Vestmik

et midagi soovima   »   da gerne ville noget

70 [seitsekümmend]

midagi soovima

midagi soovima

70 [halvfjerds]

gerne ville noget

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti taani Mängi Rohkem
Kas te sooviksite suitsetada? Vi- -- --r-------? Vil du gerne ryge? V-l d- g-r-e r-g-? ------------------ Vil du gerne ryge? 0
Kas te sooviksite tantsida? Vil----ge-ne-dans-? Vil du gerne danse? V-l d- g-r-e d-n-e- ------------------- Vil du gerne danse? 0
Kas te sooviksite jalutama minna? Vil-du-g-rne gå-e-----? Vil du gerne gå en tur? V-l d- g-r-e g- e- t-r- ----------------------- Vil du gerne gå en tur? 0
Ma sooviksin suitsetada. Jeg-vil --rn--r-g-. Jeg vil gerne ryge. J-g v-l g-r-e r-g-. ------------------- Jeg vil gerne ryge. 0
Soovid sa sigaretti? Vil--u g--n---a-e--- -ig----? Vil du gerne have en cigaret? V-l d- g-r-e h-v- e- c-g-r-t- ----------------------------- Vil du gerne have en cigaret? 0
Ta soovib tuld. H-- v-l g---e-h-ve-il-. Han vil gerne have ild. H-n v-l g-r-e h-v- i-d- ----------------------- Han vil gerne have ild. 0
Ma sooviksin midagi juua. Jeg---- g---- drikk--n-ge-. Jeg vil gerne drikke noget. J-g v-l g-r-e d-i-k- n-g-t- --------------------------- Jeg vil gerne drikke noget. 0
Ma sooviksin midagi süüa. Je- v-----r-e--a-- -oge- ---s-i-e. Jeg vil gerne have noget at spise. J-g v-l g-r-e h-v- n-g-t a- s-i-e- ---------------------------------- Jeg vil gerne have noget at spise. 0
Ma sooviksin veidi puhata. Je--v-- ger-e sl-ppe li-- a-. Jeg vil gerne slappe lidt af. J-g v-l g-r-e s-a-p- l-d- a-. ----------------------------- Jeg vil gerne slappe lidt af. 0
Ma sooviksin teilt midagi küsida. Je- -i---er-e-s---g----g om-n---t. Jeg vil gerne spørge dig om noget. J-g v-l g-r-e s-ø-g- d-g o- n-g-t- ---------------------------------- Jeg vil gerne spørge dig om noget. 0
Ma sooviksin teilt midagi paluda. J---v-l--e-ne ---- --g o--n-g--. Jeg vil gerne bede dig om noget. J-g v-l g-r-e b-d- d-g o- n-g-t- -------------------------------- Jeg vil gerne bede dig om noget. 0
Ma sooviksin teile midagi välja teha. J-g --- ------i-v--e---di- til----e-. Jeg vil gerne invitere dig til noget. J-g v-l g-r-e i-v-t-r- d-g t-l n-g-t- ------------------------------------- Jeg vil gerne invitere dig til noget. 0
Mida te soovite, palun? H--d sk-----t--æ--? Hvad skal det være? H-a- s-a- d-t v-r-? ------------------- Hvad skal det være? 0
Soovite te kohvi? V-l-d- -e-n--h-v--ka-fe? Vil du gerne have kaffe? V-l d- g-r-e h-v- k-f-e- ------------------------ Vil du gerne have kaffe? 0
Või soovite te pigem teed? El-er---- ---h--ler- ha-e--e? Eller vil du hellere have te? E-l-r v-l d- h-l-e-e h-v- t-? ----------------------------- Eller vil du hellere have te? 0
Me soovime koju sõita. Vi vil --r----ø-- --em. Vi vil gerne køre hjem. V- v-l g-r-e k-r- h-e-. ----------------------- Vi vil gerne køre hjem. 0
Soovite te taksot? V-l --g-r-- h-ve e--ta-a? Vil I gerne have en taxa? V-l I g-r-e h-v- e- t-x-? ------------------------- Vil I gerne have en taxa? 0
Nad soovivad helistada. D- v---ger-e r-n-e--il-n----. De vil gerne ringe til nogen. D- v-l g-r-e r-n-e t-l n-g-n- ----------------------------- De vil gerne ringe til nogen. 0

Lae alla MP3 (.zip failid)

Videot ei leitud!

Kaks keelt = kaks kõnekeskust!

Ajule pole oluline, millist keelt me õpime. Seda seetõttu, et ajul on erinevate keelte jaoks erinevad salvestamise kohad. Kõiki õpitud keeli ei salvestata ühte kohta. Keeled, mida õpime täiskasvanuna, salvestuvad oma piirkonda. See tähendab, et aju töötleb uusi reegleid erinevas kohas. Need ei ole salvestatud samas piirkonnas kui emakeel. Samas kakskeelsed inimesed kasutavad ainult ühte ajupiirkonda. Mitmed uuringud on sellisele järeldusele jõudnud. Neuroteadlased uurida mitmeid katseisikuid. Katsealused rääkisid ladusalt kahte keelt. Üks osa katserühmast oli aga kakskeelne. Teine osa seevastu oli teist keelt õppinud hilisemas elus. Teadlased mõõtsid keeleeksami ajal aju aktiivsust. Nii said nad jälgida, millised aju piirkonnad katse ajal töötasid. Ja nad nägid, et ‘hilistel’ õppijatel oli kaks kõnekeskust! Teadlased on juba pikka aega kahtlustanud, et see nii võib olla. Ajukahjustusega inimestel on teistsugused sümptomid. Niisiis võib ajukahjustus tekitada kõnehäireteni. Kannatanud ei suuda enam nii hästi hääldada või sõnu mõista. Aga kakskeelsetel õnnetuse ohvritel on mõnikord ebatavalised sümptomid. Nende kõnehäired ei mõjuta alati mõlemat keelt. Kuiviga on saanud vaid üks aju osa, võib teised veel toimida. Sellisel juhul räägib patsient üht keelt paremini kui teist. Kaht erinevat keelt ka taasõpitakse erineva kiirusega. See tõestab, et keeled ei salvestu samas kohas. Kuna neid ei õpitud ühel ajal, moodustuvad kaks keskust. Endiselt pole teada, kuidas meie aju suudab mitut keelt hallata. Kuid uued leiud võivad viia uute õppestrateegiateni.