Vestmik

et midagi soovima   »   de etwas mögen

70 [seitsekümmend]

midagi soovima

midagi soovima

70 [siebzig]

etwas mögen

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti saksa Mängi Rohkem
Kas te sooviksite suitsetada? M-ch-en S-- ---c---? M______ S__ r_______ M-c-t-n S-e r-u-h-n- -------------------- Möchten Sie rauchen? 0
Kas te sooviksite tantsida? Mö-hte---i----n-en? M______ S__ t______ M-c-t-n S-e t-n-e-? ------------------- Möchten Sie tanzen? 0
Kas te sooviksite jalutama minna? Mö-ht-n Sie-----ier-n geh--? M______ S__ s________ g_____ M-c-t-n S-e s-a-i-r-n g-h-n- ---------------------------- Möchten Sie spazieren gehen? 0
Ma sooviksin suitsetada. Ic----ch-e -----e-. I__ m_____ r_______ I-h m-c-t- r-u-h-n- ------------------- Ich möchte rauchen. 0
Soovid sa sigaretti? Mö-ht-----u ---e-Zig-ret--? M_______ d_ e___ Z_________ M-c-t-s- d- e-n- Z-g-r-t-e- --------------------------- Möchtest du eine Zigarette? 0
Ta soovib tuld. Er -öcht- --uer. E_ m_____ F_____ E- m-c-t- F-u-r- ---------------- Er möchte Feuer. 0
Ma sooviksin midagi juua. Ich--öcht----was--rin---. I__ m_____ e____ t_______ I-h m-c-t- e-w-s t-i-k-n- ------------------------- Ich möchte etwas trinken. 0
Ma sooviksin midagi süüa. Ich --c-te e-wa- es---. I__ m_____ e____ e_____ I-h m-c-t- e-w-s e-s-n- ----------------------- Ich möchte etwas essen. 0
Ma sooviksin veidi puhata. Ic- mö--t--mi-h--t-------r--e-. I__ m_____ m___ e____ a________ I-h m-c-t- m-c- e-w-s a-s-u-e-. ------------------------------- Ich möchte mich etwas ausruhen. 0
Ma sooviksin teilt midagi küsida. Ic- -öch---S---e-was frag-n. I__ m_____ S__ e____ f______ I-h m-c-t- S-e e-w-s f-a-e-. ---------------------------- Ich möchte Sie etwas fragen. 0
Ma sooviksin teilt midagi paluda. Ich-m-c-te Sie-u--et-as -i--en. I__ m_____ S__ u_ e____ b______ I-h m-c-t- S-e u- e-w-s b-t-e-. ------------------------------- Ich möchte Sie um etwas bitten. 0
Ma sooviksin teile midagi välja teha. I-h-mö-h---Si- -- e-w-s e-n--de-. I__ m_____ S__ z_ e____ e________ I-h m-c-t- S-e z- e-w-s e-n-a-e-. --------------------------------- Ich möchte Sie zu etwas einladen. 0
Mida te soovite, palun? W-s--öc--e- Si----t--? W__ m______ S__ b_____ W-s m-c-t-n S-e b-t-e- ---------------------- Was möchten Sie bitte? 0
Soovite te kohvi? Möc---- S-e ei-e-----fe-? M______ S__ e____ K______ M-c-t-n S-e e-n-n K-f-e-? ------------------------- Möchten Sie einen Kaffee? 0
Või soovite te pigem teed? O------c---n--ie--i-be- -i--n--ee? O___ m______ S__ l_____ e____ T___ O-e- m-c-t-n S-e l-e-e- e-n-n T-e- ---------------------------------- Oder möchten Sie lieber einen Tee? 0
Me soovime koju sõita. Wir-----t---n--h-Ha-s- f-hre-. W__ m______ n___ H____ f______ W-r m-c-t-n n-c- H-u-e f-h-e-. ------------------------------ Wir möchten nach Hause fahren. 0
Soovite te taksot? M---te- --- ei---a--? M______ i__ e__ T____ M-c-t-t i-r e-n T-x-? --------------------- Möchtet ihr ein Taxi? 0
Nad soovivad helistada. Si- möc---- -e--f-n-----. S__ m______ t____________ S-e m-c-t-n t-l-f-n-e-e-. ------------------------- Sie möchten telefonieren. 0

Lae alla MP3 (.zip failid)

MP3 eesti + saksa (1-100) MP3 saksa (1-100)
Videot ei leitud!

Kaks keelt = kaks kõnekeskust!

Ajule pole oluline, millist keelt me õpime. Seda seetõttu, et ajul on erinevate keelte jaoks erinevad salvestamise kohad. Kõiki õpitud keeli ei salvestata ühte kohta. Keeled, mida õpime täiskasvanuna, salvestuvad oma piirkonda. See tähendab, et aju töötleb uusi reegleid erinevas kohas. Need ei ole salvestatud samas piirkonnas kui emakeel. Samas kakskeelsed inimesed kasutavad ainult ühte ajupiirkonda. Mitmed uuringud on sellisele järeldusele jõudnud. Neuroteadlased uurida mitmeid katseisikuid. Katsealused rääkisid ladusalt kahte keelt. Üks osa katserühmast oli aga kakskeelne. Teine osa seevastu oli teist keelt õppinud hilisemas elus. Teadlased mõõtsid keeleeksami ajal aju aktiivsust. Nii said nad jälgida, millised aju piirkonnad katse ajal töötasid. Ja nad nägid, et ‘hilistel’ õppijatel oli kaks kõnekeskust! Teadlased on juba pikka aega kahtlustanud, et see nii võib olla. Ajukahjustusega inimestel on teistsugused sümptomid. Niisiis võib ajukahjustus tekitada kõnehäireteni. Kannatanud ei suuda enam nii hästi hääldada või sõnu mõista. Aga kakskeelsetel õnnetuse ohvritel on mõnikord ebatavalised sümptomid. Nende kõnehäired ei mõjuta alati mõlemat keelt. Kuiviga on saanud vaid üks aju osa, võib teised veel toimida. Sellisel juhul räägib patsient üht keelt paremini kui teist. Kaht erinevat keelt ka taasõpitakse erineva kiirusega. See tõestab, et keeled ei salvestu samas kohas. Kuna neid ei õpitud ühel ajal, moodustuvad kaks keskust. Endiselt pole teada, kuidas meie aju suudab mitut keelt hallata. Kuid uued leiud võivad viia uute õppestrateegiateni.