Vestmik

et midagi soovima   »   bg желая, бих желал, искам, бих искал нещо

70 [seitsekümmend]

midagi soovima

midagi soovima

70 [седемдесет]

70 [sedemdeset]

желая, бих желал, искам, бих искал нещо

zhelaya, bikh zhelal, iskam, bikh iskal neshcho

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti bulgaaria Mängi Rohkem
Kas te sooviksite suitsetada? И-кате-ли -а--ушите? И_____ л_ д_ п______ И-к-т- л- д- п-ш-т-? -------------------- Искате ли да пушите? 0
Iskat- li-da-p--h--e? I_____ l_ d_ p_______ I-k-t- l- d- p-s-i-e- --------------------- Iskate li da pushite?
Kas te sooviksite tantsida? Ис-а-е ---да-та-цув-те? И_____ л_ д_ т_________ И-к-т- л- д- т-н-у-а-е- ----------------------- Искате ли да танцувате? 0
I--a---li------n---va--? I_____ l_ d_ t__________ I-k-t- l- d- t-n-s-v-t-? ------------------------ Iskate li da tantsuvate?
Kas te sooviksite jalutama minna? И-кате ----- -е --з-од-т-? И_____ л_ д_ с_ р_________ И-к-т- л- д- с- р-з-о-и-е- -------------------------- Искате ли да се разходите? 0
Is-a-e--i da----r-z---d-t-? I_____ l_ d_ s_ r__________ I-k-t- l- d- s- r-z-h-d-t-? --------------------------- Iskate li da se razkhodite?
Ma sooviksin suitsetada. И--а---а -уша. И____ д_ п____ И-к-м д- п-ш-. -------------- Искам да пуша. 0
Is-a--d--p-s--. I____ d_ p_____ I-k-m d- p-s-a- --------------- Iskam da pusha.
Soovid sa sigaretti? И-к-те--- -и-ара? И_____ л_ ц______ И-к-т- л- ц-г-р-? ----------------- Искате ли цигара? 0
Is-ate li ------a? I_____ l_ t_______ I-k-t- l- t-i-a-a- ------------------ Iskate li tsigara?
Ta soovib tuld. Т-й иск- ----че. Т__ и___ о______ Т-й и-к- о-ъ-ч-. ---------------- Той иска огънче. 0
T----s-a --yn-h-. T__ i___ o_______ T-y i-k- o-y-c-e- ----------------- Toy iska ogynche.
Ma sooviksin midagi juua. И-кам-да-пи- ----. И____ д_ п__ н____ И-к-м д- п-я н-щ-. ------------------ Искам да пия нещо. 0
I--am-da --y--ne--c-o. I____ d_ p___ n_______ I-k-m d- p-y- n-s-c-o- ---------------------- Iskam da piya neshcho.
Ma sooviksin midagi süüa. И-к-- д- ям-н---. И____ д_ я_ н____ И-к-м д- я- н-щ-. ----------------- Искам да ям нещо. 0
Iskam -a-ya--nes-ch-. I____ d_ y__ n_______ I-k-m d- y-m n-s-c-o- --------------------- Iskam da yam neshcho.
Ma sooviksin veidi puhata. Иска--да-с- -т----а-м-л--. И____ д_ с_ о______ м_____ И-к-м д- с- о-д-х-а м-л-о- -------------------------- Искам да си отдъхна малко. 0
I-ka- da s- otdykhna --l-o. I____ d_ s_ o_______ m_____ I-k-m d- s- o-d-k-n- m-l-o- --------------------------- Iskam da si otdykhna malko.
Ma sooviksin teilt midagi küsida. Б-- -ск-л-/ ис---а-да Ви п-----м-нещ-. Б__ и____ / и_____ д_ В_ п______ н____ Б-х и-к-л / и-к-л- д- В- п-п-т-м н-щ-. -------------------------------------- Бих искал / искала да Ви попитам нещо. 0
B--- i--a- - --k-la--a--i -op---m ne---ho. B___ i____ / i_____ d_ V_ p______ n_______ B-k- i-k-l / i-k-l- d- V- p-p-t-m n-s-c-o- ------------------------------------------ Bikh iskal / iskala da Vi popitam neshcho.
Ma sooviksin teilt midagi paluda. Бих----а--- иск-л---- Ви-п-м--- -а не--. Б__ и____ / и_____ д_ В_ п_____ з_ н____ Б-х и-к-л / и-к-л- д- В- п-м-л- з- н-щ-. ---------------------------------------- Бих искал / искала да Ви помоля за нещо. 0
B--- -sk-l ---s---a-da--- po-ol-a z---es----. B___ i____ / i_____ d_ V_ p______ z_ n_______ B-k- i-k-l / i-k-l- d- V- p-m-l-a z- n-s-c-o- --------------------------------------------- Bikh iskal / iskala da Vi pomolya za neshcho.
Ma sooviksin teile midagi välja teha. Б---и-к--------а-а да--и-поканя-на--ещ-. Б__ и____ / и_____ д_ В_ п_____ н_ н____ Б-х и-к-л / и-к-л- д- В- п-к-н- н- н-щ-. ---------------------------------------- Бих искал / искала да Ви поканя на нещо. 0
B-k----kal / ---al- d- V- pokany- n----sh--o. B___ i____ / i_____ d_ V_ p______ n_ n_______ B-k- i-k-l / i-k-l- d- V- p-k-n-a n- n-s-c-o- --------------------------------------------- Bikh iskal / iskala da Vi pokanya na neshcho.
Mida te soovite, palun? Как-- --и--т- / ж-лаете--мол-? К____ о______ / ж_______ м____ К-к-о о-и-а-е / ж-л-е-е- м-л-? ------------------------------ Какво обичате / желаете, моля? 0
K-kv- o--cha-e /---el-e--,-m-ly-? K____ o_______ / z________ m_____ K-k-o o-i-h-t- / z-e-a-t-, m-l-a- --------------------------------- Kakvo obichate / zhelaete, molya?
Soovite te kohvi? Ж---ет- -- кафе? Ж______ л_ к____ Ж-л-е-е л- к-ф-? ---------------- Желаете ли кафе? 0
Z---a-t--l--k-f-? Z_______ l_ k____ Z-e-a-t- l- k-f-? ----------------- Zhelaete li kafe?
Või soovite te pigem teed? Или-п---поч-тате ча-? И__ п___________ ч___ И-и п-е-п-ч-т-т- ч-й- --------------------- Или предпочитате чай? 0
I-- --e--o---ta---chay? I__ p____________ c____ I-i p-e-p-c-i-a-e c-a-? ----------------------- Ili predpochitate chay?
Me soovime koju sõita. Н-е -с-а-е--а се---и--ре--в-ъ--. Н__ и_____ д_ с_ п_______ в_____ Н-е и-к-м- д- с- п-и-е-е- в-ъ-и- -------------------------------- Ние искаме да се приберем вкъщи. 0
N----s--m-----s- --ib--em --y-hc--. N__ i_____ d_ s_ p_______ v________ N-e i-k-m- d- s- p-i-e-e- v-y-h-h-. ----------------------------------- Nie iskame da se priberem vkyshchi.
Soovite te taksot? Ж-ла--- -- --кс-? Ж______ л_ т_____ Ж-л-е-е л- т-к-и- ----------------- Желаете ли такси? 0
Z-e-ae-e-l- t---i? Z_______ l_ t_____ Z-e-a-t- l- t-k-i- ------------------ Zhelaete li taksi?
Nad soovivad helistada. Те-иска--д---е---ад-- по те--фон-. Т_ и____ д_ с_ о_____ п_ т________ Т- и-к-т д- с- о-а-я- п- т-л-ф-н-. ---------------------------------- Те искат да се обадят по телефона. 0
T- iskat--a-se -bad--- po -e-ef-na. T_ i____ d_ s_ o______ p_ t________ T- i-k-t d- s- o-a-y-t p- t-l-f-n-. ----------------------------------- Te iskat da se obadyat po telefona.

