Vestmik

et midagi soovima   »   cs mít něco rád

70 [seitsekümmend]

midagi soovima

midagi soovima

70 [sedmdesát]

mít něco rád

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti tšehhi Mängi Rohkem
Kas te sooviksite suitsetada? Chcete si----o-ři-? C_____ s_ z________ C-c-t- s- z-k-u-i-? ------------------- Chcete si zakouřit? 0
Kas te sooviksite tantsida? C---te -- zatan-i-? C_____ s_ z________ C-c-t- s- z-t-n-i-? ------------------- Chcete si zatančit? 0
Kas te sooviksite jalutama minna? C-cet- s- p---ít? C_____ s_ p______ C-c-t- s- p-o-í-? ----------------- Chcete se projít? 0
Ma sooviksin suitsetada. Ch-ě- - c-tě---b-c---i ---ou-it. C____ / c_____ b___ s_ z________ C-t-l / c-t-l- b-c- s- z-k-u-i-. -------------------------------- Chtěl / chtěla bych si zakouřit. 0
Soovid sa sigaretti? Ch--š --g-re--? C____ c________ C-c-š c-g-r-t-? --------------- Chceš cigaretu? 0
Ta soovib tuld. C----př-p---t. C___ p________ C-c- p-i-á-i-. -------------- Chce připálit. 0
Ma sooviksin midagi juua. Rád-/ r-da -y-- se-něčeho-------/ na---a. R__ / r___ b___ s_ n_____ n____ / n______ R-d / r-d- b-c- s- n-č-h- n-p-l / n-p-l-. ----------------------------------------- Rád / ráda bych se něčeho napil / napila. 0
Ma sooviksin midagi süüa. N--o by---s-ě-- - --ě-l-. N___ b___ s____ / s______ N-c- b-c- s-ě-l / s-ě-l-. ------------------------- Něco bych snědl / snědla. 0
Ma sooviksin veidi puhata. Ch--l---c--ěla -ych s- t-ochu o--o--no-t. C____ / c_____ b___ s_ t_____ o__________ C-t-l / c-t-l- b-c- s- t-o-h- o-p-č-n-u-. ----------------------------------------- Chtěl / chtěla bych si trochu odpočinout. 0
Ma sooviksin teilt midagi küsida. R-d-/ -ád---y-- -e---s--a ně-------al / --ptal-. R__ / r___ b___ s_ V__ n_ n___ z_____ / z_______ R-d / r-d- b-c- s- V-s n- n-c- z-p-a- / z-p-a-a- ------------------------------------------------ Rád / ráda bych se Vás na něco zeptal / zeptala. 0
Ma sooviksin teilt midagi paluda. Ch--- --chtěl- b-ch-Vás ----co -opros-t. C____ / c_____ b___ V__ o n___ p________ C-t-l / c-t-l- b-c- V-s o n-c- p-p-o-i-. ---------------------------------------- Chtěl / chtěla bych Vás o něco poprosit. 0
Ma sooviksin teile midagi välja teha. Rád / ------y-h -ás-n------o-v-l / p-z-al-. R__ / r___ b___ V__ n____ p_____ / p_______ R-d / r-d- b-c- V-s n-k-m p-z-a- / p-z-a-a- ------------------------------------------- Rád / ráda bych Vás někam pozval / pozvala. 0
Mida te soovite, palun? C- s--p-eje--- p-o-ím? C_ s_ p_______ p______ C- s- p-e-e-e- p-o-í-? ---------------------- Co si přejete, prosím? 0
Soovite te kohvi? P-eje-e--i kávu? P______ s_ k____ P-e-e-e s- k-v-? ---------------- Přejete si kávu? 0
Või soovite te pigem teed? Nebo-b-ste-ra-ěji ----l / c--ěl- ---? N___ b____ r_____ c____ / c_____ č___ N-b- b-s-e r-d-j- c-t-l / c-t-l- č-j- ------------------------------------- Nebo byste raději chtěl / chtěla čaj? 0
Me soovime koju sõita. Ch-e-e jet---m-. C_____ j__ d____ C-c-m- j-t d-m-. ---------------- Chceme jet domů. 0
Soovite te taksot? Ch-et--z-vol-t-----? C_____ z______ t____ C-c-t- z-v-l-t t-x-? -------------------- Chcete zavolat taxi? 0
Nad soovivad helistada. Ch--j-----efon-va-. C_____ t___________ C-t-j- t-l-f-n-v-t- ------------------- Chtějí telefonovat. 0

Lae alla MP3 (.zip failid)

MP3 eesti + tšehhi (1-100) MP3 tšehhi (1-100)
Videot ei leitud!

Kaks keelt = kaks kõnekeskust!

Ajule pole oluline, millist keelt me õpime. Seda seetõttu, et ajul on erinevate keelte jaoks erinevad salvestamise kohad. Kõiki õpitud keeli ei salvestata ühte kohta. Keeled, mida õpime täiskasvanuna, salvestuvad oma piirkonda. See tähendab, et aju töötleb uusi reegleid erinevas kohas. Need ei ole salvestatud samas piirkonnas kui emakeel. Samas kakskeelsed inimesed kasutavad ainult ühte ajupiirkonda. Mitmed uuringud on sellisele järeldusele jõudnud. Neuroteadlased uurida mitmeid katseisikuid. Katsealused rääkisid ladusalt kahte keelt. Üks osa katserühmast oli aga kakskeelne. Teine osa seevastu oli teist keelt õppinud hilisemas elus. Teadlased mõõtsid keeleeksami ajal aju aktiivsust. Nii said nad jälgida, millised aju piirkonnad katse ajal töötasid. Ja nad nägid, et ‘hilistel’ õppijatel oli kaks kõnekeskust! Teadlased on juba pikka aega kahtlustanud, et see nii võib olla. Ajukahjustusega inimestel on teistsugused sümptomid. Niisiis võib ajukahjustus tekitada kõnehäireteni. Kannatanud ei suuda enam nii hästi hääldada või sõnu mõista. Aga kakskeelsetel õnnetuse ohvritel on mõnikord ebatavalised sümptomid. Nende kõnehäired ei mõjuta alati mõlemat keelt. Kuiviga on saanud vaid üks aju osa, võib teised veel toimida. Sellisel juhul räägib patsient üht keelt paremini kui teist. Kaht erinevat keelt ka taasõpitakse erineva kiirusega. See tõestab, et keeled ei salvestu samas kohas. Kuna neid ei õpitud ühel ajal, moodustuvad kaks keskust. Endiselt pole teada, kuidas meie aju suudab mitut keelt hallata. Kuid uued leiud võivad viia uute õppestrateegiateni.