Vestmik

et midagi soovima   »   fi haluta jotakin 1

70 [seitsekümmend]

midagi soovima

midagi soovima

70 [seitsemänkymmentä]

haluta jotakin 1

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti soome Mängi Rohkem
Kas te sooviksite suitsetada? H---a-te-o-p-lt-aa? H_________ p_______ H-l-a-t-k- p-l-t-a- ------------------- Haluatteko polttaa? 0
Kas te sooviksite tantsida? Hal-a----- ta-s-i-? H_________ t_______ H-l-a-t-k- t-n-s-a- ------------------- Haluatteko tanssia? 0
Kas te sooviksite jalutama minna? H-luat-----m--n--k--e-y--e? H_________ m____ k_________ H-l-a-t-k- m-n-ä k-v-l-l-e- --------------------------- Haluatteko mennä kävelylle? 0
Ma sooviksin suitsetada. Ha-u---p--t--a. H_____ p_______ H-l-a- p-l-t-a- --------------- Haluan polttaa. 0
Soovid sa sigaretti? H-l--t-o t-pa-a-? H_______ t_______ H-l-a-k- t-p-k-n- ----------------- Haluatko tupakan? 0
Ta soovib tuld. H-n --.- h--uaa -ult-. H__ (___ h_____ t_____ H-n (-.- h-l-a- t-l-a- ---------------------- Hän (m.) haluaa tulta. 0
Ma sooviksin midagi juua. Hal-ais-- ----a-j-t-kin. H________ j____ j_______ H-l-a-s-n j-o-a j-t-k-n- ------------------------ Haluaisin juoda jotakin. 0
Ma sooviksin midagi süüa. H---ai--n s-----jo-ak-n. H________ s____ j_______ H-l-a-s-n s-ö-ä j-t-k-n- ------------------------ Haluaisin syödä jotakin. 0
Ma sooviksin veidi puhata. H-----si- -evät--h---an. H________ l_____ h______ H-l-a-s-n l-v-t- h-e-a-. ------------------------ Haluaisin levätä hieman. 0
Ma sooviksin teilt midagi küsida. Halu---in --s---te---ä-j----in. H________ k____ t_____ j_______ H-l-a-s-n k-s-ä t-i-t- j-t-k-n- ------------------------------- Haluaisin kysyä teiltä jotakin. 0
Ma sooviksin teilt midagi paluda. Ha-u---in--y---ä-te-l-----ta-i-. H________ p_____ t_____ j_______ H-l-a-s-n p-y-ä- t-i-t- j-t-k-n- -------------------------------- Haluaisin pyytää teiltä jotakin. 0
Ma sooviksin teile midagi välja teha. H-l---sin --t--- -e-dät-joh-n-i-. H________ k_____ t_____ j________ H-l-a-s-n k-t-u- t-i-ä- j-h-n-i-. --------------------------------- Haluaisin kutsua teidät johonkin. 0
Mida te soovite, palun? Mitä ha--a---? M___ h________ M-t- h-l-a-t-? -------------- Mitä haluatte? 0
Soovite te kohvi? Ha-ua-tek- ka--i-? H_________ k______ H-l-a-t-k- k-h-i-? ------------------ Haluatteko kahvia? 0
Või soovite te pigem teed? V-i-h-l----ek----e-ummi- --e--? V__ h_________ m________ t_____ V-i h-l-a-t-k- m-e-u-m-n t-e-ä- ------------------------------- Vai haluatteko mielummin teetä? 0
Me soovime koju sõita. Me -a--ai---m- menn- -o--i-. M_ h__________ m____ k______ M- h-l-a-s-m-e m-n-ä k-t-i-. ---------------------------- Me haluaisimme mennä kotiin. 0
Soovite te taksot? H-lu-tt-ko------n? H_________ t______ H-l-a-t-k- t-k-i-? ------------------ Haluatteko taksin? 0
Nad soovivad helistada. He hal--va- -o-tta-. H_ h_______ s_______ H- h-l-a-a- s-i-t-a- -------------------- He haluavat soittaa. 0

Lae alla MP3 (.zip failid)

MP3 eesti + soome (1-100) MP3 soome (1-100)
Videot ei leitud!

Kaks keelt = kaks kõnekeskust!

Ajule pole oluline, millist keelt me õpime. Seda seetõttu, et ajul on erinevate keelte jaoks erinevad salvestamise kohad. Kõiki õpitud keeli ei salvestata ühte kohta. Keeled, mida õpime täiskasvanuna, salvestuvad oma piirkonda. See tähendab, et aju töötleb uusi reegleid erinevas kohas. Need ei ole salvestatud samas piirkonnas kui emakeel. Samas kakskeelsed inimesed kasutavad ainult ühte ajupiirkonda. Mitmed uuringud on sellisele järeldusele jõudnud. Neuroteadlased uurida mitmeid katseisikuid. Katsealused rääkisid ladusalt kahte keelt. Üks osa katserühmast oli aga kakskeelne. Teine osa seevastu oli teist keelt õppinud hilisemas elus. Teadlased mõõtsid keeleeksami ajal aju aktiivsust. Nii said nad jälgida, millised aju piirkonnad katse ajal töötasid. Ja nad nägid, et ‘hilistel’ õppijatel oli kaks kõnekeskust! Teadlased on juba pikka aega kahtlustanud, et see nii võib olla. Ajukahjustusega inimestel on teistsugused sümptomid. Niisiis võib ajukahjustus tekitada kõnehäireteni. Kannatanud ei suuda enam nii hästi hääldada või sõnu mõista. Aga kakskeelsetel õnnetuse ohvritel on mõnikord ebatavalised sümptomid. Nende kõnehäired ei mõjuta alati mõlemat keelt. Kuiviga on saanud vaid üks aju osa, võib teised veel toimida. Sellisel juhul räägib patsient üht keelt paremini kui teist. Kaht erinevat keelt ka taasõpitakse erineva kiirusega. See tõestab, et keeled ei salvestu samas kohas. Kuna neid ei õpitud ühel ajal, moodustuvad kaks keskust. Endiselt pole teada, kuidas meie aju suudab mitut keelt hallata. Kuid uued leiud võivad viia uute õppestrateegiateni.