Vestmik

et midagi soovima   »   pa ਕੁਝ ਚੰਗਾ ਲੱਗਣਾ

70 [seitsekümmend]

midagi soovima

midagi soovima

70 [ਸੱਤਰ]

70 [Satara]

ਕੁਝ ਚੰਗਾ ਲੱਗਣਾ

[kujha cagā lagaṇā]

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti pandžaabi Mängi Rohkem
Kas te sooviksite suitsetada? ਕੀ-----ਂ ਸਿਗਰਟ ਪੀਣੀ -ੈ? ਕ- ਤ-ਸ-- ਸ-ਗਰਟ ਪ-ਣ- ਹ-? ਕ- ਤ-ਸ-ਂ ਸ-ਗ-ਟ ਪ-ਣ- ਹ-? ----------------------- ਕੀ ਤੁਸੀਂ ਸਿਗਰਟ ਪੀਣੀ ਹੈ? 0
k---u-ī- s--a---- p-ṇī-h--? kī tusīṁ sigaraṭa pīṇī hai? k- t-s-ṁ s-g-r-ṭ- p-ṇ- h-i- --------------------------- kī tusīṁ sigaraṭa pīṇī hai?
Kas te sooviksite tantsida? ਕੀ-ਤੁ-ੀ- ---ਣ----? ਕ- ਤ-ਸ-- ਨ-ਚਣ- ਹ-? ਕ- ਤ-ਸ-ਂ ਨ-ਚ-ਾ ਹ-? ------------------ ਕੀ ਤੁਸੀਂ ਨੱਚਣਾ ਹੈ? 0
K--t--īṁ na-aṇā-h-i? Kī tusīṁ nacaṇā hai? K- t-s-ṁ n-c-ṇ- h-i- -------------------- Kī tusīṁ nacaṇā hai?
Kas te sooviksite jalutama minna? ਕੀ ਤ-- -ਹਿਲ-- ---ੁੰਦ- /--ਾਹੁੰਦੀ ਹੈ-? ਕ- ਤ-- ਟਹ-ਲਣ- ਚ-ਹ--ਦ- / ਚ-ਹ--ਦ- ਹ--? ਕ- ਤ-ੰ ਟ-ਿ-ਣ- ਚ-ਹ-ੰ-ਾ / ਚ-ਹ-ੰ-ੀ ਹ-ਂ- ------------------------------------ ਕੀ ਤੂੰ ਟਹਿਲਣਾ ਚਾਹੁੰਦਾ / ਚਾਹੁੰਦੀ ਹੈਂ? 0
Kī -ū--ahi-aṇā-cā-u-ā- -āh-----a-ṁ? Kī tū ṭahilaṇā cāhudā/ cāhudī haiṁ? K- t- ṭ-h-l-ṇ- c-h-d-/ c-h-d- h-i-? ----------------------------------- Kī tū ṭahilaṇā cāhudā/ cāhudī haiṁ?
Ma sooviksin suitsetada. ਮ-ਂ--ਿਗ----ੀਣੀ ਹ-। ਮ-- ਸ-ਗਰਟ ਪ-ਣ- ਹ-। ਮ-ਂ ਸ-ਗ-ਟ ਪ-ਣ- ਹ-। ------------------ ਮੈਂ ਸਿਗਰਟ ਪੀਣੀ ਹੈ। 0
Maiṁ -i--r----pīṇ--h-i. Maiṁ sigaraṭa pīṇī hai. M-i- s-g-r-ṭ- p-ṇ- h-i- ----------------------- Maiṁ sigaraṭa pīṇī hai.
Soovid sa sigaretti? ਕ- -ੈ--ੰ -ਿਗ-ਟ--ਾਹੀ-----? ਕ- ਤ-ਨ-- ਸ-ਗਰਟ ਚ-ਹ-ਦ- ਹ-? ਕ- ਤ-ਨ-ੰ ਸ-ਗ-ਟ ਚ-ਹ-ਦ- ਹ-? ------------------------- ਕੀ ਤੈਨੂੰ ਸਿਗਰਟ ਚਾਹੀਦੀ ਹੈ? 0
Kī-tain- --ga--ṭ--cā--dī h-i? Kī tainū sigaraṭa cāhīdī hai? K- t-i-ū s-g-r-ṭ- c-h-d- h-i- ----------------------------- Kī tainū sigaraṭa cāhīdī hai?
