik taikeelsetest sõnadest koosneb vaid ühest silbist. Olenevalt toonikõrgusest häälduses tähendab sõna midagi muud. Kokku eristab tai keel viit erinevat toonikõrgust. Tai ühiskond oli palju aastasadu tugevasti hierarhiliselt struktureeritud. Seetõttu on tai keeles ka tänapäeval veel vähemalt viis erinevat astet. Need ulatuvad lihtsast kõnekeelest kuni väga viisaka kõnevormini. Lisaks jaguneb tai keel paljudesse kohalikesse dialektidesse. Keele märgisüsteem on segavorm tähestikust ja silpkirjast. Grammatika ei ole väga keeruliselt üles ehitatud. Kuna tai keel on isoleeriv keel, puuduvad käänded ja pöörded. Õppige tai keelt, see on tõesti paeluv keel!