Vestmik

et midagi soovima   »   uk Хотіти що-небудь

70 [seitsekümmend]

midagi soovima

midagi soovima

70 [сімдесят]

70 [simdesyat]

Хотіти що-небудь

[Khotity shcho-nebudʹ]

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti ukraina Mängi Rohkem
Kas te sooviksite suitsetada? Х--ете-к-р---? Хочете курити? Х-ч-т- к-р-т-? -------------- Хочете курити? 0
K--che---k---ty? Khochete kuryty? K-o-h-t- k-r-t-? ---------------- Khochete kuryty?
Kas te sooviksite tantsida? Х----е----ц-в---? Хочете танцювати? Х-ч-т- т-н-ю-а-и- ----------------- Хочете танцювати? 0
Khochete -a----uvaty? Khochete tantsyuvaty? K-o-h-t- t-n-s-u-a-y- --------------------- Khochete tantsyuvaty?
Kas te sooviksite jalutama minna? Х-че-- й-и--у-яти? Хочете йти гуляти? Х-ч-т- й-и г-л-т-? ------------------ Хочете йти гуляти? 0
K-o---t--y̆t- hulyaty? Khochete y-ty hulyaty? K-o-h-t- y-t- h-l-a-y- ---------------------- Khochete y̆ty hulyaty?
Ma sooviksin suitsetada. Я х-ч--ку--т-. Я хочу курити. Я х-ч- к-р-т-. -------------- Я хочу курити. 0
YA--h--h- -u--ty. YA khochu kuryty. Y- k-o-h- k-r-t-. ----------------- YA khochu kuryty.
Soovid sa sigaretti? Т--хотів-б------рку? Ти хотів би цигарку? Т- х-т-в б- ц-г-р-у- -------------------- Ти хотів би цигарку? 0
T- ---tiv by t----r--? Ty khotiv by tsyharku? T- k-o-i- b- t-y-a-k-? ---------------------- Ty khotiv by tsyharku?
Ta soovib tuld. Він-хо-ів би---г--. Він хотів би вогню. В-н х-т-в б- в-г-ю- ------------------- Він хотів би вогню. 0
V-n kh-t-v -y -oh---. Vin khotiv by vohnyu. V-n k-o-i- b- v-h-y-. --------------------- Vin khotiv by vohnyu.
Ma sooviksin midagi juua. Я---ч--пи--. Я хочу пити. Я х-ч- п-т-. ------------ Я хочу пити. 0
YA--h--h- pyt-. YA khochu pyty. Y- k-o-h- p-t-. --------------- YA khochu pyty.
Ma sooviksin midagi süüa. Я----у-ї-т-. Я хочу їсти. Я х-ч- ї-т-. ------------ Я хочу їсти. 0
YA---o-h--i--ty. YA khochu i-sty. Y- k-o-h- i-s-y- ---------------- YA khochu ïsty.
Ma sooviksin veidi puhata. Я-х-ч-----п--и-и. Я хочу відпочити. Я х-ч- в-д-о-и-и- ----------------- Я хочу відпочити. 0
YA---o-hu-vidpoc-yty. YA khochu vidpochyty. Y- k-o-h- v-d-o-h-t-. --------------------- YA khochu vidpochyty.
Ma sooviksin teilt midagi küsida. Я-х--- -ас----о --п-т--и. Я хочу Вас дещо запитати. Я х-ч- В-с д-щ- з-п-т-т-. ------------------------- Я хочу Вас дещо запитати. 0
YA-k--ch--V---de-hcho ---y--ty. YA khochu Vas deshcho zapytaty. Y- k-o-h- V-s d-s-c-o z-p-t-t-. ------------------------------- YA khochu Vas deshcho zapytaty.
Ma sooviksin teilt midagi paluda. Я--оч- В-с--ещо по----ит-. Я хочу Вас дещо попросити. Я х-ч- В-с д-щ- п-п-о-и-и- -------------------------- Я хочу Вас дещо попросити. 0
YA---o-hu -as deshc-o-p----syty. YA khochu Vas deshcho poprosyty. Y- k-o-h- V-s d-s-c-o p-p-o-y-y- -------------------------------- YA khochu Vas deshcho poprosyty.
Ma sooviksin teile midagi välja teha. Я х-чу--а--куд-с- з-просит-. Я хочу Вас кудись запросити. Я х-ч- В-с к-д-с- з-п-о-и-и- ---------------------------- Я хочу Вас кудись запросити. 0
YA-----h- Va----d-s--za-r----y. YA khochu Vas kudysʹ zaprosyty. Y- k-o-h- V-s k-d-s- z-p-o-y-y- ------------------------------- YA khochu Vas kudysʹ zaprosyty.
Mida te soovite, palun? Щ-----хочет- --пит-? Що Ви хочете випити? Щ- В- х-ч-т- в-п-т-? -------------------- Що Ви хочете випити? 0
S---- -y-kh-che-- -----y? Shcho Vy khochete vypyty? S-c-o V- k-o-h-t- v-p-t-? ------------------------- Shcho Vy khochete vypyty?
Soovite te kohvi? Ч---о-і------и -ав-? Чи хотіли б Ви кави? Ч- х-т-л- б В- к-в-? -------------------- Чи хотіли б Ви кави? 0
C-- --o-i-y --Vy--avy? Chy khotily b Vy kavy? C-y k-o-i-y b V- k-v-? ---------------------- Chy khotily b Vy kavy?
Või soovite te pigem teed? Ч- -о---- б -и к-ащ----ю? Чи хотіли б Ви краще чаю? Ч- х-т-л- б В- к-а-е ч-ю- ------------------------- Чи хотіли б Ви краще чаю? 0
C-- k-o---y ---y --a---he-c-a-u? Chy khotily b Vy krashche chayu? C-y k-o-i-y b V- k-a-h-h- c-a-u- -------------------------------- Chy khotily b Vy krashche chayu?
Me soovime koju sõita. Ми--о---и----о-хат- д-----. Ми хотіли б поїхати додому. М- х-т-л- б п-ї-а-и д-д-м-. --------------------------- Ми хотіли б поїхати додому. 0
M- k-o-i-y----oï-h-ty-do-o--. My khotily b poi-khaty dodomu. M- k-o-i-y b p-i-k-a-y d-d-m-. ------------------------------ My khotily b poïkhaty dodomu.
Soovite te taksot? Ч--х----- б ви--акс-? Чи хотіли б ви таксі? Ч- х-т-л- б в- т-к-і- --------------------- Чи хотіли б ви таксі? 0
C-- k--t--y b-vy---ksi? Chy khotily b vy taksi? C-y k-o-i-y b v- t-k-i- ----------------------- Chy khotily b vy taksi?
Nad soovivad helistada. В-ни-х----ь----е-еф--у-ати. Вони хочуть зателефонувати. В-н- х-ч-т- з-т-л-ф-н-в-т-. --------------------------- Вони хочуть зателефонувати. 0
Von- -ho-h--- z-te--fo-uv--y. Vony khochutʹ zatelefonuvaty. V-n- k-o-h-t- z-t-l-f-n-v-t-. ----------------------------- Vony khochutʹ zatelefonuvaty.