Ta soovib tuld. ਉਸਨ-- -ੁਲ--ੳਣ--ਈ---- --ਹੀਦਾ-ਹ-? ਉਸਨ-- ਸ-ਲਗ-ੳਣ ਲਈ ਕ-ਝ ਚ-ਹ-ਦ- ਹ-? ਉ-ਨ-ੰ ਸ-ਲ-ਾ-ਣ ਲ- ਕ-ਝ ਚ-ਹ-ਦ- ਹ-? ------------------------------- ਉਸਨੂੰ ਸੁਲਗਾੳਣ ਲਈ ਕੁਝ ਚਾਹੀਦਾ ਹੈ? 0
U-an- s-lagāṇa -a'ī ----- --h-d---a-? Usanū sulagāṇa la'ī kujha cāhīdā hai? U-a-ū s-l-g-ṇ- l-'- k-j-a c-h-d- h-i- ------------------------------------- Usanū sulagāṇa la'ī kujha cāhīdā hai?
Ma sooviksin midagi juua. ਮੈ----ਝ---ਣਾ-ਚਾਹ-ੰਦ----ਚ-ਹੁ-ਦੀ ਹ--। ਮ-- ਕ-ਝ ਪ-ਣ- ਚ-ਹ--ਦ- / ਚ-ਹ--ਦ- ਹ--। ਮ-ਂ ਕ-ਝ ਪ-ਣ- ਚ-ਹ-ੰ-ਾ / ਚ-ਹ-ੰ-ੀ ਹ-ਂ- ----------------------------------- ਮੈਂ ਕੁਝ ਪੀਣਾ ਚਾਹੁੰਦਾ / ਚਾਹੁੰਦੀ ਹਾਂ। 0
Mai--ku-h-----ā -āh--ā--c--u-- ---. Maiṁ kujha pīṇā cāhudā/ cāhudī hāṁ. M-i- k-j-a p-ṇ- c-h-d-/ c-h-d- h-ṁ- ----------------------------------- Maiṁ kujha pīṇā cāhudā/ cāhudī hāṁ.
Ma sooviksin midagi süüa. ਮ-ਂ-----ਖ-----ਾਹੁੰ-ਾ /------ਦੀ-ਹ--। ਮ-- ਕ-ਝ ਖ-ਣ- ਚ-ਹ--ਦ- / ਚ-ਹ--ਦ- ਹ--। ਮ-ਂ ਕ-ਝ ਖ-ਣ- ਚ-ਹ-ੰ-ਾ / ਚ-ਹ-ੰ-ੀ ਹ-ਂ- ----------------------------------- ਮੈਂ ਕੁਝ ਖਾਣਾ ਚਾਹੁੰਦਾ / ਚਾਹੁੰਦੀ ਹਾਂ। 0
Maiṁ-k---- ----ā--ā--dā--cāhud----ṁ. Maiṁ kujha khāṇā cāhudā/ cāhudī hāṁ. M-i- k-j-a k-ā-ā c-h-d-/ c-h-d- h-ṁ- ------------------------------------ Maiṁ kujha khāṇā cāhudā/ cāhudī hāṁ.
Ma sooviksin veidi puhata. ਮੈਂ-ਥ-ੜ-ਹਾ ਆਰਾ--ਕਰ-- ਚਾ-ੁ-ਦਾ - --ਹੁੰ-- -ਾ-। ਮ-- ਥ-ੜ-ਹ- ਆਰ-ਮ ਕਰਨ- ਚ-ਹ--ਦ- / ਚ-ਹ--ਦ- ਹ--। ਮ-ਂ ਥ-ੜ-ਹ- ਆ-ਾ- ਕ-ਨ- ਚ-ਹ-ੰ-ਾ / ਚ-ਹ-ੰ-ੀ ਹ-ਂ- ------------------------------------------- ਮੈਂ ਥੋੜ੍ਹਾ ਆਰਾਮ ਕਰਨਾ ਚਾਹੁੰਦਾ / ਚਾਹੁੰਦੀ ਹਾਂ। 0
Mai- -hō----ā--ma ka--nā-c-h-------hudī--ā-. Maiṁ thōṛhā ārāma karanā cāhudā/ cāhudī hāṁ. M-i- t-ō-h- ā-ā-a k-r-n- c-h-d-/ c-h-d- h-ṁ- -------------------------------------------- Maiṁ thōṛhā ārāma karanā cāhudā/ cāhudī hāṁ.
Ma sooviksin teilt midagi küsida. ਮੈਂ-ਤੁਹ--ੂ- ਕੁਝ ਪ-ੱਛ-ਾ-ਚ--ੁ-ਦ- / ਚ---ੰ-ੀ -ਾਂ। ਮ-- ਤ-ਹ-ਨ-- ਕ-ਝ ਪ--ਛਣ- ਚ-ਹ--ਦ- / ਚ-ਹ--ਦ- ਹ--। ਮ-ਂ ਤ-ਹ-ਨ-ੰ ਕ-ਝ ਪ-ੱ-ਣ- ਚ-ਹ-ੰ-ਾ / ਚ-ਹ-ੰ-ੀ ਹ-ਂ- --------------------------------------------- ਮੈਂ ਤੁਹਾਨੂੰ ਕੁਝ ਪੁੱਛਣਾ ਚਾਹੁੰਦਾ / ਚਾਹੁੰਦੀ ਹਾਂ। 0
