Vestmik

et midagi soovima   »   en To like something

70 [seitsekümmend]

midagi soovima

midagi soovima

70 [seventy]

To like something

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti inglise (UK) Mängi Rohkem
Kas te sooviksite suitsetada? Wou-d-you lik--t- --o-e? W____ y__ l___ t_ s_____ W-u-d y-u l-k- t- s-o-e- ------------------------ Would you like to smoke? 0
Kas te sooviksite tantsida? Wo-l- -ou-l--e to-d---e? W____ y__ l___ t_ d_____ W-u-d y-u l-k- t- d-n-e- ------------------------ Would you like to dance? 0
Kas te sooviksite jalutama minna? W--l- -o- -i---t- -o -or a --l-? W____ y__ l___ t_ g_ f__ a w____ W-u-d y-u l-k- t- g- f-r a w-l-? -------------------------------- Would you like to go for a walk? 0
Ma sooviksin suitsetada. I -o-l--l--e-t--smo--. I w____ l___ t_ s_____ I w-u-d l-k- t- s-o-e- ---------------------- I would like to smoke. 0
Soovid sa sigaretti? Wo----y-u l----a-ci---ette? W____ y__ l___ a c_________ W-u-d y-u l-k- a c-g-r-t-e- --------------------------- Would you like a cigarette? 0
Ta soovib tuld. H- w---- a --g--. H_ w____ a l_____ H- w-n-s a l-g-t- ----------------- He wants a light. 0
Ma sooviksin midagi juua. I wa----o----n--s-m--hi--. I w___ t_ d____ s_________ I w-n- t- d-i-k s-m-t-i-g- -------------------------- I want to drink something. 0
Ma sooviksin midagi süüa. I-------o eat som-th-n-. I w___ t_ e__ s_________ I w-n- t- e-t s-m-t-i-g- ------------------------ I want to eat something. 0
Ma sooviksin veidi puhata. I ---- -- r-lax ---i----. I w___ t_ r____ a l______ I w-n- t- r-l-x a l-t-l-. ------------------------- I want to relax a little. 0
Ma sooviksin teilt midagi küsida. I wa-t to -s- yo- so-e--in-. I w___ t_ a__ y__ s_________ I w-n- t- a-k y-u s-m-t-i-g- ---------------------------- I want to ask you something. 0
Ma sooviksin teilt midagi paluda. I-wan------s- yo--f-r --m---i--. I w___ t_ a__ y__ f__ s_________ I w-n- t- a-k y-u f-r s-m-t-i-g- -------------------------------- I want to ask you for something. 0
Ma sooviksin teile midagi välja teha. I-wa---to----a- yo- t--s---th---. I w___ t_ t____ y__ t_ s_________ I w-n- t- t-e-t y-u t- s-m-t-i-g- --------------------------------- I want to treat you to something. 0
Mida te soovite, palun? Wha- would --- --ke? W___ w____ y__ l____ W-a- w-u-d y-u l-k-? -------------------- What would you like? 0
Soovite te kohvi? W--ld--o--l-ke-- co-fe-? W____ y__ l___ a c______ W-u-d y-u l-k- a c-f-e-? ------------------------ Would you like a coffee? 0
Või soovite te pigem teed? O- -o --u----fer----ea? O_ d_ y__ p_____ a t___ O- d- y-u p-e-e- a t-a- ----------------------- Or do you prefer a tea? 0
Me soovime koju sõita. We-w--- t- d-i-- -ome. W_ w___ t_ d____ h____ W- w-n- t- d-i-e h-m-. ---------------------- We want to drive home. 0
Soovite te taksot? D--y-- w--t --ta--? D_ y__ w___ a t____ D- y-u w-n- a t-x-? ------------------- Do you want a taxi? 0
Nad soovivad helistada. T--y-wa-t ----a-e - c--l. T___ w___ t_ m___ a c____ T-e- w-n- t- m-k- a c-l-. ------------------------- They want to make a call. 0

Lae alla MP3 (.zip failid)

MP3 eesti + inglise (UK) (1-100) MP3 inglise (UK) (1-100)
Videot ei leitud!

Kaks keelt = kaks kõnekeskust!

Ajule pole oluline, millist keelt me õpime. Seda seetõttu, et ajul on erinevate keelte jaoks erinevad salvestamise kohad. Kõiki õpitud keeli ei salvestata ühte kohta. Keeled, mida õpime täiskasvanuna, salvestuvad oma piirkonda. See tähendab, et aju töötleb uusi reegleid erinevas kohas. Need ei ole salvestatud samas piirkonnas kui emakeel. Samas kakskeelsed inimesed kasutavad ainult ühte ajupiirkonda. Mitmed uuringud on sellisele järeldusele jõudnud. Neuroteadlased uurida mitmeid katseisikuid. Katsealused rääkisid ladusalt kahte keelt. Üks osa katserühmast oli aga kakskeelne. Teine osa seevastu oli teist keelt õppinud hilisemas elus. Teadlased mõõtsid keeleeksami ajal aju aktiivsust. Nii said nad jälgida, millised aju piirkonnad katse ajal töötasid. Ja nad nägid, et ‘hilistel’ õppijatel oli kaks kõnekeskust! Teadlased on juba pikka aega kahtlustanud, et see nii võib olla. Ajukahjustusega inimestel on teistsugused sümptomid. Niisiis võib ajukahjustus tekitada kõnehäireteni. Kannatanud ei suuda enam nii hästi hääldada või sõnu mõista. Aga kakskeelsetel õnnetuse ohvritel on mõnikord ebatavalised sümptomid. Nende kõnehäired ei mõjuta alati mõlemat keelt. Kuiviga on saanud vaid üks aju osa, võib teised veel toimida. Sellisel juhul räägib patsient üht keelt paremini kui teist. Kaht erinevat keelt ka taasõpitakse erineva kiirusega. See tõestab, et keeled ei salvestu samas kohas. Kuna neid ei õpitud ühel ajal, moodustuvad kaks keskust. Endiselt pole teada, kuidas meie aju suudab mitut keelt hallata. Kuid uued leiud võivad viia uute õppestrateegiateni.