Vestmik

et Minevik 3   »   el Παρελθοντικός χρόνος 3

83 [kaheksakümmend kolm]

Minevik 3

Minevik 3

83 [ογδόντα τρία]

83 [ogdónta tría]

Παρελθοντικός χρόνος 3

Parelthontikós chrónos 3

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti kreeka Mängi Rohkem
helistama Τηλ-φωνώ Τ_______ Τ-λ-φ-ν- -------- Τηλεφωνώ 0
Tē-e--ō-ṓ T________ T-l-p-ō-ṓ --------- Tēlephōnṓ
Ma helistasin. Μ---ύσ- σ-- τηλ-φω-ο. Μ______ σ__ τ________ Μ-λ-ύ-α σ-ο τ-λ-φ-ν-. --------------------- Μιλούσα στο τηλέφωνο. 0
Mi--úsa s-o -ēlé---no. M______ s__ t_________ M-l-ú-a s-o t-l-p-ō-o- ---------------------- Miloúsa sto tēléphōno.
Ma olin terve selle aja telefonil. Ό-η--η- ώρα μ--ο-σα σ-ο-τη---ων-. Ό__ τ__ ώ__ μ______ σ__ τ________ Ό-η τ-ν ώ-α μ-λ-ύ-α σ-ο τ-λ-φ-ν-. --------------------------------- Όλη την ώρα μιλούσα στο τηλέφωνο. 0
Ól------ṓ-a m-l-úsa-st- ---é--ō--. Ó__ t__ ṓ__ m______ s__ t_________ Ó-ē t-n ṓ-a m-l-ú-a s-o t-l-p-ō-o- ---------------------------------- Ólē tēn ṓra miloúsa sto tēléphōno.
küsima ρ---ω ρ____ ρ-τ-ω ----- ρωτάω 0
rōt-ō r____ r-t-ō ----- rōtáō
Ma küsisin. Ρ-----. Ρ______ Ρ-τ-σ-. ------- Ρώτησα. 0
Rṓ-ēsa. R______ R-t-s-. ------- Rṓtēsa.
Ma olen alati küsinud. Πά--- --τ--σα. Π____ ρ_______ Π-ν-α ρ-τ-ύ-α- -------------- Πάντα ρωτούσα. 0
P-nta-rōt--sa. P____ r_______ P-n-a r-t-ú-a- -------------- Pánta rōtoúsa.
jutustama Διηγο--αι Δ________ Δ-η-ο-μ-ι --------- Διηγούμαι 0
Di-g---ai D________ D-ē-o-m-i --------- Diēgoúmai
Ma jutustasin. Δ-η--θη--. Δ_________ Δ-η-ή-η-α- ---------- Διηγήθηκα. 0
D--gḗt-ēka. D__________ D-ē-ḗ-h-k-. ----------- Diēgḗthēka.
Ma jutustasin terve loo ära. Δ---ήθ-κα ------ν--σ-----. Δ________ ό__ τ__ ι_______ Δ-η-ή-η-α ό-η τ-ν ι-τ-ρ-α- -------------------------- Διηγήθηκα όλη την ιστορία. 0
Di-g--hē-a --ē t-n--s---ía. D_________ ó__ t__ i_______ D-ē-ḗ-h-k- ó-ē t-n i-t-r-a- --------------------------- Diēgḗthēka ólē tēn istoría.
õppima δ-αβά-ω δ______ δ-α-ά-ω ------- διαβάζω 0
d-ab--ō d______ d-a-á-ō ------- diabázō
Ma õppisin. Δ-άβ---. Δ_______ Δ-ά-α-α- -------- Διάβαζα. 0
D-á-az-. D_______ D-á-a-a- -------- Diábaza.
Ma õppisin terve õhtu. Δι-βαζα-----τ- β-ά-υ. Δ______ ό__ τ_ β_____ Δ-ά-α-α ό-ο τ- β-ά-υ- --------------------- Διάβαζα όλο το βράδυ. 0
D--b--- ól- -- ----y. D______ ó__ t_ b_____ D-á-a-a ó-o t- b-á-y- --------------------- Diábaza ólo to brády.
töötama δου--ύω δ______ δ-υ-ε-ω ------- δουλεύω 0
d--leúō d______ d-u-e-ō ------- douleúō
Ma töötasin. Δ-ύ--υ-. Δ_______ Δ-ύ-ε-α- -------- Δούλευα. 0
D--leua. D_______ D-ú-e-a- -------- Doúleua.
Ma töötasin terve päeva. Δ-ύλ-υ--όλη μ-ρ-. Δ______ ό__ μ____ Δ-ύ-ε-α ό-η μ-ρ-. ----------------- Δούλευα όλη μέρα. 0
D-ú-e---ó-- mé-a. D______ ó__ m____ D-ú-e-a ó-ē m-r-. ----------------- Doúleua ólē méra.
sööma Τρ-ω Τ___ Τ-ώ- ---- Τρώω 0
T-ṓō T___ T-ṓ- ---- Trṓō
Ma sõin. Έ---α. Έ_____ Έ-α-α- ------ Έφαγα. 0
É--aga. É______ É-h-g-. ------- Éphaga.
Ma sõin kogu toidu ära. Έφ--α-ό-ο τ- φ--η--. Έ____ ό__ τ_ φ______ Έ-α-α ό-ο τ- φ-γ-τ-. -------------------- Έφαγα όλο το φαγητό. 0
É-h------o t- --agēt-. É_____ ó__ t_ p_______ É-h-g- ó-o t- p-a-ē-ó- ---------------------- Éphaga ólo to phagētó.

Keeleteaduse ajalugu

Inimkonda on keeled alati huvitanud. Tänu sellele on keeleteaduse haru väga pika ajalooga. Keeleteadus tegeleeb süsteemselt keele uurimisega. Inimene vaatles keelt juba tuhandeid aastaid tagasi. Niisiis arenesid erinevatel kultuuridel erinevad süsteemid. Selle tulemusena tekkisid erinevad keelekirjeldused. Tänapäeva keeleteauds põhineb kõige rohkem antiikaja teooriatel. Mitmed traditsioonid pärinevad eelkõige Kreekast. Kõige vanem keelt analüüsiv teos pärineb aga hoopis Indiast. See kirjutati 3000 aastat tagasi ning autoriks oli grammatik Sakatayana. Antiikajal tegelesid keeltega filosoofid nagu Platon. Hilisemal ajal arendasid neid teooriaid edasi Rooma autorid. Araablastel tekkis oma traditsioon 8. sajandil. Nende tekstid sisaldavad väga täpseid araabia keele kirjeldusi. Kaasajal on eriliselt suur huvi olnud selle vastu, kust keel pärineb. Õpetlased tundsid aga huvi keele ajaloo vastu. 18. sajandil hakati keeli omavahel võrdlema. Inimene tahtis teada, kuidas keel areneb. Hiljem keskenduti keelele kui süsteemile. Keskseks küsimuseks oli, kuidas keel toimib. Tänapäeval on olemas palju erinevaid lingivistikaalaseid koolkondi. 50ndatest alates on arenenud välja palju uusi uurimissuundi. Suuresti on need mõjutatud teistest teadusharudest. Näiteks võib tuua psühholingvistikat ja rahvusvahelist kommunikatsiooni. Uuemad koolkonnad on väga spetsiifilised. Üks neist on näiteks feminismi lingvistika. Seega keeleteaduse ajalugu jätkub... Nii kaua, kui on keeli, on inimesel mida uurida!