Vestmik

et Joogid   »   ms Minuman

12 [kaksteist]

Joogid

Joogid

12 [dua belas]

Minuman

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti malai Mängi Rohkem
Ma joon teed. S-y--m-n-m te-. S___ m____ t___ S-y- m-n-m t-h- --------------- Saya minum teh. 0
Ma joon kohvi. Sa-------m --p-. S___ m____ k____ S-y- m-n-m k-p-. ---------------- Saya minum kopi. 0
Ma joon mineraalvett. S-y----n---ai- m-n--al. S___ m____ a__ m_______ S-y- m-n-m a-r m-n-r-l- ----------------------- Saya minum air mineral. 0
Jood sa teed sidruniga? Adak-- a-----i-u----h-d-nga--le-on? A_____ a___ m____ t__ d_____ l_____ A-a-a- a-a- m-n-m t-h d-n-a- l-m-n- ----------------------------------- Adakah awak minum teh dengan lemon? 0
Jood sa kohvi suhkruga? Ad-ka--a-a--m-nu- k-p- d--ga--g-l-? A_____ a___ m____ k___ d_____ g____ A-a-a- a-a- m-n-m k-p- d-n-a- g-l-? ----------------------------------- Adakah awak minum kopi dengan gula? 0
Jood sa vett jääga? Ada-----wa- ---u- -ir --n-an-a--? A_____ a___ m____ a__ d_____ a___ A-a-a- a-a- m-n-m a-r d-n-a- a-s- --------------------------------- Adakah awak minum air dengan ais? 0
Siin on pidu. Ad--par-i di s--i. A__ p____ d_ s____ A-a p-r-i d- s-n-. ------------------ Ada parti di sini. 0
Inimesed joovad šampust. Or-ng---m----in-- champa---. O____ r____ m____ c_________ O-a-g r-m-i m-n-m c-a-p-g-e- ---------------------------- Orang ramai minum champagne. 0
Inimesed joovad veini ja õlut. O---g---m-i m---m-w-i--dan b-r. O____ r____ m____ w___ d__ b___ O-a-g r-m-i m-n-m w-i- d-n b-r- ------------------------------- Orang ramai minum wain dan bir. 0
Jood sa alkoholi? Ada--h awak---n-m ---o---? A_____ a___ m____ a_______ A-a-a- a-a- m-n-m a-k-h-l- -------------------------- Adakah awak minum alkohol? 0
Jood sa viskit? A-ak-h --a--min-- -i---? A_____ a___ m____ w_____ A-a-a- a-a- m-n-m w-s-i- ------------------------ Adakah awak minum wiski? 0
Jood sa koolat rummiga? A-aka----ak -in---k-la-den-----u-? A_____ a___ m____ k___ d_____ r___ A-a-a- a-a- m-n-m k-l- d-n-a- r-m- ---------------------------------- Adakah awak minum kola dengan rum? 0
Mulle ei meeldi šampus. S-----id-k-s--a --amp----. S___ t____ s___ c_________ S-y- t-d-k s-k- c-a-p-g-e- -------------------------- Saya tidak suka champagne. 0
Mulle ei meeldi vein. Say- -i-ak -u-- wa--. S___ t____ s___ w____ S-y- t-d-k s-k- w-i-. --------------------- Saya tidak suka wain. 0
Mulle ei meeldi õlu. S-y---idak-s-k- b-r. S___ t____ s___ b___ S-y- t-d-k s-k- b-r- -------------------- Saya tidak suka bir. 0
Beebile meeldib piim. Bayi--u-a--usu. B___ s___ s____ B-y- s-k- s-s-. --------------- Bayi suka susu. 0
Lapsele meeldib kakao ja õunamahl. K--a--k--ak i-- -uka---r--ok-at -a- --- ---l. K__________ i__ s___ a__ c_____ d__ j__ e____ K-n-k-k-n-k i-u s-k- a-r c-k-a- d-n j-s e-a-. --------------------------------------------- Kanak-kanak itu suka air coklat dan jus epal. 0
Naisele meeldib apelsinimahl ja greibimahl. W-nita -tu -u-a j-s--re- --- j------a- -e-an-. W_____ i__ s___ j__ o___ d__ j__ l____ g______ W-n-t- i-u s-k- j-s o-e- d-n j-s l-m-u g-d-n-. ---------------------------------------------- Wanita itu suka jus oren dan jus limau gedang. 0

Märkide keel

Inimesed lõid keele, et suhelda. Isegi kurtidel ja vaegkuuljatel on oma keel. Selleks on viipekeel, mis on esmane keel kõigile kuulmispuudega inimestele. See on kokku pandud sümbolitest. See on visuaalne keel ehk ‘nähtav’ keel. Kas viipekeel on mõistetav ka rahvusvaheliselt? Ei, sest viiplemist saab teha erinevates keeltes. Igal riigil on oma viipekeel. Ja seda on mõjutanud selle maa kultuur. Sest keel areneb alati kultuurist. See kehtib ka keelte kohta, mida ei räägita. Siiski on olemas ka rahvusvaheline viipekeel. Kuid selle märgid on mõnevõrra keerulisemad. Siiski riikliku viipekeelte sarnanevad üksteisega. Paljud märgid on ikoonilised. Nad viitavad viidatava objekti vormile. Levinuim viipekeel on Ameerika viipekeelt. Viipekeeli tunnustatakse kui täieõiguslikke keeli. Neil on oma grammatika. Kuid see erineb suulise keele grammatikast. Seetõttu ei saa viipekeelt sõna-sõnalt tõlkida. Siiski on viipekeele tõlgid. Teave edastatakse viipekeelega üheaegselt. See tähendab, et üks märk võib väljendada kogu lauset. Viipekeeltel on ka murded. Piirkondlikult võib esineda ka eripäraseid oma märke. Ja iga viipekeel on oma intonatsioon. See ütlus kehtib ka märkide kohta: meie aktsent paljastab meie päritolu!
Kas sa teadsid?
Eesti keel kuulub soome-ugri keelte hulka. Seega on see soome ja ungari keelega suguluses. Ungari keelega paralleele leida on siiski väga raske. Paljud arvavad, et eesti keel sarnaneb läti või leedu keelega. See on aga täiesti vale. Sest need kaks keelt kuuluvad hoopis teise keelerühma. Eesti keeles ei ole grammatilisi sugusid. Nais- ja meessoo vahel ei tehta vahet. See-eest on aga 14 erinevat käänet. Eesti keele õigekiri ei ole väga raske. See järgib hääldust. Seda peaks aga kindlasti mõne emakeeleoskajaga harjutama. Kes eesti keelt õppida tahab, vajab distsipliini ja pisut kannatust. Eestlased ei aja aga välismaalastel vigu taga... Nad rõõmustavad igaühe üle, kes nende keelest huvi tunneb!