Vestmik

et Minevik 3   »   el Παρελθοντικός χρόνος 3

83 [kaheksakümmend kolm]

Minevik 3

Minevik 3

83 [ογδόντα τρία]

83 [ogdónta tría]

Παρελθοντικός χρόνος 3

[Parelthontikós chrónos 3]

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti kreeka Mängi Rohkem
helistama Τη-----ώ Τηλεφωνώ Τ-λ-φ-ν- -------- Τηλεφωνώ 0
T--eph-nṓ Tēlephōnṓ T-l-p-ō-ṓ --------- Tēlephōnṓ
Ma helistasin. Μ-λ---- -τ- τ---φ-ν-. Μιλούσα στο τηλέφωνο. Μ-λ-ύ-α σ-ο τ-λ-φ-ν-. --------------------- Μιλούσα στο τηλέφωνο. 0
Mil-úsa -----ēlép-ōno. Miloúsa sto tēléphōno. M-l-ú-a s-o t-l-p-ō-o- ---------------------- Miloúsa sto tēléphōno.
Ma olin terve selle aja telefonil. Όλη-τ---ώ-α -ι---σ---τ--τ--έ--ν-. Όλη την ώρα μιλούσα στο τηλέφωνο. Ό-η τ-ν ώ-α μ-λ-ύ-α σ-ο τ-λ-φ-ν-. --------------------------------- Όλη την ώρα μιλούσα στο τηλέφωνο. 0
Ó---tē- ṓ-a miloús--sto tēl------. Ólē tēn ṓra miloúsa sto tēléphōno. Ó-ē t-n ṓ-a m-l-ú-a s-o t-l-p-ō-o- ---------------------------------- Ólē tēn ṓra miloúsa sto tēléphōno.
küsima ρ---ω ρωτάω ρ-τ-ω ----- ρωτάω 0
r--áō rōtáō r-t-ō ----- rōtáō
Ma küsisin. Ρώτησ-. Ρώτησα. Ρ-τ-σ-. ------- Ρώτησα. 0
Rṓt---. Rṓtēsa. R-t-s-. ------- Rṓtēsa.
Ma olen alati küsinud. Π-ντα ρωτ-ύ-α. Πάντα ρωτούσα. Π-ν-α ρ-τ-ύ-α- -------------- Πάντα ρωτούσα. 0
Pán---r---úsa. Pánta rōtoúsa. P-n-a r-t-ú-a- -------------- Pánta rōtoúsa.
jutustama Δ-----μ-ι Διηγούμαι Δ-η-ο-μ-ι --------- Διηγούμαι 0
Di-g-úm-i Diēgoúmai D-ē-o-m-i --------- Diēgoúmai
Ma jutustasin. Δι-γ-θ---. Διηγήθηκα. Δ-η-ή-η-α- ---------- Διηγήθηκα. 0
Diē--thēka. Diēgḗthēka. D-ē-ḗ-h-k-. ----------- Diēgḗthēka.
Ma jutustasin terve loo ära. Δ-ηγ--ηκα-ό---την ιστορί-. Διηγήθηκα όλη την ιστορία. Δ-η-ή-η-α ό-η τ-ν ι-τ-ρ-α- -------------------------- Διηγήθηκα όλη την ιστορία. 0
Di-gḗ--ēk- ó-- t-- i-t----. Diēgḗthēka ólē tēn istoría. D-ē-ḗ-h-k- ó-ē t-n i-t-r-a- --------------------------- Diēgḗthēka ólē tēn istoría.
õppima δι-β-ζω διαβάζω δ-α-ά-ω ------- διαβάζω 0
dia-á-ō diabázō d-a-á-ō ------- diabázō
Ma õppisin. Δι-β-ζα. Διάβαζα. Δ-ά-α-α- -------- Διάβαζα. 0
Diáb---. Diábaza. D-á-a-a- -------- Diábaza.
Ma õppisin terve õhtu. Διά-αζ- όλο----β-άδυ. Διάβαζα όλο το βράδυ. Δ-ά-α-α ό-ο τ- β-ά-υ- --------------------- Διάβαζα όλο το βράδυ. 0
Di--a-- ó-o to brády. Diábaza ólo to brády. D-á-a-a ó-o t- b-á-y- --------------------- Diábaza ólo to brády.
töötama δου-εύω δουλεύω δ-υ-ε-ω ------- δουλεύω 0
d-u--úō douleúō d-u-e-ō ------- douleúō
Ma töötasin. Δ-ύ----. Δούλευα. Δ-ύ-ε-α- -------- Δούλευα. 0
Doú---a. Doúleua. D-ú-e-a- -------- Doúleua.
Ma töötasin terve päeva. Δο-λευα------έρ-. Δούλευα όλη μέρα. Δ-ύ-ε-α ό-η μ-ρ-. ----------------- Δούλευα όλη μέρα. 0
D------ ó-ē--é-a. Doúleua ólē méra. D-ú-e-a ó-ē m-r-. ----------------- Doúleua ólē méra.
sööma Τρώω Τρώω Τ-ώ- ---- Τρώω 0
T-ṓō Trṓō T-ṓ- ---- Trṓō
Ma sõin. Έ----. Έφαγα. Έ-α-α- ------ Έφαγα. 0
Éphaga. Éphaga. É-h-g-. ------- Éphaga.
Ma sõin kogu toidu ära. Έφαγ--όλ--τ- φ----ό. Έφαγα όλο το φαγητό. Έ-α-α ό-ο τ- φ-γ-τ-. -------------------- Έφαγα όλο το φαγητό. 0
É--aga --o to-phag-t-. Éphaga ólo to phagētó. É-h-g- ó-o t- p-a-ē-ó- ---------------------- Éphaga ólo to phagētó.

Keeleteaduse ajalugu

Inimkonda on keeled alati huvitanud. Tänu sellele on keeleteaduse haru väga pika ajalooga. Keeleteadus tegeleeb süsteemselt keele uurimisega. Inimene vaatles keelt juba tuhandeid aastaid tagasi. Niisiis arenesid erinevatel kultuuridel erinevad süsteemid. Selle tulemusena tekkisid erinevad keelekirjeldused. Tänapäeva keeleteauds põhineb kõige rohkem antiikaja teooriatel. Mitmed traditsioonid pärinevad eelkõige Kreekast. Kõige vanem keelt analüüsiv teos pärineb aga hoopis Indiast. See kirjutati 3000 aastat tagasi ning autoriks oli grammatik Sakatayana. Antiikajal tegelesid keeltega filosoofid nagu Platon. Hilisemal ajal arendasid neid teooriaid edasi Rooma autorid. Araablastel tekkis oma traditsioon 8. sajandil. Nende tekstid sisaldavad väga täpseid araabia keele kirjeldusi. Kaasajal on eriliselt suur huvi olnud selle vastu, kust keel pärineb. Õpetlased tundsid aga huvi keele ajaloo vastu. 18. sajandil hakati keeli omavahel võrdlema. Inimene tahtis teada, kuidas keel areneb. Hiljem keskenduti keelele kui süsteemile. Keskseks küsimuseks oli, kuidas keel toimib. Tänapäeval on olemas palju erinevaid lingivistikaalaseid koolkondi. 50ndatest alates on arenenud välja palju uusi uurimissuundi. Suuresti on need mõjutatud teistest teadusharudest. Näiteks võib tuua psühholingvistikat ja rahvusvahelist kommunikatsiooni. Uuemad koolkonnad on väga spetsiifilised. Üks neist on näiteks feminismi lingvistika. Seega keeleteaduse ajalugu jätkub... Nii kaua, kui on keeli, on inimesel mida uurida!