M--ṁ --hā----ujh- p-c--ṇ- cāhudā/---hu-ī --ṁ. Maiṁ tuhānū kujha puchaṇā cāhudā/ cāhudī hāṁ. M-i- t-h-n- k-j-a p-c-a-ā c-h-d-/ c-h-d- h-ṁ- --------------------------------------------- Maiṁ tuhānū kujha puchaṇā cāhudā/ cāhudī hāṁ.
Ma sooviksin teilt midagi paluda. ਮੈ----ਹਾ----ਬੇਨਤ- -ਰ-ਾ -ਾਹੁੰਦ------ਹ--ਦੀ-ਹਾ-। ਮ-- ਤ-ਹ-ਨ-- ਬ-ਨਤ- ਕਰਨ- ਚ-ਹ--ਦ- / ਚ-ਹ--ਦ- ਹ--। ਮ-ਂ ਤ-ਹ-ਨ-ੰ ਬ-ਨ-ੀ ਕ-ਨ- ਚ-ਹ-ੰ-ਾ / ਚ-ਹ-ੰ-ੀ ਹ-ਂ- --------------------------------------------- ਮੈਂ ਤੁਹਾਨੂੰ ਬੇਨਤੀ ਕਰਨਾ ਚਾਹੁੰਦਾ / ਚਾਹੁੰਦੀ ਹਾਂ। 0
M--ṁ ----n- -ē---ī---r-nā -āh-d-- cāh-dī hā-. Maiṁ tuhānū bēnatī karanā cāhudā/ cāhudī hāṁ. M-i- t-h-n- b-n-t- k-r-n- c-h-d-/ c-h-d- h-ṁ- --------------------------------------------- Maiṁ tuhānū bēnatī karanā cāhudā/ cāhudī hāṁ.
Ma sooviksin teile midagi välja teha. ਮੈ--ਕੁਝ ਸ----ਦੇਣ- -ਾਹੁ--ਾ / ਚਾ--ੰਦ- ਹ-ਂ। ਮ-- ਕ-ਝ ਸ-ਦ- ਦ-ਣ- ਚ-ਹ--ਦ- / ਚ-ਹ--ਦ- ਹ--। ਮ-ਂ ਕ-ਝ ਸ-ਦ- ਦ-ਣ- ਚ-ਹ-ੰ-ਾ / ਚ-ਹ-ੰ-ੀ ਹ-ਂ- ---------------------------------------- ਮੈਂ ਕੁਝ ਸੱਦਾ ਦੇਣਾ ਚਾਹੁੰਦਾ / ਚਾਹੁੰਦੀ ਹਾਂ। 0
M-----uj-- sad- -ē-ā-cāhu-ā/----u---hāṁ. Maiṁ kujha sadā dēṇā cāhudā/ cāhudī hāṁ. M-i- k-j-a s-d- d-ṇ- c-h-d-/ c-h-d- h-ṁ- ---------------------------------------- Maiṁ kujha sadā dēṇā cāhudā/ cāhudī hāṁ.
Mida te soovite, palun? ਤ-ੰ ਕੀ-ਚਾਹ-ੰ-- - ਚਾਹੁੰ---ਹ-ਂ? ਤ-- ਕ- ਚ-ਹ--ਦ- / ਚ-ਹ--ਦ- ਹ--? ਤ-ੰ ਕ- ਚ-ਹ-ੰ-ਾ / ਚ-ਹ-ੰ-ੀ ਹ-ਂ- ----------------------------- ਤੂੰ ਕੀ ਚਾਹੁੰਦਾ / ਚਾਹੁੰਦੀ ਹੈਂ? 0
T--k--c--u--- c-h-d----iṁ? Tū kī cāhudā/ cāhudī haiṁ? T- k- c-h-d-/ c-h-d- h-i-? -------------------------- Tū kī cāhudā/ cāhudī haiṁ?
Soovite te kohvi? ਕੀ --ੰ--ਾ-ੀ-ਪੀ-ਾ--ਾ---ਦਾ ---ਾਹੁੰ-ੀ ਹੈ-? ਕ- ਤ-- ਕ-ਫ- ਪ-ਣ- ਚ-ਹ--ਦ- / ਚ-ਹ--ਦ- ਹ--? ਕ- ਤ-ੰ ਕ-ਫ- ਪ-ਣ- ਚ-ਹ-ੰ-ਾ / ਚ-ਹ-ੰ-ੀ ਹ-ਂ- --------------------------------------- ਕੀ ਤੂੰ ਕਾਫੀ ਪੀਣਾ ਚਾਹੁੰਦਾ / ਚਾਹੁੰਦੀ ਹੈਂ? 0