Lae alla MP3 (.zip failid)

MP3 eesti + bulgaaria (1-100) MP3 bulgaaria (1-100)
Videot ei leitud!

Kaks keelt = kaks kõnekeskust!

Ajule pole oluline, millist keelt me õpime. Seda seetõttu, et ajul on erinevate keelte jaoks erinevad salvestamise kohad. Kõiki õpitud keeli ei salvestata ühte kohta. Keeled, mida õpime täiskasvanuna, salvestuvad oma piirkonda. See tähendab, et aju töötleb uusi reegleid erinevas kohas. Need ei ole salvestatud samas piirkonnas kui emakeel. Samas kakskeelsed inimesed kasutavad ainult ühte ajupiirkonda. Mitmed uuringud on sellisele järeldusele jõudnud. Neuroteadlased uurida mitmeid katseisikuid. Katsealused rääkisid ladusalt kahte keelt. Üks osa katserühmast oli aga kakskeelne. Teine osa seevastu oli teist keelt õppinud hilisemas elus. Teadlased mõõtsid keeleeksami ajal aju aktiivsust. Nii said nad jälgida, millised aju piirkonnad katse ajal töötasid. Ja nad nägid, et ‘hilistel’ õppijatel oli kaks kõnekeskust! Teadlased on juba pikka aega kahtlustanud, et see nii võib olla. Ajukahjustusega inimestel on teistsugused sümptomid. Niisiis võib ajukahjustus tekitada kõnehäireteni. Kannatanud ei suuda enam nii hästi hääldada või sõnu mõista. Aga kakskeelsetel õnnetuse ohvritel on mõnikord ebatavalised sümptomid. Nende kõnehäired ei mõjuta alati mõlemat keelt. Kuiviga on saanud vaid üks aju osa, võib teised veel toimida. Sellisel juhul räägib patsient üht keelt paremini kui teist. Kaht erinevat keelt ka taasõpitakse erineva kiirusega. See tõestab, et keeled ei salvestu samas kohas. Kuna neid ei õpitud ühel ajal, moodustuvad kaks keskust. Endiselt pole teada, kuidas meie aju suudab mitut keelt hallata. Kuid uued leiud võivad viia uute õppestrateegiateni.