Vestmik

et midagi soovima   »   nl iets leuk vinden

70 [seitsekümmend]

midagi soovima

midagi soovima

70 [zeventig]

iets leuk vinden

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti hollandi Mängi Rohkem
Kas te sooviksite suitsetada? Wil- u-rok-n? W___ u r_____ W-l- u r-k-n- ------------- Wilt u roken? 0
Kas te sooviksite tantsida? W--t ----nse-? W___ u d______ W-l- u d-n-e-? -------------- Wilt u dansen? 0
Kas te sooviksite jalutama minna? W-l- u wa-d--en? W___ u w________ W-l- u w-n-e-e-? ---------------- Wilt u wandelen? 0
Ma sooviksin suitsetada. I- -------ag-rok--. I_ w__ g____ r_____ I- w-l g-a-g r-k-n- ------------------- Ik wil graag roken. 0
Soovid sa sigaretti? Wi- j- -e--s--aret? W__ j_ e__ s_______ W-l j- e-n s-g-r-t- ------------------- Wil je een sigaret? 0
Ta soovib tuld. H-- -i---e--vu---je. H__ w__ e__ v_______ H-j w-l e-n v-u-t-e- -------------------- Hij wil een vuurtje. 0
Ma sooviksin midagi juua. Ik-wil graag-iets --i--e-. I_ w__ g____ i___ d_______ I- w-l g-a-g i-t- d-i-k-n- -------------------------- Ik wil graag iets drinken. 0
Ma sooviksin midagi süüa. Ik -il graa-----s e-e-. I_ w__ g____ i___ e____ I- w-l g-a-g i-t- e-e-. ----------------------- Ik wil graag iets eten. 0
Ma sooviksin veidi puhata. Ik-----gr-ag-e----e-tje -----sten. I_ w__ g____ e__ b_____ u_________ I- w-l g-a-g e-n b-e-j- u-t-u-t-n- ---------------------------------- Ik wil graag een beetje uitrusten. 0
Ma sooviksin teilt midagi küsida. I- w-- - g--a--iet----ag--. I_ w__ u g____ i___ v______ I- w-l u g-a-g i-t- v-a-e-. --------------------------- Ik wil u graag iets vragen. 0
Ma sooviksin teilt midagi paluda. I- wi-------a--o---et- --a--n. I_ w__ u g____ o_ i___ v______ I- w-l u g-a-g o- i-t- v-a-e-. ------------------------------ Ik wil u graag om iets vragen. 0
Ma sooviksin teile midagi välja teha. I- -i- - g--ag e--e-s----- --tnod-g-n. I_ w__ u g____ e_____ v___ u__________ I- w-l u g-a-g e-g-n- v-o- u-t-o-i-e-. -------------------------------------- Ik wil u graag ergens voor uitnodigen. 0
Mida te soovite, palun? Wat -i-t-u-g-a--? W__ w___ u g_____ W-t w-l- u g-a-g- ----------------- Wat wilt u graag? 0
Soovite te kohvi? W----u-ko--ie? W___ u k______ W-l- u k-f-i-? -------------- Wilt u koffie? 0
Või soovite te pigem teed? Of--i-t------ver-the-? O_ w___ u l_____ t____ O- w-l- u l-e-e- t-e-? ---------------------- Of wilt u liever thee? 0
Me soovime koju sõita. Wi- wi-l-----a-g n-a- hui- --jden. W__ w_____ g____ n___ h___ r______ W-j w-l-e- g-a-g n-a- h-i- r-j-e-. ---------------------------------- Wij willen graag naar huis rijden. 0
Soovite te taksot? W-l-e- ju-l-e een-t--i? W_____ j_____ e__ t____ W-l-e- j-l-i- e-n t-x-? ----------------------- Willen jullie een taxi? 0
Nad soovivad helistada. Zi- --l-e- g--ag -el-fon--en. Z__ w_____ g____ t___________ Z-j w-l-e- g-a-g t-l-f-n-r-n- ----------------------------- Zij willen graag telefoneren. 0

Lae alla MP3 (.zip failid)

MP3 eesti + hollandi (1-100) MP3 hollandi (1-100)
Videot ei leitud!

Kaks keelt = kaks kõnekeskust!

Ajule pole oluline, millist keelt me õpime. Seda seetõttu, et ajul on erinevate keelte jaoks erinevad salvestamise kohad. Kõiki õpitud keeli ei salvestata ühte kohta. Keeled, mida õpime täiskasvanuna, salvestuvad oma piirkonda. See tähendab, et aju töötleb uusi reegleid erinevas kohas. Need ei ole salvestatud samas piirkonnas kui emakeel. Samas kakskeelsed inimesed kasutavad ainult ühte ajupiirkonda. Mitmed uuringud on sellisele järeldusele jõudnud. Neuroteadlased uurida mitmeid katseisikuid. Katsealused rääkisid ladusalt kahte keelt. Üks osa katserühmast oli aga kakskeelne. Teine osa seevastu oli teist keelt õppinud hilisemas elus. Teadlased mõõtsid keeleeksami ajal aju aktiivsust. Nii said nad jälgida, millised aju piirkonnad katse ajal töötasid. Ja nad nägid, et ‘hilistel’ õppijatel oli kaks kõnekeskust! Teadlased on juba pikka aega kahtlustanud, et see nii võib olla. Ajukahjustusega inimestel on teistsugused sümptomid. Niisiis võib ajukahjustus tekitada kõnehäireteni. Kannatanud ei suuda enam nii hästi hääldada või sõnu mõista. Aga kakskeelsetel õnnetuse ohvritel on mõnikord ebatavalised sümptomid. Nende kõnehäired ei mõjuta alati mõlemat keelt. Kuiviga on saanud vaid üks aju osa, võib teised veel toimida. Sellisel juhul räägib patsient üht keelt paremini kui teist. Kaht erinevat keelt ka taasõpitakse erineva kiirusega. See tõestab, et keeled ei salvestu samas kohas. Kuna neid ei õpitud ühel ajal, moodustuvad kaks keskust. Endiselt pole teada, kuidas meie aju suudab mitut keelt hallata. Kuid uued leiud võivad viia uute õppestrateegiateni.