Vestmik

et midagi soovima   »   hu valamit akarni, kedvelni, szeretni

70 [seitsekümmend]

midagi soovima

midagi soovima

70 [hetven]

valamit akarni, kedvelni, szeretni

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti ungari Mängi Rohkem
Kas te sooviksite suitsetada? Szere-n- ---ány--n----rá-y--ta-i? S_______ d_________ / r__________ S-e-e-n- d-h-n-o-n- / r-g-ú-t-n-? --------------------------------- Szeretne dohányozni / rágyújtani? 0
Kas te sooviksite tantsida? S----t-- -á---l--? S_______ t________ S-e-e-n- t-n-o-n-? ------------------ Szeretne táncolni? 0
Kas te sooviksite jalutama minna? Sz-----e---t---i? S_______ s_______ S-e-e-n- s-t-l-i- ----------------- Szeretne sétálni? 0
Ma sooviksin suitsetada. S----t-é- ----nyo-ni-----g--jtani. S________ d_________ / r__________ S-e-e-n-k d-h-n-o-n- / r-g-ú-t-n-. ---------------------------------- Szeretnék dohányozni / rágyújtani. 0
Soovid sa sigaretti? Sz-ret--l-e-y---ga-e---t? S________ e__ c__________ S-e-e-n-l e-y c-g-r-t-á-? ------------------------- Szeretnél egy cigarettát? 0
Ta soovib tuld. Ő---z-t----r-tn-. Ő t____ s________ Ő t-z-t s-e-e-n-. ----------------- Ő tüzet szeretne. 0
Ma sooviksin midagi juua. Sz-r---ék i--- --l--it. S________ i___ v_______ S-e-e-n-k i-n- v-l-m-t- ----------------------- Szeretnék inni valamit. 0
Ma sooviksin midagi süüa. S--r----k--n---v---mit. S________ e___ v_______ S-e-e-n-k e-n- v-l-m-t- ----------------------- Szeretnék enni valamit. 0
Ma sooviksin veidi puhata. Sz-re--ém kicsit k-----nn- m----. S________ k_____ k________ m_____ S-e-e-n-m k-c-i- k-p-h-n-i m-g-m- --------------------------------- Szeretném kicsit kipihenni magam. 0
Ma sooviksin teilt midagi küsida. S---e--------d-zn- -n----v-la-i-. S________ k_______ ö____ v_______ S-e-e-n-k k-r-e-n- ö-t-l v-l-m-t- --------------------------------- Szeretnék kérdezni öntől valamit. 0
Ma sooviksin teilt midagi paluda. Szeret-é--ö-t--e--é-n-----a-i-e. S________ ö__ m_______ v________ S-e-e-n-m ö-t m-g-é-n- v-l-m-r-. -------------------------------- Szeretném önt megkérni valamire. 0
Ma sooviksin teile midagi välja teha. Sz-r--n----nt -eg------va---ire. S________ ö__ m_______ v________ S-e-e-n-m ö-t m-g-í-n- v-l-m-r-. -------------------------------- Szeretném önt meghívni valamire. 0
Mida te soovite, palun? M-t -z--e-ne-------? M__ s________ k_____ M-t s-e-e-n-, k-r-m- -------------------- Mit szeretne, kérem? 0
Soovite te kohvi? Sz-r-t-e--gy-ká--t? S_______ e__ k_____ S-e-e-n- e-y k-v-t- ------------------- Szeretne egy kávét? 0
Või soovite te pigem teed? V--- in--b- --- -eá-----r--ne? V___ i_____ e__ t___ s________ V-g- i-k-b- e-y t-á- s-e-e-n-? ------------------------------ Vagy inkább egy teát szeretne? 0
Me soovime koju sõita. H--- --er-tné-k m-nni. H___ s_________ m_____ H-z- s-e-e-n-n- m-n-i- ---------------------- Haza szeretnénk menni. 0
Soovite te taksot? Sze-e--é--k-e-- --xit? S__________ e__ t_____ S-e-e-n-t-k e-y t-x-t- ---------------------- Szeretnétek egy taxit? 0
Nad soovivad helistada. Tel--o--lni szer-tn-nek. T__________ s___________ T-l-f-n-l-i s-e-e-n-n-k- ------------------------ Telefonálni szeretnének. 0

Kaks keelt = kaks kõnekeskust!

Ajule pole oluline, millist keelt me õpime. Seda seetõttu, et ajul on erinevate keelte jaoks erinevad salvestamise kohad. Kõiki õpitud keeli ei salvestata ühte kohta. Keeled, mida õpime täiskasvanuna, salvestuvad oma piirkonda. See tähendab, et aju töötleb uusi reegleid erinevas kohas. Need ei ole salvestatud samas piirkonnas kui emakeel. Samas kakskeelsed inimesed kasutavad ainult ühte ajupiirkonda. Mitmed uuringud on sellisele järeldusele jõudnud. Neuroteadlased uurida mitmeid katseisikuid. Katsealused rääkisid ladusalt kahte keelt. Üks osa katserühmast oli aga kakskeelne. Teine osa seevastu oli teist keelt õppinud hilisemas elus. Teadlased mõõtsid keeleeksami ajal aju aktiivsust. Nii said nad jälgida, millised aju piirkonnad katse ajal töötasid. Ja nad nägid, et ‘hilistel’ õppijatel oli kaks kõnekeskust! Teadlased on juba pikka aega kahtlustanud, et see nii võib olla. Ajukahjustusega inimestel on teistsugused sümptomid. Niisiis võib ajukahjustus tekitada kõnehäireteni. Kannatanud ei suuda enam nii hästi hääldada või sõnu mõista. Aga kakskeelsetel õnnetuse ohvritel on mõnikord ebatavalised sümptomid. Nende kõnehäired ei mõjuta alati mõlemat keelt. Kuiviga on saanud vaid üks aju osa, võib teised veel toimida. Sellisel juhul räägib patsient üht keelt paremini kui teist. Kaht erinevat keelt ka taasõpitakse erineva kiirusega. See tõestab, et keeled ei salvestu samas kohas. Kuna neid ei õpitud ühel ajal, moodustuvad kaks keskust. Endiselt pole teada, kuidas meie aju suudab mitut keelt hallata. Kuid uued leiud võivad viia uute õppestrateegiateni.