Θ--θέ------α---πν---τε;
Θα θέλατε να καπνίσετε;
Θ- θ-λ-τ- ν- κ-π-ί-ε-ε-
-----------------------
Θα θέλατε να καπνίσετε; 0 Tha--h--a-e ---ka-nís--e?Tha thélate na kapnísete?T-a t-é-a-e n- k-p-í-e-e--------------------------Tha thélate na kapnísete?
Θ- θ---τ--να χ-ρ---τ-;
Θα θέλατε να χορέψετε;
Θ- θ-λ-τ- ν- χ-ρ-ψ-τ-;
----------------------
Θα θέλατε να χορέψετε; 0 T-a -h-late -- ch--é--ete?Tha thélate na chorépsete?T-a t-é-a-e n- c-o-é-s-t-?--------------------------Tha thélate na chorépsete?
Θ-----λ--ν--κ------.
Θα ήθελα να καπνίσω.
Θ- ή-ε-α ν- κ-π-ί-ω-
--------------------
Θα ήθελα να καπνίσω. 0 Tha-ḗt-ela--a----n-sō.Tha ḗthela na kapnísō.T-a ḗ-h-l- n- k-p-í-ō-----------------------Tha ḗthela na kapnísō.
Θα -θελα-να----ου-------ί--.
Θα ήθελα να ξεκουραστώ λίγο.
Θ- ή-ε-α ν- ξ-κ-υ-α-τ- λ-γ-.
----------------------------
Θα ήθελα να ξεκουραστώ λίγο. 0 T-a--thela----------as-ṓ lí--.Tha ḗthela na xekourastṓ lígo.T-a ḗ-h-l- n- x-k-u-a-t- l-g-.------------------------------Tha ḗthela na xekourastṓ lígo.
Θ--ήθε-α-να-----ρ---σω--άτι.
Θα ήθελα να σας ρωτήσω κάτι.
Θ- ή-ε-α ν- σ-ς ρ-τ-σ- κ-τ-.
----------------------------
Θα ήθελα να σας ρωτήσω κάτι. 0 Th- ---el- n--sas-r-t-sō -á-i.Tha ḗthela na sas rōtḗsō káti.T-a ḗ-h-l- n- s-s r-t-s- k-t-.------------------------------Tha ḗthela na sas rōtḗsō káti.
Θα-ήθελ-----σας-π---κα---- --- κά--.
Θα ήθελα να σας παρακαλέσω για κάτι.
Θ- ή-ε-α ν- σ-ς π-ρ-κ-λ-σ- γ-α κ-τ-.
------------------------------------
Θα ήθελα να σας παρακαλέσω για κάτι. 0 Th- ḗ-h-l--na sa-----a-a-é-ō-gi--ká--.Tha ḗthela na sas parakalésō gia káti.T-a ḗ-h-l- n- s-s p-r-k-l-s- g-a k-t-.--------------------------------------Tha ḗthela na sas parakalésō gia káti.
Θα ή---α-ν---------έσω σε-κάτ-.
Θα ήθελα να σας καλέσω σε κάτι.
Θ- ή-ε-α ν- σ-ς κ-λ-σ- σ- κ-τ-.
-------------------------------
Θα ήθελα να σας καλέσω σε κάτι. 0 T-a-ḗ-he-- -- --s--a--s- se-k--i.Tha ḗthela na sas kalésō se káti.T-a ḗ-h-l- n- s-s k-l-s- s- k-t-.---------------------------------Tha ḗthela na sas kalésō se káti.
Θα -έ--με-ν--πά----π-τ-.
Θα θέλαμε να πάμε σπίτι.
Θ- θ-λ-μ- ν- π-μ- σ-ί-ι-
------------------------
Θα θέλαμε να πάμε σπίτι. 0 Th- -hé-a-e na -ám---píti.Tha thélame na páme spíti.T-a t-é-a-e n- p-m- s-í-i---------------------------Tha thélame na páme spíti.
Θα ή-ελα- να -άνουν-έν- τη--φωνο.
Θα ήθελαν να κάνουν ένα τηλέφωνο.
Θ- ή-ε-α- ν- κ-ν-υ- έ-α τ-λ-φ-ν-.
---------------------------------
Θα ήθελαν να κάνουν ένα τηλέφωνο. 0 Tha----e----na ká--un---- tē--ph---.Tha ḗthelan na kánoun éna tēléphōno.T-a ḗ-h-l-n n- k-n-u- é-a t-l-p-ō-o-------------------------------------Tha ḗthelan na kánoun éna tēléphōno.
Ajule pole oluline, millist keelt me õpime.
Seda seetõttu, et ajul on erinevate keelte jaoks erinevad salvestamise kohad.
Kõiki õpitud keeli ei salvestata ühte kohta.
Keeled, mida õpime täiskasvanuna, salvestuvad oma piirkonda.
See tähendab, et aju töötleb uusi reegleid erinevas kohas.
Need ei ole salvestatud samas piirkonnas kui emakeel.
Samas kakskeelsed inimesed kasutavad ainult ühte ajupiirkonda.
Mitmed uuringud on sellisele järeldusele jõudnud.
Neuroteadlased uurida mitmeid katseisikuid.
Katsealused rääkisid ladusalt kahte keelt.
Üks osa katserühmast oli aga kakskeelne.
Teine osa seevastu oli teist keelt õppinud hilisemas elus.
Teadlased mõõtsid keeleeksami ajal aju aktiivsust.
Nii said nad jälgida, millised aju piirkonnad katse ajal töötasid.
Ja nad nägid, et ‘hilistel’ õppijatel oli kaks kõnekeskust!
Teadlased on juba pikka aega kahtlustanud, et see nii võib olla.
Ajukahjustusega inimestel on teistsugused sümptomid.
Niisiis võib ajukahjustus tekitada kõnehäireteni.
Kannatanud ei suuda enam nii hästi hääldada või sõnu mõista.
Aga kakskeelsetel õnnetuse ohvritel on mõnikord ebatavalised sümptomid.
Nende kõnehäired ei mõjuta alati mõlemat keelt.
Kuiviga on saanud vaid üks aju osa, võib teised veel toimida.
Sellisel juhul räägib patsient üht keelt paremini kui teist.
Kaht erinevat keelt ka taasõpitakse erineva kiirusega.
See tõestab, et keeled ei salvestu samas kohas.
Kuna neid ei õpitud ühel ajal, moodustuvad kaks keskust.
Endiselt pole teada, kuidas meie aju suudab mitut keelt hallata.
Kuid uued leiud võivad viia uute õppestrateegiateni.