Vestmik

et midagi soovima   »   ro „a dori” ceva

70 [seitsekümmend]

midagi soovima

midagi soovima

70 [şaptezeci]

„a dori” ceva

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti rumeenia Mängi Rohkem
Kas te sooviksite suitsetada? Dor--i ----umaţi? D_____ s_ f______ D-r-ţ- s- f-m-ţ-? ----------------- Doriţi să fumaţi? 0
Kas te sooviksite tantsida? Do--ţi să--------? D_____ s_ d_______ D-r-ţ- s- d-n-a-i- ------------------ Doriţi să dansaţi? 0
Kas te sooviksite jalutama minna? Doriţi--ă me---ţi la pl-m-ar-? D_____ s_ m______ l_ p________ D-r-ţ- s- m-r-e-i l- p-i-b-r-? ------------------------------ Doriţi să mergeţi la plimbare? 0
Ma sooviksin suitsetada. Vr--u-să-fu-ez. V____ s_ f_____ V-e-u s- f-m-z- --------------- Vreau să fumez. 0
Soovid sa sigaretti? V-ei-- ---ară? V___ o ţ______ V-e- o ţ-g-r-? -------------- Vrei o ţigară? 0
Ta soovib tuld. E- -re---n -o-. E_ v___ u_ f___ E- v-e- u- f-c- --------------- El vrea un foc. 0
Ma sooviksin midagi juua. D-r--- s----au ceva. D_____ s_ b___ c____ D-r-s- s- b-a- c-v-. -------------------- Doresc să beau ceva. 0
Ma sooviksin midagi süüa. Dore-- -ă--ă-â-c-ceva. D_____ s_ m_____ c____ D-r-s- s- m-n-n- c-v-. ---------------------- Doresc să mănânc ceva. 0
Ma sooviksin veidi puhata. D-r-s- să-m----i-n--c-----n. D_____ s_ m_ o_______ p_____ D-r-s- s- m- o-i-n-s- p-ţ-n- ---------------------------- Doresc să mă odihnesc puţin. 0
Ma sooviksin teilt midagi küsida. Doresc--- vă-între- c-v-. D_____ s_ v_ î_____ c____ D-r-s- s- v- î-t-e- c-v-. ------------------------- Doresc să vă întreb ceva. 0
Ma sooviksin teilt midagi paluda. Do-es- să -- r-- --v-. D_____ s_ v_ r__ c____ D-r-s- s- v- r-g c-v-. ---------------------- Doresc să vă rog ceva. 0
Ma sooviksin teile midagi välja teha. Dor--c -ă-vă----i- l- -e-a. D_____ s_ v_ i____ l_ c____ D-r-s- s- v- i-v-t l- c-v-. --------------------------- Doresc să vă invit la ceva. 0
Mida te soovite, palun? C-----iţi-v----g? C_ d_____ v_ r___ C- d-r-ţ- v- r-g- ----------------- Ce doriţi vă rog? 0
Soovite te kohvi? D-riţ----c-fea? D_____ o c_____ D-r-ţ- o c-f-a- --------------- Doriţi o cafea? 0
Või soovite te pigem teed? Sa- -o---i---- b-n- -n c-ai? S__ d_____ m__ b___ u_ c____ S-u d-r-ţ- m-i b-n- u- c-a-? ---------------------------- Sau doriţi mai bine un ceai? 0
Me soovime koju sõita. V-e- s- m-r--m ac-să. V___ s_ m_____ a_____ V-e- s- m-r-e- a-a-ă- --------------------- Vrem să mergem acasă. 0
Soovite te taksot? V-eţ--un -a--? V____ u_ t____ V-e-i u- t-x-? -------------- Vreţi un taxi? 0
Nad soovivad helistada. Ei --- să-d-a un-tel-f-n. E_ v__ s_ d__ u_ t_______ E- v-r s- d-a u- t-l-f-n- ------------------------- Ei vor să dea un telefon. 0

Lae alla MP3 (.zip failid)

MP3 eesti + rumeenia (1-100) MP3 rumeenia (1-100)
Videot ei leitud!

Kaks keelt = kaks kõnekeskust!

Ajule pole oluline, millist keelt me õpime. Seda seetõttu, et ajul on erinevate keelte jaoks erinevad salvestamise kohad. Kõiki õpitud keeli ei salvestata ühte kohta. Keeled, mida õpime täiskasvanuna, salvestuvad oma piirkonda. See tähendab, et aju töötleb uusi reegleid erinevas kohas. Need ei ole salvestatud samas piirkonnas kui emakeel. Samas kakskeelsed inimesed kasutavad ainult ühte ajupiirkonda. Mitmed uuringud on sellisele järeldusele jõudnud. Neuroteadlased uurida mitmeid katseisikuid. Katsealused rääkisid ladusalt kahte keelt. Üks osa katserühmast oli aga kakskeelne. Teine osa seevastu oli teist keelt õppinud hilisemas elus. Teadlased mõõtsid keeleeksami ajal aju aktiivsust. Nii said nad jälgida, millised aju piirkonnad katse ajal töötasid. Ja nad nägid, et ‘hilistel’ õppijatel oli kaks kõnekeskust! Teadlased on juba pikka aega kahtlustanud, et see nii võib olla. Ajukahjustusega inimestel on teistsugused sümptomid. Niisiis võib ajukahjustus tekitada kõnehäireteni. Kannatanud ei suuda enam nii hästi hääldada või sõnu mõista. Aga kakskeelsetel õnnetuse ohvritel on mõnikord ebatavalised sümptomid. Nende kõnehäired ei mõjuta alati mõlemat keelt. Kuiviga on saanud vaid üks aju osa, võib teised veel toimida. Sellisel juhul räägib patsient üht keelt paremini kui teist. Kaht erinevat keelt ka taasõpitakse erineva kiirusega. See tõestab, et keeled ei salvestu samas kohas. Kuna neid ei õpitud ühel ajal, moodustuvad kaks keskust. Endiselt pole teada, kuidas meie aju suudab mitut keelt hallata. Kuid uued leiud võivad viia uute õppestrateegiateni.