Vestmik

et Restoranis 3   »   ms Di restoran 3

31 [kolmkümmend üks]

Restoranis 3

Restoranis 3

31 [tiga puluh satu]

Di restoran 3

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti malai Mängi Rohkem
Ma sooviksin eelrooga. Sa---mahu----buk- -e-e--. S___ m___ p______ s______ S-y- m-h- p-m-u-a s-l-r-. ------------------------- Saya mahu pembuka selera. 0
Ma sooviksin salatit. S-ya -ah- -al--. S___ m___ s_____ S-y- m-h- s-l-d- ---------------- Saya mahu salad. 0
Ma sooviksin suppi. S-ya-ma---s--. S___ m___ s___ S-y- m-h- s-p- -------------- Saya mahu sup. 0
Ma sooviksin magustoitu. S-y-----u --n-----mu---. S___ m___ p______ m_____ S-y- m-h- p-n-u-i m-l-t- ------------------------ Saya mahu pencuci mulut. 0
Ma sooviksin koorega jäätist. Say--m--- --skr-- de-ga- ---m puta-. S___ m___ a______ d_____ k___ p_____ S-y- m-h- a-s-r-m d-n-a- k-i- p-t-r- ------------------------------------ Saya mahu aiskrim dengan krim putar. 0
Ma sooviksin puuvilju või juustu. Sa-- m-hu--u-h -t-u -eju. S___ m___ b___ a___ k____ S-y- m-h- b-a- a-a- k-j-. ------------------------- Saya mahu buah atau keju. 0
Me sooviksime hommikust süüa. Ka----a---m-k-- sar--a-. K___ m___ m____ s_______ K-m- m-h- m-k-n s-r-p-n- ------------------------ Kami mahu makan sarapan. 0
Me sooviksime lõunat süüa. Ka---m-hu----a- -e-ga--h--i. K___ m___ m____ t_____ h____ K-m- m-h- m-k-n t-n-a- h-r-. ---------------------------- Kami mahu makan tengah hari. 0
Me sooviksime õhtust süüa. K-m- m-h- ma-a--mala-. K___ m___ m____ m_____ K-m- m-h- m-k-n m-l-m- ---------------------- Kami mahu makan malam. 0
Mida te hommikusöögiks soovite? Apak-h --n- -n-a-ma-- -nt-k -a---a-? A_____ y___ a___ m___ u____ s_______ A-a-a- y-n- a-d- m-h- u-t-k s-r-p-n- ------------------------------------ Apakah yang anda mahu untuk sarapan? 0
Saiake marmelaadi ja meega? B-n -----n -em -an mad-? B__ d_____ j__ d__ m____ B-n d-n-a- j-m d-n m-d-? ------------------------ Ban dengan jem dan madu? 0
Röstsai vorsti ja juustuga? R-t- b-k---deng---sos----a--k-ju? R___ b____ d_____ s____ d__ k____ R-t- b-k-r d-n-a- s-s-j d-n k-j-? --------------------------------- Roti bakar dengan sosej dan keju? 0
Keedetud muna? T-l-r -ebus? T____ r_____ T-l-r r-b-s- ------------ Telur rebus? 0
Praetud muna? T-lu--gor-ng? T____ g______ T-l-r g-r-n-? ------------- Telur goreng? 0
Üks omlett? T---- -ad-r? T____ d_____ T-l-r d-d-r- ------------ Telur dadar? 0
Palun veel üks jogurt. Tol-n--t-m-----n ---u-- -a--. T_____ t________ y_____ l____ T-l-n- t-m-a-k-n y-g-r- l-g-. ----------------------------- Tolong tambahkan yogurt lagi. 0
Palun veel soola ja pipart. T-long-t-m----an ------d-n-l-d- s-l-h. T_____ t________ g____ d__ l___ s_____ T-l-n- t-m-a-k-n g-r-m d-n l-d- s-l-h- -------------------------------------- Tolong tambahkan garam dan lada sulah. 0
Palun veel üks klaas vett. T-lon------a--a-------a- -ir--agi. T_____ t________ s______ a__ l____ T-l-n- t-m-a-k-n s-g-l-s a-r l-g-. ---------------------------------- Tolong tambahkan segelas air lagi. 0

Lae alla MP3 (.zip failid)

MP3 malai (1-100)
Videot ei leitud!

Ladus kõne on õpitav!

Rääkimine on suhteliselt lihtne. Edukas rääkimine, ona aga juba palju keerulisem. See tähendab, et kuidas me midagi ütleme, on tähtsam kui see, mida me ütleme. Mitmed uuringud on seda tõestanud. Kuulajad pööravad alateadlikult tähelepanu kõneleja teatavatele omadustele. Seega on võimalik mõjutada, kas meie kõne võetakse hästi vastu või mitte. Lihtsalt tuleb alati pöörata tähelepanu sellele, kuidas me räägime. See kehtib ka meie kehakeelele. Kehakeel peab olema loomulik ja sobima meie iseloomuga. Ka hääl mängib oma rolli, sest ka sellele antakse alati hinnang. Meeste puhul on parem rääkida sügavama häälega. Siis kõlab kõneleja enesekindlama ja pädevamana. Samas hääletooni vahetamisel pole mingit mõju. Eriti oluline on aga rääkimise kiirus. Katse käigus uuriti vestluste edukust. Edukas rääkimine tähendab võimet kedagi milleski veenda. Inimene, kes tahab teisi veenda, ei tohi rääkida liiga kiiresti. Muidu jätab ta mulje, et ta pole siiras. Aga ka liiga aeglaselt rääkimine pole soovitatav. Inimesed, kes räägivad väga aeglaselt, võivad paista rumalatena. Seetõttu on kõige parem rääkida keskmise tempoga. 3.5 sõna sekundis on ideaalne. Kõnelemise oluliseks osaks on ka pausid. Need teevad meie kõne loomulikuks ja usutavaks. Selle tulemusena kuulajad usaldavad meid. ideaalne on minutis teha 4-5 pausi. Seega püüa paremini oma kõnet kontrollida! Siis lase järgmine intervjuu uksest sisse...
Kas sa teadsid?
Norra keel on põhjagermaani keel. See on emakeeleks umbes 5 miljonile inimesele. Norra keele juures on eriline see, et see koosneb kahest standardvariandist: Bokmål ja Nynorsk. See tähendab, et on olemas kaks tunnustatud norra keelt. Mõlemaid kasutatakse võrdselt juhtimises, koolides ning meedias. Riigi suuruse tõttu ei suudetud väga kaua standardkeelt paika panna. Nii jäid valdavaks dialektid, mis üksteisest sõltumatult arenesid. Iga norralane mõistab aga kõiki kohalikke dialekte ning mõlemat ametlikku keelt. Norra keele hääldusel puuduvad kindlad reeglid. See on sellepärast, et mõlemaid variante kasutatakse võrdselt kirjutamisel. Räägitakse enamasti ühte kohalikku dialekti. Norra keel sarnaneb väga taani ja rootsi keelega. Nende keelte rääkijad mõistavad üksteist ilma suuremate probleemideta. Norra keel on seega üks väga huvitav keel... Ja võib ise valida, millist norra keelt õppida tahetakse!