Vestmik

et midagi soovima   »   kk бірдеңе істегісі келу

70 [seitsekümmend]

midagi soovima

midagi soovima

70 [жетпіс]

70 [jetpis]

бірдеңе істегісі келу

birdeñe istegisi kelw

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti kasahhi Mängi Rohkem
Kas te sooviksite suitsetada? Те---- -е----із-к-л----? Т_____ ш_______ к___ м__ Т-м-к- ш-к-і-і- к-л- м-? ------------------------ Темекі шеккіңіз келе ме? 0
Te--ki-şek-iñ-z --le-me? T_____ ş_______ k___ m__ T-m-k- ş-k-i-i- k-l- m-? ------------------------ Temeki şekkiñiz kele me?
Kas te sooviksite tantsida? Би-е---і------ ме? Б________ к___ м__ Б-л-г-ң-з к-л- м-? ------------------ Билегіңіз келе ме? 0
Bï-e--ñi- --le -e? B________ k___ m__ B-l-g-ñ-z k-l- m-? ------------------ Bïlegiñiz kele me?
Kas te sooviksite jalutama minna? Сер--нде--ңіз----- -е? С____________ к___ м__ С-р-е-д-г-ң-з к-л- м-? ---------------------- Серуендегіңіз келе ме? 0
Ser-e-de--ñ-z k-le -e? S____________ k___ m__ S-r-e-d-g-ñ-z k-l- m-? ---------------------- Serwendegiñiz kele me?
Ma sooviksin suitsetada. Т--е-і-ш-к--м к-л----ұ-. Т_____ ш_____ к____ т___ Т-м-к- ш-к-і- к-л-п т-р- ------------------------ Темекі шеккім келіп тұр. 0
T-m-k- şekki- ----- ---. T_____ ş_____ k____ t___ T-m-k- ş-k-i- k-l-p t-r- ------------------------ Temeki şekkim kelip tur.
Soovid sa sigaretti? С---р-- --к--ң --ле -е? С______ ш_____ к___ м__ С-г-р-т ш-к-і- к-л- м-? ----------------------- Сигарет шеккің келе ме? 0
Sï-a--t --kk-ñ-ke---m-? S______ ş_____ k___ m__ S-g-r-t ş-k-i- k-l- m-? ----------------------- Sïgaret şekkiñ kele me?
Ta soovib tuld. О--- ----- кер-к. О___ о____ к_____ О-а- о-т-қ к-р-к- ----------------- Оған оттық керек. 0
O--n o--ıq-k-rek. O___ o____ k_____ O-a- o-t-q k-r-k- ----------------- Oğan ottıq kerek.
Ma sooviksin midagi juua. Бір-ең---ш-і--кеп -ұ-. Б______ і____ к__ т___ Б-р-е-е і-к-м к-п т-р- ---------------------- Бірдеңе ішкім кеп тұр. 0
B-rd-ñe--şkim--ep -ur. B______ i____ k__ t___ B-r-e-e i-k-m k-p t-r- ---------------------- Birdeñe işkim kep tur.
Ma sooviksin midagi süüa. Б-р-ең--ж--ім -еліп ---. Б______ ж____ к____ т___ Б-р-е-е ж-г-м к-л-п т-р- ------------------------ Бірдеңе жегім келіп тұр. 0
B--d-ñe -e--m---l---t-r. B______ j____ k____ t___ B-r-e-e j-g-m k-l-p t-r- ------------------------ Birdeñe jegim kelip tur.
Ma sooviksin veidi puhata. Б--аз---ма---м -е----т--. Б____ д_______ к____ т___ Б-р-з д-м-л-ы- к-л-п т-р- ------------------------- Біраз демалғым келіп тұр. 0
Bi-az de---ğım ke-ip t--. B____ d_______ k____ t___ B-r-z d-m-l-ı- k-l-p t-r- ------------------------- Biraz demalğım kelip tur.
Ma sooviksin teilt midagi küsida. С-з----б-рде---с-р---м ----е--. С_____ б______ с______ к__ е___ С-з-е- б-р-е-е с-р-ғ-м к-п е-і- ------------------------------- Сізден бірдеңе сұрағым кеп еді. 0
Si-d-n-b-rde---s-rağ-m--e- --i. S_____ b______ s______ k__ e___ S-z-e- b-r-e-e s-r-ğ-m k-p e-i- ------------------------------- Sizden birdeñe surağım kep edi.
Ma sooviksin teilt midagi paluda. Сізге бір-ө-------а------д---е-ім. С____ б__ ө_____ ж______ д__ е____ С-з-е б-р ө-і-і- ж-с-с-м д-п е-і-. ---------------------------------- Сізге бір өтініш жасасам деп едім. 0
Siz---bir öti-iş--a----- d-p ed-m. S____ b__ ö_____ j______ d__ e____ S-z-e b-r ö-i-i- j-s-s-m d-p e-i-. ---------------------------------- Sizge bir ötiniş jasasam dep edim.
Ma sooviksin teile midagi välja teha. Сізді бір ---г--ш-қ--айы----п-е--м. С____ б__ ж____ ш________ д__ е____ С-з-і б-р ж-р-е ш-қ-р-й-н д-п е-і-. ----------------------------------- Сізді бір жерге шақырайын деп едім. 0
Si-----ir-jer-----qıra-ın--ep--di-. S____ b__ j____ ş________ d__ e____ S-z-i b-r j-r-e ş-q-r-y-n d-p e-i-. ----------------------------------- Sizdi bir jerge şaqırayın dep edim.
Mida te soovite, palun? Сіз не-----йсы-? С__ н_ қ________ С-з н- қ-л-й-ы-? ---------------- Сіз не қалайсыз? 0
Si- -e-qala--ı-? S__ n_ q________ S-z n- q-l-y-ı-? ---------------- Siz ne qalaysız?
Soovite te kohvi? Ко---і-кі-із -ел- -е? К___ і______ к___ м__ К-ф- і-к-ң-з к-л- м-? --------------------- Кофе ішкіңіз келе ме? 0
K--e---kiñiz-k--- -e? K___ i______ k___ m__ K-f- i-k-ñ-z k-l- m-? --------------------- Kofe işkiñiz kele me?
Või soovite te pigem teed? Әл---ш-- і-кі-із к-ле м-? Ә___ ш__ і______ к___ м__ Ә-д- ш-й і-к-ң-з к-л- м-? ------------------------- Әлде шай ішкіңіз келе ме? 0
Äl-e--a- iş--ñi----le---? Ä___ ş__ i______ k___ m__ Ä-d- ş-y i-k-ñ-z k-l- m-? ------------------------- Älde şay işkiñiz kele me?
Me soovime koju sõita. Ү--е--а--------- ----. Ү___ қ______ д__ е____ Ү-г- қ-й-с-қ д-п е-і-. ---------------------- Үйге қайтсақ деп едік. 0
Üy-----yt--q-d-p-e--k. Ü___ q______ d__ e____ Ü-g- q-y-s-q d-p e-i-. ---------------------- Üyge qaytsaq dep edik.
Soovite te taksot? Се--ерг- --кс----р-к --? С_______ т____ к____ п__ С-н-е-г- т-к-и к-р-к п-? ------------------------ Сендерге такси керек пе? 0
Se--e-g--t-k-ï---r-- --? S_______ t____ k____ p__ S-n-e-g- t-k-ï k-r-k p-? ------------------------ Senderge taksï kerek pe?
Nad soovivad helistada. О-а-д----оңыра--ша----ы кеп-еді. О______ қ______ ш______ к__ е___ О-а-д-ң қ-ң-р-у ш-л-ы-ы к-п е-і- -------------------------------- Олардың қоңырау шалғысы кеп еді. 0
O------ qo--raw---lğısı-k-----i. O______ q______ ş______ k__ e___ O-a-d-ñ q-ñ-r-w ş-l-ı-ı k-p e-i- -------------------------------- Olardıñ qoñıraw şalğısı kep edi.