K- t- k-p-ī p-ṇ- cāhud-/-cā--d--h--ṁ? Kī tū kāphī pīṇā cāhudā/ cāhudī haiṁ? K- t- k-p-ī p-ṇ- c-h-d-/ c-h-d- h-i-? ------------------------------------- Kī tū kāphī pīṇā cāhudā/ cāhudī haiṁ?
Või soovite te pigem teed? ਜ-ਂ --ੰ-ਚ-- --ਣ- ਚ-ਹੁ----/--ਾ--ੰਦ- ਹੈ-? ਜ-- ਤ-- ਚ-ਹ ਪ-ਣ- ਚ-ਹ--ਦ- / ਚ-ਹ--ਦ- ਹ--? ਜ-ਂ ਤ-ੰ ਚ-ਹ ਪ-ਣ- ਚ-ਹ-ੰ-ਾ / ਚ-ਹ-ੰ-ੀ ਹ-ਂ- --------------------------------------- ਜਾਂ ਤੂੰ ਚਾਹ ਪੀਣਾ ਚਾਹੁੰਦਾ / ਚਾਹੁੰਦੀ ਹੈਂ? 0
J-ṁ tū-c--- pī-ā-cā---ā/--āhu----ai-? Jāṁ tū cāha pīṇā cāhudā/ cāhudī haiṁ? J-ṁ t- c-h- p-ṇ- c-h-d-/ c-h-d- h-i-? ------------------------------------- Jāṁ tū cāha pīṇā cāhudā/ cāhudī haiṁ?
Me soovime koju sõita. ਅਸ-- ਘਰ----ਾ--ਾ-ੁ-ਦੇ - --ਹ--ਦੀਆਂ ---। ਅਸ-- ਘਰ ਜ-ਣ- ਚ-ਹ--ਦ- / ਚ-ਹ--ਦ-ਆ- ਹ--। ਅ-ੀ- ਘ- ਜ-ਣ- ਚ-ਹ-ੰ-ੇ / ਚ-ਹ-ੰ-ੀ-ਂ ਹ-ਂ- ------------------------------------- ਅਸੀਂ ਘਰ ਜਾਣਾ ਚਾਹੁੰਦੇ / ਚਾਹੁੰਦੀਆਂ ਹਾਂ। 0
Asīṁ gh--a-j-ṇā-cāh-------h---'---h--. Asīṁ ghara jāṇā cāhudē/ cāhudī'āṁ hāṁ. A-ī- g-a-a j-ṇ- c-h-d-/ c-h-d-'-ṁ h-ṁ- -------------------------------------- Asīṁ ghara jāṇā cāhudē/ cāhudī'āṁ hāṁ.
Soovite te taksot? ਕ---ੈਨ---ਟੈ--ੀ ----ਦ----? ਕ- ਤ-ਨ-- ਟ-ਕਸ- ਚ-ਹ-ਦ- ਹ-? ਕ- ਤ-ਨ-ੰ ਟ-ਕ-ੀ ਚ-ਹ-ਦ- ਹ-? ------------------------- ਕੀ ਤੈਨੂੰ ਟੈਕਸੀ ਚਾਹੀਦੀ ਹੈ? 0
Kī tai-ū------s--cāh--- ha-? Kī tainū ṭaikasī cāhīdī hai? K- t-i-ū ṭ-i-a-ī c-h-d- h-i- ---------------------------- Kī tainū ṭaikasī cāhīdī hai?
Nad soovivad helistada. ਉ- ਟੈਲ--ੋਨ---ਨ- --ਹੁੰਦ- / ਚਾ-ੁ-ਦੀ --। ਉਹ ਟ-ਲ-ਫ-ਨ ਕਰਨ- ਚ-ਹ--ਦ- / ਚ-ਹ--ਦ- ਹ-। ਉ- ਟ-ਲ-ਫ-ਨ ਕ-ਨ- ਚ-ਹ-ੰ-ਾ / ਚ-ਹ-ੰ-ੀ ਹ-। ------------------------------------- ਉਹ ਟੈਲੀਫੋਨ ਕਰਨਾ ਚਾਹੁੰਦਾ / ਚਾਹੁੰਦੀ ਹੈ। 0
U---ṭailīp-ō-a karanā c-h-d-/-cā--d- hai. Uha ṭailīphōna karanā cāhudā/ cāhudī hai. U-a ṭ-i-ī-h-n- k-r-n- c-h-d-/ c-h-d- h-i- ----------------------------------------- Uha ṭailīphōna karanā cāhudā/ cāhudī hai.

