Vestmik

et midagi soovima   »   id menginginkan sesuatu

70 [seitsekümmend]

midagi soovima

midagi soovima

70 [tujuh puluh]

menginginkan sesuatu

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti indoneesia Mängi Rohkem
Kas te sooviksite suitsetada? Apa--- Anda ing-n-me--k--? A_____ A___ i____ m_______ A-a-a- A-d- i-g-n m-r-k-k- -------------------------- Apakah Anda ingin merokok? 0
Kas te sooviksite tantsida? A---a--A-----n--n----da--a? A_____ A___ i____ b________ A-a-a- A-d- i-g-n b-r-a-s-? --------------------------- Apakah Anda ingin berdansa? 0
Kas te sooviksite jalutama minna? Ap--ah --da -ngin b---a-an-kak-? A_____ A___ i____ b_______ k____ A-a-a- A-d- i-g-n b-r-a-a- k-k-? -------------------------------- Apakah Anda ingin berjalan kaki? 0
Ma sooviksin suitsetada. Say--i-gi- -eroko-. S___ i____ m_______ S-y- i-g-n m-r-k-k- ------------------- Saya ingin merokok. 0
Soovid sa sigaretti? A---ah kamu -ngi--s-b-t--g-r-k-k? A_____ k___ i____ s_______ r_____ A-a-a- k-m- i-g-n s-b-t-n- r-k-k- --------------------------------- Apakah kamu ingin sebatang rokok? 0
Ta soovib tuld. D-a i-------rek ---. D__ i____ k____ a___ D-a i-g-n k-r-k a-i- -------------------- Dia ingin korek api. 0
Ma sooviksin midagi juua. S-ya -ng-n -i-u- -e-----. S___ i____ m____ s_______ S-y- i-g-n m-n-m s-s-a-u- ------------------------- Saya ingin minum sesuatu. 0
Ma sooviksin midagi süüa. Say- ----n maka- --s---u. S___ i____ m____ s_______ S-y- i-g-n m-k-n s-s-a-u- ------------------------- Saya ingin makan sesuatu. 0
Ma sooviksin veidi puhata. Sa-- ----- ber-s-i-a---. S___ i____ b____________ S-y- i-g-n b-r-s-i-a-a-. ------------------------ Saya ingin beristirahat. 0
Ma sooviksin teilt midagi küsida. Say- i-----me-a-ya-an---s---- -e--d---n--. S___ i____ m_________ s______ k_____ A____ S-y- i-g-n m-n-n-a-a- s-s-a-u k-p-d- A-d-. ------------------------------------------ Saya ingin menanyakan sesuatu kepada Anda. 0
Ma sooviksin teilt midagi paluda. Say- -n--n--emin----es--tu k-pa-a An--. S___ i____ m______ s______ k_____ A____ S-y- i-g-n m-m-n-a s-s-a-u k-p-d- A-d-. --------------------------------------- Saya ingin meminta sesuatu kepada Anda. 0
Ma sooviksin teile midagi välja teha. S-ya-in-i--mengun-a----n-a. S___ i____ m_________ A____ S-y- i-g-n m-n-u-d-n- A-d-. --------------------------- Saya ingin mengundang Anda. 0
Mida te soovite, palun? Ap--ya-- -----i-gi--a-? A__ y___ A___ i________ A-a y-n- A-d- i-g-n-a-? ----------------------- Apa yang Anda inginkan? 0
Soovite te kohvi? Apakah -----in--- -opi? A_____ A___ i____ k____ A-a-a- A-d- i-g-n k-p-? ----------------------- Apakah Anda ingin kopi? 0
Või soovite te pigem teed? At-- --d--l---h -uk--teh? A___ A___ l____ s___ t___ A-a- A-d- l-b-h s-k- t-h- ------------------------- Atau Anda lebih suka teh? 0
Me soovime koju sõita. Kami -n----p--a-- ---rum-h. K___ i____ p_____ k_ r_____ K-m- i-g-n p-l-n- k- r-m-h- --------------------------- Kami ingin pulang ke rumah. 0
Soovite te taksot? Kal--n-i---- naik----si? K_____ i____ n___ t_____ K-l-a- i-g-n n-i- t-k-i- ------------------------ Kalian ingin naik taksi? 0
Nad soovivad helistada. Me--k- -n-in-men---p--. M_____ i____ m_________ M-r-k- i-g-n m-n-l-p-n- ----------------------- Mereka ingin menelepon. 0

Lae alla MP3 (.zip failid)

MP3 eesti + indoneesia (1-100) MP3 indoneesia (1-100)
Videot ei leitud!

Kaks keelt = kaks kõnekeskust!

Ajule pole oluline, millist keelt me õpime. Seda seetõttu, et ajul on erinevate keelte jaoks erinevad salvestamise kohad. Kõiki õpitud keeli ei salvestata ühte kohta. Keeled, mida õpime täiskasvanuna, salvestuvad oma piirkonda. See tähendab, et aju töötleb uusi reegleid erinevas kohas. Need ei ole salvestatud samas piirkonnas kui emakeel. Samas kakskeelsed inimesed kasutavad ainult ühte ajupiirkonda. Mitmed uuringud on sellisele järeldusele jõudnud. Neuroteadlased uurida mitmeid katseisikuid. Katsealused rääkisid ladusalt kahte keelt. Üks osa katserühmast oli aga kakskeelne. Teine osa seevastu oli teist keelt õppinud hilisemas elus. Teadlased mõõtsid keeleeksami ajal aju aktiivsust. Nii said nad jälgida, millised aju piirkonnad katse ajal töötasid. Ja nad nägid, et ‘hilistel’ õppijatel oli kaks kõnekeskust! Teadlased on juba pikka aega kahtlustanud, et see nii võib olla. Ajukahjustusega inimestel on teistsugused sümptomid. Niisiis võib ajukahjustus tekitada kõnehäireteni. Kannatanud ei suuda enam nii hästi hääldada või sõnu mõista. Aga kakskeelsetel õnnetuse ohvritel on mõnikord ebatavalised sümptomid. Nende kõnehäired ei mõjuta alati mõlemat keelt. Kuiviga on saanud vaid üks aju osa, võib teised veel toimida. Sellisel juhul räägib patsient üht keelt paremini kui teist. Kaht erinevat keelt ka taasõpitakse erineva kiirusega. See tõestab, et keeled ei salvestu samas kohas. Kuna neid ei õpitud ühel ajal, moodustuvad kaks keskust. Endiselt pole teada, kuidas meie aju suudab mitut keelt hallata. Kuid uued leiud võivad viia uute õppestrateegiateni.