Vestmik

et Omadussõnad 2   »   ms kata adjektif 2

79 [seitsekümmend üheksa]

Omadussõnad 2

Omadussõnad 2

79 [tujuh puluh sembilan]

kata adjektif 2

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti malai Mängi Rohkem
Mul on sinine kleit seljas. Sa-a --m--a- -ehe--i-gaun b---. S___ m______ s______ g___ b____ S-y- m-m-k-i s-h-l-i g-u- b-r-. ------------------------------- Saya memakai sehelai gaun biru. 0
Mul on punane kleit seljas. Sa-a --ma--- ---el-- ---- mera-. S___ m______ s______ g___ m_____ S-y- m-m-k-i s-h-l-i g-u- m-r-h- -------------------------------- Saya memakai sehelai gaun merah. 0
Mul on roheline kleit seljas. S-y- -em-k-----h-l---ga---hija-. S___ m______ s______ g___ h_____ S-y- m-m-k-i s-h-l-i g-u- h-j-u- -------------------------------- Saya memakai sehelai gaun hijau. 0
Ma ostan musta koti. Sa-- --mbe-i seb-ah beg-hita-. S___ m______ s_____ b__ h_____ S-y- m-m-e-i s-b-a- b-g h-t-m- ------------------------------ Saya membeli sebuah beg hitam. 0
Ma ostan pruuni koti. S-y--m--be-i--e--a- --g-per--g. S___ m______ s_____ b__ p______ S-y- m-m-e-i s-b-a- b-g p-r-n-. ------------------------------- Saya membeli sebuah beg perang. 0
Ma ostan valge koti. S-y- m-----i-s-b--h-b-g--u---. S___ m______ s_____ b__ p_____ S-y- m-m-e-i s-b-a- b-g p-t-h- ------------------------------ Saya membeli sebuah beg putih. 0
Mul on vaja uut autot. Sa-a meme-l--an seb--- k-reta baharu. S___ m_________ s_____ k_____ b______ S-y- m-m-r-u-a- s-b-a- k-r-t- b-h-r-. ------------------------------------- Saya memerlukan sebuah kereta baharu. 0
Mul on vaja kiiret autot. Say--m--er-uk-n---bua- k-r-ta----u. S___ m_________ s_____ k_____ l____ S-y- m-m-r-u-a- s-b-a- k-r-t- l-j-. ----------------------------------- Saya memerlukan sebuah kereta laju. 0
Mul on vaja mugavat autot. Sa-a---m-r-u-an-seb-a---e-e-a----- se-esa. S___ m_________ s_____ k_____ y___ s______ S-y- m-m-r-u-a- s-b-a- k-r-t- y-n- s-l-s-. ------------------------------------------ Saya memerlukan sebuah kereta yang selesa. 0
Seal üleval elab vana naine. Se-r--g w-ni-a---a-t-ng-a- d- -an-. S______ w_____ t__ t______ d_ s____ S-o-a-g w-n-t- t-a t-n-g-l d- s-n-. ----------------------------------- Seorang wanita tua tinggal di sana. 0
Seal üleval elab paks naine. Seo--n- w-ni-------- --n---- -- -a--. S______ w_____ g____ t______ d_ s____ S-o-a-g w-n-t- g-m-k t-n-g-l d- s-n-. ------------------------------------- Seorang wanita gemuk tinggal di sana. 0
Seal all elab uudishimulik naine. Se-rang-w---t----ng i---- t--u---ng-a---- -a--- s-n-. S______ w_____ y___ i____ t___ t______ d_ b____ s____ S-o-a-g w-n-t- y-n- i-g-n t-h- t-n-g-l d- b-w-h s-n-. ----------------------------------------------------- Seorang wanita yang ingin tahu tinggal di bawah sana. 0
Meie külalised olid toredad inimesed. T-t--u-k--- -al-- o------ang--aik. T_____ k___ i____ o____ y___ b____ T-t-m- k-m- i-l-h o-a-g y-n- b-i-. ---------------------------------- Tetamu kami ialah orang yang baik. 0
Meie külalised olid viisakad inimesed. T---mu kami -ala- --a----a-g s-p--. T_____ k___ i____ o____ y___ s_____ T-t-m- k-m- i-l-h o-a-g y-n- s-p-n- ----------------------------------- Tetamu kami ialah orang yang sopan. 0
Meie külalised olid huvitavad inimesed. Te---u -----ialah ----g--ang-menari-. T_____ k___ i____ o____ y___ m_______ T-t-m- k-m- i-l-h o-a-g y-n- m-n-r-k- ------------------------------------- Tetamu kami ialah orang yang menarik. 0
Mul on armsad lapsed. Sa-a----- k-n-k-----k-y-ng -aik. S___ s___ k__________ y___ b____ S-y- s-k- k-n-k-k-n-k y-n- b-i-. -------------------------------- Saya suka kanak-kanak yang baik. 0
Aga naabritel on ulakad lapsed. T--i--i------u -----n--- -n-k--n---yan- -a-al. T___ j____ i__ m________ a________ y___ n_____ T-p- j-r-n i-u m-m-u-y-i a-a---n-k y-n- n-k-l- ---------------------------------------------- Tapi jiran itu mempunyai anak-anak yang nakal. 0
Kas teie lapsed on head? Ad-k-----a---n-- a-da---ik? A_____ a________ a___ b____ A-a-a- a-a---n-k a-d- b-i-? --------------------------- Adakah anak-anak anda baik? 0

Üks keel, palju variante

Isegi siis, kui me räägime ühte keelt, kõneleme siiski paljudes erinevates keeltes. Sest ükski keel pole iseseisev süsteem. Igal keelel on palju erinevaid dimensioone. Keel on kui elav organism. Kõnelejad kohandavad end alati vastavalt nende vestluspartnerile. Seepärast muudab inimene keelt, mida ta räägib. Erinevad keeleversioonid võivad esile kerkida erineval moel. Näiteks igal keelel on oma ajalugu. Keel on muutunud aja jooksul ja muutub ka edasi. Seda tõestab asjaolu, et vanemad inimesed räägivad erinevalt kui noored. Enamikes keeltes on ka mitmeid dialekte. Samas suudavad erinevate murrete esindajad kohaneda vastavalt keskkonnale. Teatud olukordades kasutavad nad üldkeelt. Erinevatel sotsiaalsetel gruppidel on erinev keel. Näiteks võib tuua noorte keelt või jahimeeste slängi. Enamik inimesi räägivad tööjuures teistmoodi kui kodus. Paljud kasutavad tööl ka erialast žargooni. Erinevused esinevad ka suulises ja kirjalikus keeles. Suuline keel on tavaliselt palju lihtsam kui kirjakeel. Erinevus võib olla üsna suur. Nii võib juhtuda, kui kirjalik keel pika aja jooksul ei muutu. Kõnelejad peavad sellisel juhul kõigepealt õppima kasutama kirjakeelt. Sageli on ka naiste ja meeste keeled erinevad. Lääne ühiskondades kohtab antud erinevus vähem. Kuid on riike, kus naised räägivad meestest väga erinevalt. Mõndades kultuurides on viisakusel oma lingvistiline vorm. Seega polegi rääkimine nii lihtne! Peame tähelepanu pöörama paljudele erinevatele asjadele...