Vestmik

et midagi soovima   »   da gerne ville noget

70 [seitsekümmend]

midagi soovima

midagi soovima

70 [halvfjerds]

gerne ville noget

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti taani Mängi Rohkem
Kas te sooviksite suitsetada? V-- du --r----y--? V__ d_ g____ r____ V-l d- g-r-e r-g-? ------------------ Vil du gerne ryge? 0
Kas te sooviksite tantsida? V-l du ger-e-da---? V__ d_ g____ d_____ V-l d- g-r-e d-n-e- ------------------- Vil du gerne danse? 0
Kas te sooviksite jalutama minna? V-- du-ger----- e- -u-? V__ d_ g____ g_ e_ t___ V-l d- g-r-e g- e- t-r- ----------------------- Vil du gerne gå en tur? 0
Ma sooviksin suitsetada. Jeg---l-ge-ne r-ge. J__ v__ g____ r____ J-g v-l g-r-e r-g-. ------------------- Jeg vil gerne ryge. 0
Soovid sa sigaretti? Vi--du--e-ne -av---- -i--ret? V__ d_ g____ h___ e_ c_______ V-l d- g-r-e h-v- e- c-g-r-t- ----------------------------- Vil du gerne have en cigaret? 0
Ta soovib tuld. Han --- -e--- h-----ld. H__ v__ g____ h___ i___ H-n v-l g-r-e h-v- i-d- ----------------------- Han vil gerne have ild. 0
Ma sooviksin midagi juua. J-- -il---r-----ikk----g-t. J__ v__ g____ d_____ n_____ J-g v-l g-r-e d-i-k- n-g-t- --------------------------- Jeg vil gerne drikke noget. 0
Ma sooviksin midagi süüa. J-- -il-g--n- ---- --get--- ----e. J__ v__ g____ h___ n____ a_ s_____ J-g v-l g-r-e h-v- n-g-t a- s-i-e- ---------------------------------- Jeg vil gerne have noget at spise. 0
Ma sooviksin veidi puhata. Jeg---l-g-rn- -lap-- ---t-a-. J__ v__ g____ s_____ l___ a__ J-g v-l g-r-e s-a-p- l-d- a-. ----------------------------- Jeg vil gerne slappe lidt af. 0
Ma sooviksin teilt midagi küsida. Je----l -er---sp--ge-di--om-n-g--. J__ v__ g____ s_____ d__ o_ n_____ J-g v-l g-r-e s-ø-g- d-g o- n-g-t- ---------------------------------- Jeg vil gerne spørge dig om noget. 0
Ma sooviksin teilt midagi paluda. J-g --- gern----d--d-g--- n-g--. J__ v__ g____ b___ d__ o_ n_____ J-g v-l g-r-e b-d- d-g o- n-g-t- -------------------------------- Jeg vil gerne bede dig om noget. 0
Ma sooviksin teile midagi välja teha. J-g--il--e-ne-----te------ t-l n----. J__ v__ g____ i_______ d__ t__ n_____ J-g v-l g-r-e i-v-t-r- d-g t-l n-g-t- ------------------------------------- Jeg vil gerne invitere dig til noget. 0
Mida te soovite, palun? H------a- -----æ-e? H___ s___ d__ v____ H-a- s-a- d-t v-r-? ------------------- Hvad skal det være? 0
Soovite te kohvi? Vi--d---e--e-hav--kaffe? V__ d_ g____ h___ k_____ V-l d- g-r-e h-v- k-f-e- ------------------------ Vil du gerne have kaffe? 0
Või soovite te pigem teed? E-l-r v----u--e--ere --v----? E____ v__ d_ h______ h___ t__ E-l-r v-l d- h-l-e-e h-v- t-? ----------------------------- Eller vil du hellere have te? 0
Me soovime koju sõita. Vi -il--er-e--ør--hj--. V_ v__ g____ k___ h____ V- v-l g-r-e k-r- h-e-. ----------------------- Vi vil gerne køre hjem. 0
Soovite te taksot? Vi--I ------h-v- en--ax-? V__ I g____ h___ e_ t____ V-l I g-r-e h-v- e- t-x-? ------------------------- Vil I gerne have en taxa? 0
Nad soovivad helistada. De v-l-gerne ------ti--no-e-. D_ v__ g____ r____ t__ n_____ D- v-l g-r-e r-n-e t-l n-g-n- ----------------------------- De vil gerne ringe til nogen. 0

Lae alla MP3 (.zip failid)

MP3 eesti + taani (1-100) MP3 taani (1-100)
Videot ei leitud!

Kaks keelt = kaks kõnekeskust!

Ajule pole oluline, millist keelt me õpime. Seda seetõttu, et ajul on erinevate keelte jaoks erinevad salvestamise kohad. Kõiki õpitud keeli ei salvestata ühte kohta. Keeled, mida õpime täiskasvanuna, salvestuvad oma piirkonda. See tähendab, et aju töötleb uusi reegleid erinevas kohas. Need ei ole salvestatud samas piirkonnas kui emakeel. Samas kakskeelsed inimesed kasutavad ainult ühte ajupiirkonda. Mitmed uuringud on sellisele järeldusele jõudnud. Neuroteadlased uurida mitmeid katseisikuid. Katsealused rääkisid ladusalt kahte keelt. Üks osa katserühmast oli aga kakskeelne. Teine osa seevastu oli teist keelt õppinud hilisemas elus. Teadlased mõõtsid keeleeksami ajal aju aktiivsust. Nii said nad jälgida, millised aju piirkonnad katse ajal töötasid. Ja nad nägid, et ‘hilistel’ õppijatel oli kaks kõnekeskust! Teadlased on juba pikka aega kahtlustanud, et see nii võib olla. Ajukahjustusega inimestel on teistsugused sümptomid. Niisiis võib ajukahjustus tekitada kõnehäireteni. Kannatanud ei suuda enam nii hästi hääldada või sõnu mõista. Aga kakskeelsetel õnnetuse ohvritel on mõnikord ebatavalised sümptomid. Nende kõnehäired ei mõjuta alati mõlemat keelt. Kuiviga on saanud vaid üks aju osa, võib teised veel toimida. Sellisel juhul räägib patsient üht keelt paremini kui teist. Kaht erinevat keelt ka taasõpitakse erineva kiirusega. See tõestab, et keeled ei salvestu samas kohas. Kuna neid ei õpitud ühel ajal, moodustuvad kaks keskust. Endiselt pole teada, kuidas meie aju suudab mitut keelt hallata. Kuid uued leiud võivad viia uute õppestrateegiateni.