Vestmik

et Küsimuste esitamine 2   »   ms Bertanya soalan 2

63 [kuuskümmend kolm]

Küsimuste esitamine 2

Küsimuste esitamine 2

63 [enam puluh tiga]

Bertanya soalan 2

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti malai Mängi Rohkem
Mul on hobi. S-y- memp-nyai-h-b-. S___ m________ h____ S-y- m-m-u-y-i h-b-. -------------------- Saya mempunyai hobi. 0
Ma mängin tennist. Sa-a-m-in ---is. S___ m___ t_____ S-y- m-i- t-n-s- ---------------- Saya main tenis. 0
Kus on tenniseväljak? D- -an-----ge---gg-n---e-is? D_ m______ g_________ t_____ D- m-n-k-h g-l-n-g-n- t-n-s- ---------------------------- Di manakah gelanggang tenis? 0
Kas sul on hobi? A--ka- a-ak mem-u-y-----b-? A_____ a___ m________ h____ A-a-a- a-a- m-m-u-y-i h-b-? --------------------------- Adakah awak mempunyai hobi? 0
Ma mängin jalgpalli. S-y--m-i- -ola --p-k. S___ m___ b___ s_____ S-y- m-i- b-l- s-p-k- --------------------- Saya main bola sepak. 0
Kus on jalgpalliväljak? D--mana-ah --da------- ---ak? D_ m______ p_____ b___ s_____ D- m-n-k-h p-d-n- b-l- s-p-k- ----------------------------- Di manakah padang bola sepak? 0
Mu käevars on valus. Len--n--a-a-s-ki-. L_____ s___ s_____ L-n-a- s-y- s-k-t- ------------------ Lengan saya sakit. 0
Mu jalg ja käsi valutavad ka. K--- -an ta-ga- sa-a ju----a-it. K___ d__ t_____ s___ j___ s_____ K-k- d-n t-n-a- s-y- j-g- s-k-t- -------------------------------- Kaki dan tangan saya juga sakit. 0
Kus on arst? D- mana-a- kl---k---tu---erj-mp- d--tor? D_ m______ k_____ u____ b_______ d______ D- m-n-k-h k-i-i- u-t-k b-r-u-p- d-k-o-? ---------------------------------------- Di manakah klinik untuk berjumpa doktor? 0
Mul on auto. S-y- -em-----i k-re-a. S___ m________ k______ S-y- m-m-u-y-i k-r-t-. ---------------------- Saya mempunyai kereta. 0
Mul on ka mootorratas. Say---u-a--e-puny-- m-tosi-a-. S___ j___ m________ m_________ S-y- j-g- m-m-u-y-i m-t-s-k-l- ------------------------------ Saya juga mempunyai motosikal. 0
Kus on parkla? Di-------h--em--t ---ak -----a? D_ m______ t_____ l____ k______ D- m-n-k-h t-m-a- l-t-k k-r-t-? ------------------------------- Di manakah tempat letak kereta? 0
Mul on kampsun. Sa-- -emp-n--- baj--s-juk. S___ m________ b___ s_____ S-y- m-m-u-y-i b-j- s-j-k- -------------------------- Saya mempunyai baju sejuk. 0
Mul on jakk ja teksad. Sa-a--u-a --m-u-yai j-k-t-dan -e-ua- ---n-. S___ j___ m________ j____ d__ s_____ j_____ S-y- j-g- m-m-u-y-i j-k-t d-n s-l-a- j-a-s- ------------------------------------------- Saya juga mempunyai jaket dan seluar jeans. 0
Kus on pesumasin? D----n-k-- ----n b-su-? D_ m______ m____ b_____ D- m-n-k-h m-s-n b-s-h- ----------------------- Di manakah mesin basuh? 0
Mul on taldrik. Saya-memp----i -----an. S___ m________ p_______ S-y- m-m-u-y-i p-n-g-n- ----------------------- Saya mempunyai pinggan. 0
Mul on nuga, kahvel ja lusikas. S-y- me--u---i pisa-- --rp- da------. S___ m________ p_____ g____ d__ s____ S-y- m-m-u-y-i p-s-u- g-r-u d-n s-d-. ------------------------------------- Saya mempunyai pisau, garpu dan sudu. 0
Kus on sool ja pipar? D---an---- -a-a- -----a-- s-la-? D_ m______ g____ d__ l___ s_____ D- m-n-k-h g-r-m d-n l-d- s-l-h- -------------------------------- Di manakah garam dan lada sulah? 0

Lae alla MP3 (.zip failid)

MP3 malai (1-100)
Videot ei leitud!

Keha reageerib kõnele

Kõne töödeldakse meie ajus Meie aju muutub aktiivseks, kui me kuulame või loeme. Seda saab mõõta kasutades erinevaid meetodeid. Kuid keelelistele ärritustele ei reageeri vaid aju. Viimased uuringud näitavad, et kõne aktiveerib ka meie keha. Kuuldes või lugedes teatud sõnu hakkab meie keha tööle. Ennekõike peetakse silmas sõnu, mis kirjeldavad füüsilisi reaktsioone. Heaks näiteks on sõna naeratus. Kui me antud sõna loeme, liigutame me oma ‘naerulihaseid’. Ka negatiivsetel sõnadel on mõõdetav mõju. Siin võib näiteks tuua sõna valu . Seda sõna lugedes tekib meie kehal selge valuline reaktsioon. Võiks öelda, et me jäljendame seda, mida me loeme või kuuleme. Mida elavam on sõna, seda rohkem me reageerime. Täpsel kirjeldusel on seega ka tugevam reaktsioon. Vastavas teadustöös uuriti keha aktiivsust. Katsealustele näidati erinevaid sõnu. Seal olid positiivseid ja negatiivseid sõnu. Katse käigus muutusid katsealuste näoilmed. Võis märgata nii suu kui ka otsaesise erinevat liikumist. See tõestab, et kõnel on meile tugev mõju. Sõnad on midagi enamat kui lihtsalt suhtlusvahend. Meie aju tõlgib kõne ka kehakeelde. Kuidas see täpselt töötab, pole siiani veel välja uuritud. On võimalik, et uuringu tulemustest on ka kasu. Arstid on arutlemas selle üle, kuidas paremini patsientide ravida. Paljud haiged peavad käima pikaajalises teraapias. Ja selle käigus toimub palju rääkimist ...