Vestmik

et Küsimused – minevik 2   »   el Ερωτήσεις – παρελθοντικός 2

86 [kaheksakümmend kuus]

Küsimused – minevik 2

Küsimused – minevik 2

86 [ογδόντα έξι]

86 [ogdónta éxi]

Ερωτήσεις – παρελθοντικός 2

Erōtḗseis – parelthontikós 2

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti kreeka Mängi Rohkem
Millist lipsu sa kandsid? Πο------βάτ- φό-ε---; Π___ γ______ φ_______ Π-ι- γ-α-ά-α φ-ρ-σ-ς- --------------------- Ποια γραβάτα φόρεσες; 0
Po----rab-ta --ór-ses? P___ g______ p________ P-i- g-a-á-a p-ó-e-e-? ---------------------- Poia grabáta phóreses?
Millise auto sa ostsid? Πο-ο α-τ--ί--το--γόρ--ε-; Π___ α_________ α________ Π-ι- α-τ-κ-ν-τ- α-ό-α-ε-; ------------------------- Ποιο αυτοκίνητο αγόρασες; 0
Po---a-t--í-ēto--gó----s? P___ a_________ a________ P-i- a-t-k-n-t- a-ó-a-e-? ------------------------- Poio autokínēto agórases?
Millise ajalehe sa tellisid? Σ---ο-ά-ε---ερίδ- έγινε- -υνδ---ητής; Σ_ π___ ε________ έ_____ σ___________ Σ- π-ι- ε-η-ε-ί-α έ-ι-ε- σ-ν-ρ-μ-τ-ς- ------------------------------------- Σε ποιά εφημερίδα έγινες συνδρομητής; 0
S----i- ------r-da -g-ne----n-ro---ḗ-? S_ p___ e_________ é_____ s___________ S- p-i- e-h-m-r-d- é-i-e- s-n-r-m-t-s- -------------------------------------- Se poiá ephēmerída égines syndromētḗs?
Keda te nägite? Π-------δατε; Π____ ε______ Π-ι-ν ε-δ-τ-; ------------- Ποιον είδατε; 0
Po--n -ída--? P____ e______ P-i-n e-d-t-? ------------- Poion eídate?
Kellega te kohtusite? Π-ιον ---α-τ-σα--; Π____ σ___________ Π-ι-ν σ-ν-ν-ή-α-ε- ------------------ Ποιον συναντήσατε; 0
P---- synant-s-te? P____ s___________ P-i-n s-n-n-ḗ-a-e- ------------------ Poion synantḗsate?
Kelle te ära tundsite? Π--ον--ναγ-ω--σατε; Π____ α____________ Π-ι-ν α-α-ν-ρ-σ-τ-; ------------------- Ποιον αναγνωρίσατε; 0
P---- -n-gnō-í-a-e? P____ a____________ P-i-n a-a-n-r-s-t-? ------------------- Poion anagnōrísate?
Millal te ärkasite? Πότ- --κω-ήκ---; Π___ σ__________ Π-τ- σ-κ-θ-κ-τ-; ---------------- Πότε σηκωθήκατε; 0
Póte -ēk--hḗk---? P___ s___________ P-t- s-k-t-ḗ-a-e- ----------------- Póte sēkōthḗkate?
Millal te alustasite? Π-τε --κιν-σατε; Π___ ξ__________ Π-τ- ξ-κ-ν-σ-τ-; ---------------- Πότε ξεκινήσατε; 0
P-te--ekin-s--e? P___ x__________ P-t- x-k-n-s-t-? ---------------- Póte xekinḗsate?
Millal te lõpetasite? Π--- στ----ήσ-τε; Π___ σ___________ Π-τ- σ-α-α-ή-α-ε- ----------------- Πότε σταματήσατε; 0
Pót- s-a--tḗ----? P___ s___________ P-t- s-a-a-ḗ-a-e- ----------------- Póte stamatḗsate?
Miks te ärkasite? Για-- --πν-σατε; Γ____ ξ_________ Γ-α-ί ξ-π-ή-α-ε- ---------------- Γιατί ξυπνήσατε; 0
G--tí----nḗsate? G____ x_________ G-a-í x-p-ḗ-a-e- ---------------- Giatí xypnḗsate?
Miks te õpetajaks hakkasite? Γ--τ- γίν--ε----κα-ος; Γ____ γ_____ δ________ Γ-α-ί γ-ν-τ- δ-σ-α-ο-; ---------------------- Γιατί γίνατε δάσκαλος; 0
Gia-- -ína-- dás-a--s? G____ g_____ d________ G-a-í g-n-t- d-s-a-o-? ---------------------- Giatí gínate dáskalos?
Miks te takso võtsite? Γι--ί --ρατ- τ-ξ-; Γ____ π_____ τ____ Γ-α-ί π-ρ-τ- τ-ξ-; ------------------ Γιατί πήρατε ταξί; 0
Gi--í-p-rate ----? G____ p_____ t____ G-a-í p-r-t- t-x-? ------------------ Giatí pḗrate taxí?
Kust te tulite? Α-- --ύ--ρθα--; Α__ π__ ή______ Α-ό π-ύ ή-θ-τ-; --------------- Από πού ήρθατε; 0
Apó poú-ḗr-h--e? A__ p__ ḗ_______ A-ó p-ú ḗ-t-a-e- ---------------- Apó poú ḗrthate?
Kuhu te läksite? Π-- π-γατε; Π__ π______ Π-ύ π-γ-τ-; ----------- Πού πήγατε; 0
Poú--ḗg---? P__ p______ P-ú p-g-t-? ----------- Poú pḗgate?
Kus te olite? Π-ύ-ή-αστα-; Π__ ή_______ Π-ύ ή-α-τ-ν- ------------ Πού ήσασταν; 0
Po--ḗ-ast-n? P__ ḗ_______ P-ú ḗ-a-t-n- ------------ Poú ḗsastan?
Keda sa aitasid? Πο------------; Π____ β________ Π-ι-ν β-ή-η-ε-; --------------- Ποιον βοήθησες; 0
P---n bo-t-----? P____ b_________ P-i-n b-ḗ-h-s-s- ---------------- Poion boḗthēses?
Kellele sa kirjutasid? Σε ποι-ν-έγ-α--ς; Σ_ π____ έ_______ Σ- π-ι-ν έ-ρ-ψ-ς- ----------------- Σε ποιον έγραψες; 0
S- -o-on -grap-es? S_ p____ é________ S- p-i-n é-r-p-e-? ------------------ Se poion égrapses?
Kellele sa vastasid? Σε-π-ι-ν--πάντ--ες; Σ_ π____ α_________ Σ- π-ι-ν α-ά-τ-σ-ς- ------------------- Σε ποιον απάντησες; 0
Se--oio- -pá-t-s-s? S_ p____ a_________ S- p-i-n a-á-t-s-s- ------------------- Se poion apántēses?