Kaks keelt = kaks kõnekeskust!

Ajule pole oluline, millist keelt me õpime. Seda seetõttu, et ajul on erinevate keelte jaoks erinevad salvestamise kohad. Kõiki õpitud keeli ei salvestata ühte kohta. Keeled, mida õpime täiskasvanuna, salvestuvad oma piirkonda. See tähendab, et aju töötleb uusi reegleid erinevas kohas. Need ei ole salvestatud samas piirkonnas kui emakeel. Samas kakskeelsed inimesed kasutavad ainult ühte ajupiirkonda. Mitmed uuringud on sellisele järeldusele jõudnud. Neuroteadlased uurida mitmeid katseisikuid. Katsealused rääkisid ladusalt kahte keelt. Üks osa katserühmast oli aga kakskeelne. Teine osa seevastu oli teist keelt õppinud hilisemas elus. Teadlased mõõtsid keeleeksami ajal aju aktiivsust. Nii said nad jälgida, millised aju piirkonnad katse ajal töötasid. Ja nad nägid, et ‘hilistel’ õppijatel oli kaks kõnekeskust! Teadlased on juba pikka aega kahtlustanud, et see nii võib olla. Ajukahjustusega inimestel on teistsugused sümptomid. Niisiis võib ajukahjustus tekitada kõnehäireteni. Kannatanud ei suuda enam nii hästi hääldada või sõnu mõista. Aga kakskeelsetel õnnetuse ohvritel on mõnikord ebatavalised sümptomid. Nende kõnehäired ei mõjuta alati mõlemat keelt. Kuiviga on saanud vaid üks aju osa, võib teised veel toimida. Sellisel juhul räägib patsient üht keelt paremini kui teist. Kaht erinevat keelt ka taasõpitakse erineva kiirusega. See tõestab, et keeled ei salvestu samas kohas. Kuna neid ei õpitud ühel ajal, moodustuvad kaks keskust. Endiselt pole teada, kuidas meie aju suudab mitut keelt hallata. Kuid uued leiud võivad viia uute õppestrateegiateni.