Lae alla MP3 (.zip failid)

Videot ei leitud!

Kaks keelt = kaks kõnekeskust!

Ajule pole oluline, millist keelt me õpime. Seda seetõttu, et ajul on erinevate keelte jaoks erinevad salvestamise kohad. Kõiki õpitud keeli ei salvestata ühte kohta. Keeled, mida õpime täiskasvanuna, salvestuvad oma piirkonda. See tähendab, et aju töötleb uusi reegleid erinevas kohas. Need ei ole salvestatud samas piirkonnas kui emakeel. Samas kakskeelsed inimesed kasutavad ainult ühte ajupiirkonda. Mitmed uuringud on sellisele järeldusele jõudnud. Neuroteadlased uurida mitmeid katseisikuid. Katsealused rääkisid ladusalt kahte keelt. Üks osa katserühmast oli aga kakskeelne. Teine osa seevastu oli teist keelt õppinud hilisemas elus. Teadlased mõõtsid keeleeksami ajal aju aktiivsust. Nii said nad jälgida, millised aju piirkonnad katse ajal töötasid. Ja nad nägid, et ‘hilistel’ õppijatel oli kaks kõnekeskust! Teadlased on juba pikka aega kahtlustanud, et see nii võib olla. Ajukahjustusega inimestel on teistsugused sümptomid. Niisiis võib ajukahjustus tekitada kõnehäireteni. Kannatanud ei suuda enam nii hästi hääldada või sõnu mõista. Aga kakskeelsetel õnnetuse ohvritel on mõnikord ebatavalised sümptomid. Nende kõnehäired ei mõjuta alati mõlemat keelt. Kuiviga on saanud vaid üks aju osa, võib teised veel toimida. Sellisel juhul räägib patsient üht keelt paremini kui teist. Kaht erinevat keelt ka taasõpitakse erineva kiirusega. See tõestab, et keeled ei salvestu samas kohas. Kuna neid ei õpitud ühel ajal, moodustuvad kaks keskust. Endiselt pole teada, kuidas meie aju suudab mitut keelt hallata. Kuid uued leiud võivad viia uute õppestrateegiateni.