Vestmik

et Tegevused   »   ms Aktiviti

13 [kolmteist]

Tegevused

Tegevused

13 [tiga belas]

Aktiviti

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti malai Mängi Rohkem
Mida Martha teeb? Ap-kah-yang --d-n-----th- -a---an? A_____ y___ s_____ M_____ l_______ A-a-a- y-n- s-d-n- M-r-h- l-k-k-n- ---------------------------------- Apakah yang sedang Martha lakukan? 0
Ta töötab büroos. D-a---ke-j--d- -eja---. D__ b______ d_ p_______ D-a b-k-r-a d- p-j-b-t- ----------------------- Dia bekerja di pejabat. 0
Ta töötab arvutiga. D-- -e-e--a-pa-a ko-p-t-r. D__ b______ p___ k________ D-a b-k-r-a p-d- k-m-u-e-. -------------------------- Dia bekerja pada komputer. 0
Kus on Martha? Di-m-----h M--tha? D_ m______ M______ D- m-n-k-h M-r-h-? ------------------ Di manakah Martha? 0
Kinos. D--pawa-a-. D_ p_______ D- p-w-g-m- ----------- Di pawagam. 0
Ta vaatab filmi. D-a-sed-n- m----ton-fil-m. D__ s_____ m_______ f_____ D-a s-d-n- m-n-n-o- f-l-m- -------------------------- Dia sedang menonton filem. 0
Mida Peter teeb? A-ak-h-ya-g se--n--P-t-r --ku--n? A_____ y___ s_____ P____ l_______ A-a-a- y-n- s-d-n- P-t-r l-k-k-n- --------------------------------- Apakah yang sedang Peter lakukan? 0
Ta õpib ülikoolis. D-a-b-la--r--i----v-r--t-. D__ b______ d_ u__________ D-a b-l-j-r d- u-i-e-s-t-. -------------------------- Dia belajar di universiti. 0
Ta õpib keeli. Dia-belajar-baha--. D__ b______ b______ D-a b-l-j-r b-h-s-. ------------------- Dia belajar bahasa. 0
Kus on Peter? D- ---akah-Pe-er? D_ m______ P_____ D- m-n-k-h P-t-r- ----------------- Di manakah Peter? 0
Kohvikus. Di-k-f-. D_ k____ D- k-f-. -------- Di kafe. 0
Ta joob kohvi. D-----num ko--. D__ m____ k____ D-a m-n-m k-p-. --------------- Dia minum kopi. 0
Kus nad käia armastavad? Ke m-n-k-h -erek------ pe-g-? K_ m______ m_____ s___ p_____ K- m-n-k-h m-r-k- s-k- p-r-i- ----------------------------- Ke manakah mereka suka pergi? 0
Kontsertidel. K---ons---. K_ k_______ K- k-n-e-t- ----------- Ke konsert. 0
Nad kuulavad meeleldi muusikat. M----- -------nd--ga---uz-k. M_____ s___ m________ m_____ M-r-k- s-k- m-n-e-g-r m-z-k- ---------------------------- Mereka suka mendengar muzik. 0
Kus nad käia ei armasta? Ke---n-kah --r-ka ---ak------p--g-? K_ m______ m_____ t____ s___ p_____ K- m-n-k-h m-r-k- t-d-k s-k- p-r-i- ----------------------------------- Ke manakah mereka tidak suka pergi? 0
Diskoteegis. Ke ---k-. K_ d_____ K- d-s-o- --------- Ke disko. 0
Neile ei meeldi tantsida. Me-----tid-k suka-menar-. M_____ t____ s___ m______ M-r-k- t-d-k s-k- m-n-r-. ------------------------- Mereka tidak suka menari. 0

Kreoolkeeled

Kas teadsite, et Vaikse ookeani lõuna osas räägitakse saksa keelt? See on tõsi! Teatud Paapua Uus-Guinea ja Austraalia osades räägivad inimesed unserdeutsch 'i. See on kreoolkeel. Kreoolkeeled tekivad erinevate keelte kokkupuutel. See tähendab, et mitu erinevat keelt puutuvad üksteisega kokku. Nüüdseks on paljud kreoolkeeled peaaegu välja surnud. Kuid terves maailmas räägib kreoolkeelt veel 15 miljonit inimest. Kreoolkeeled on alati emakeeled. Pidžinkeel on teissugune. Pidžinkeeled on väga lihtsustatud vormis kõned. Neist on kasu vaid väga lihtsas vormis suhtluseks. Enamik kreoolkeeli pärinevad koloniaalajastust. Seetõttu põhinevad kreoolkeeled sageli Euroopa keeltel. Üheks kreoolkeele omaduseks on piiratud sõnavara. Kreoolkeeltel on ka oma fonoloogia. Kreoolkeele grammatika on väga lihtsustunud . Keerulisi reegleid kõnelejad lihtsalt eiravad. Iga kreoolkeel on rahvusliku identiteedi oluline osa. Selle tulemusena on kirjutatud palju kreoolkeelset kirjandust. Kreoolkeeltest on eriti huvitatud keeleteadlased. Seda seepärast, et näidata, kuidas keel areneb ning hiljem välja sureb. Niisiis on keele arengut võimalik õppida kreoolkeelte abil. Nad on ka tõestuseks, et keel võib muutuda ja kohaneda. Eriala, mis uurib kreoolkeeli, nimetatakse kreolistikaks või kreoloogiaks. Üks tuntuim kreoolkeelne lause pärineb Jamaicalt. Bob Marley muutis selle lause maailmakuulsaks - kas sa tead seda? See on No woman, no cry! (= Ei, naine, ära nuta!)
Kas sa teadsid?
Soome keel on emakeeleks umbes 5 miljonile inimesele. See kuulub soome-ugri keelte hulka. Eesti keelega on see lähedalt, ungari keelega väga kaugelt sugulane. Uurali keelena erineb see suuresti indogermaani keeltest. Üheks näiteks on aglutineeriv keeleehitus. See tähendab, et grammatilised funktsioonid väljenduvad liidetud silpide abil. Seeläbi tekivad pikad sõnad, mis soome keelele nii iseloomulikud on. Veel üks soome keele tunnusjoon on tema paljud täishäälikud. Soome keele grammatikas on 15 erinevat käänet. Rõhuasetusel on oluline pikki ja lühikesi häälikuid üksteisest eraldada. Soome kirja- ja kõnekeel eristuvad üksteisest selgelt. Teistes euroopa keeltes ei ole see fenomen nii silmapaistev. Kõik see ei tee soome keelt päris kindlasti mitte lihtsaks... Kindlatest reeglitest hoitakse aga pidevalt kinni. Ja soome keele ilu seisneb selles, et see on täiesti loogiline!