Kakskeelsus arendab kuulmist

Inimesed, kes räägivad kahte keelt, kuulevad paremini. Nad suudavad täpsemini eristada erinevaid helisid. Sellise tulemuseni on jõudnud üks Ameerika teadusuuring. Teadlased testisid mitut teismelist. Osad katsealused olid üles kasvanud kakskeelsena. Need noored rääkisid inglise ja hispaania keelt. Teised rääkisid vaid inglise keelt. Need noored pidid kuulama üht kindlat silpi. Selleks silbiks oli ‘da’. Antud silp ei kuulunud aga kumbagi keelde. Silpi mängiti katsealustele kõrvaklappide abil. Samal ajal mõõdeti elektroodide abil nende aju aktiivsust. Pärast testi pidid noored uuesti antud silpi kuulama. Seekord kuulsid nad ka muid segavaid hääli. Erinevad hääled ütlesid seosetuid lauseid. Kakskeelsed noored reageerisid silbi kuulmisele väga tugevalt. Nende aju näitas üles suurt aktiivsust. Nad suutsid silbi ära tunda nii vaikuses kui ka segavate helidega. Ükskeelsetel ei läinud nii hästi. Nende kuulmine polnud nii hea kui kakskeelsetel katsealustel. Antud tulemus üllatas teadlasi. Seniajani oli vaid teada, et muusikutel on väga arenenud kuulmismeel. Kuid tuleb välja, et ka kakskeelsus treenib kuulmist. Kakskeelsed inimesed seisavad pidevalt vastakuti erinevate helidega. Seega peab aju õppima uusi oskusi. Ta õpib, kuidas ära tunda erinevaid keelelisi ärritusi. Nüüd katsetavad teadlased, kuidas keeleoskus meie aju mõjutab. Ehk areneb kuulmisoskus ka siis, kui inimene õpib keeli hiljem...