Lae alla MP3 (.zip failid)

MP3 eesti + kasahhi (1-100) MP3 kasahhi (1-100)
Videot ei leitud!

Kaks keelt = kaks kõnekeskust!

Ajule pole oluline, millist keelt me õpime. Seda seetõttu, et ajul on erinevate keelte jaoks erinevad salvestamise kohad. Kõiki õpitud keeli ei salvestata ühte kohta. Keeled, mida õpime täiskasvanuna, salvestuvad oma piirkonda. See tähendab, et aju töötleb uusi reegleid erinevas kohas. Need ei ole salvestatud samas piirkonnas kui emakeel. Samas kakskeelsed inimesed kasutavad ainult ühte ajupiirkonda. Mitmed uuringud on sellisele järeldusele jõudnud. Neuroteadlased uurida mitmeid katseisikuid. Katsealused rääkisid ladusalt kahte keelt. Üks osa katserühmast oli aga kakskeelne. Teine osa seevastu oli teist keelt õppinud hilisemas elus. Teadlased mõõtsid keeleeksami ajal aju aktiivsust. Nii said nad jälgida, millised aju piirkonnad katse ajal töötasid. Ja nad nägid, et ‘hilistel’ õppijatel oli kaks kõnekeskust! Teadlased on juba pikka aega kahtlustanud, et see nii võib olla. Ajukahjustusega inimestel on teistsugused sümptomid. Niisiis võib ajukahjustus tekitada kõnehäireteni. Kannatanud ei suuda enam nii hästi hääldada või sõnu mõista. Aga kakskeelsetel õnnetuse ohvritel on mõnikord ebatavalised sümptomid. Nende kõnehäired ei mõjuta alati mõlemat keelt. Kuiviga on saanud vaid üks aju osa, võib teised veel toimida. Sellisel juhul räägib patsient üht keelt paremini kui teist. Kaht erinevat keelt ka taasõpitakse erineva kiirusega. See tõestab, et keeled ei salvestu samas kohas. Kuna neid ei õpitud ühel ajal, moodustuvad kaks keskust. Endiselt pole teada, kuidas meie aju suudab mitut keelt hallata. Kuid uued leiud võivad viia uute õppestrateegiateni.